“Esmaspäeval avaldati Riias Rail Balticu kauaoodatud tasuvusuuring. Selles Ernst & Young Baltic Ltd tellimustöös sisaldub tõelisi ajalukku minevaid pärle. Ernst ja ta Läti sõbrad oskasid välja arvutada, et vaid ühe imelise joonlaualõikega üle Eesti saab päästetud 400 inimese elu! Kui juba inimelu väärtus nii täpselt on välja arvutatud ei saa kahelda ka teistes tasuvusuuringu numbrites,” arutleb kirjanik ja kirjastaja Inga Raitar. Avaldame Õhtulehes ilmunud arvamusloo täisteksti. 

Vaenelaps, jaanuaris maasikale marss!

“Alusstsenaariumi puhul eeldatakse, et RB raudteel veetakse 2026. aastal 2 miljonit tonni kaupu, 2030. aastal 13,7 miljonit tonni kaupu ja 2055. aastal ligikaudu 20 miljonit tonni kaupu,” loitisib uuring. Eurorööpausku ametnikud ei kahtle hetkekski, et vaeselast jaanuarituisuga metsa saates too sealt kuhjas täis marjakorviga naaseb. Kui vaenelaps ehk siis meie, maksumaksjatest inimühikud, võtame vaevaks öelda, et no ei tahaks jaanuaris ja tuisuööl metsa minna, seal ei pruugi maasikaid olla, nimetab RB täideviimisotsusele ülehelikiiret kooskõlastust püüdev minister meid pessimistideks. Kinnitades, et tema räägib vaid faktidega. Üheks faktiks peaks siis maasikate tuisussaadavuse osas olema uuringus välja toodud “kaubaveo lähtepunkt: peamiselt transiitveod – SRÜst Poola, Saksamaale ja ülejäänud Euroopasse ja vastupidi – u 31%.” Kellelgi pole enam meeles, et vähem kui pool aastat tagasi oli Rail Balticu ehitajate esimene hüüdlause “haagime Eesti lahti Venemaa raudteest!” RB eestlauljate õhinapõhistes õnnenumbrites kahtlejaid sildistati aga veel selle aasta alguses “Moskva käsilasteks”. Ent nimetage meile siis üks SRÜ riik, kes oma kaupa Tallinnast üle Pärnu Poola peaks vedama? Venemaa on vale vastus, Venemaa avas just läinud aastal uue ülikiire raudteeliini otse Varssavisse.

Rail Baltiu Eesti osa eeldatav maksumus on tänase seisuga 1,346 miljardit, millele lisandub riigi osalus ~268 miljonit. EY valemiga arvutades saaks selle omaosaluse eest päästa 54 inimese elu. Polegi liiga palju. Aga kui jagada see summa praegu vaid 70 eurot kuus saavate 9000 puudega lapse vahel, saaks iga selline abivajav laps 2977 eurot aasta peale. Riik on öelnud, et hetkel neil puuetega laste toetamiseks raha pole. Nagu pole vähiravi vajavate haigete ravimiostuks, rasketest haigustest taastujate rehabilitatsiooniks, omastehoolduseks, vanuritekodudeks, meedikute, õpetajate ja päästjate palgaks… Aga kohe on varnast võtta 268 miljonit, et matta see kruusatonnidena sohu ja ehitada traataed ümber.

Konkurss RB vabatahtliku pooldaja tiitlile

Pidevalt räägitakse mingitest “tulistest RB vastastest”. Jah, ma tean mitmeid majandusteadlasi, logistikaeksperte, ettevõtjaid, akadeemikuid, õppajõude, arvamusliidreid, kirjanikke ja isegi poliitikuid, kes on toonud väga arvestatavaid sisulisi argumente, numbreid ja graafikuid, kuidas RB praegu kavandatav joonlauatrass on vastuolus majandusloogika, looduses toimuva ja kohalike kogukondade huvidega. Samas pole ma kohanud ühtki RB mittepalgalist pooldajat, kes oleks toonud kasvõi ühe mittehüüdlauselise argumendi selle kummalise laristu vajalikkuse tõestamiseks.

Kas keegi on kuulnud, et peale RB eelarvest megapalkasid saavate Kristjan Kaunissaare ja Indrek Orava oleks keegi kunagi midagi arusaadavat ja selget öelnud Rail Balticu uue trassi poolt?
Kuulutaks siinkohas välja konkursi Rail Balticu vabatahtliku (kindlasti mitte selle etevõtmise palgal oleva ega kaudselt kasu saava) pooldaja leidmiseks. Pooldaja peab esitama reaalsed ja vettpidavad RB uue trassi perspektiivusst näitavad argumendid. Parem veel, kui ta annaks teada, miks RB trass temale või tema ettevõttele peale selle valmimist (NB! mitte ehitamise ajal) kasulik on. Endale siseinfo alusel tulevasele trassile krunte otsnud ei lähe arvesse. Kas leidub mõni ettevõtja – mitte advokaadi, ega suhtekorraldusbüroost, kes oleks kunagi andnud teada, kuidas see megarajatis tema ettevõttele 10 aasta pärast kasu tooma hakkab?

Kellele siis ikka on vaja seda arusamatut joonlaualaristut? Vastus on selgesõnaliselt Läti Ernsti tasuvusuuringus kirjas: “Rail Balticu projekt loob ehitusetapi jooksul 13 000 täistööajale taandatud ehitusvaldkonna töökohta ja 24 000 täistööajale taandatud kaudset ja projekti tulemusel tekkinud töökohta projektiga seotud tööstusharudes.” Siia ongi koer maetud! Kui jagame 24 000 projektiga kaudselt seotud töökohta (loe: erinevaid projekti rahadest elatuvaid ametnikke) proportsionaalselt 3 Balti riigi vahel jääb neid “kaudseid kasusaajaid” meile ca 7000! Seitse tuhat inimest, kelle palk sõltub Rail Balticu ehitusest. Mitte Rail Balticu tulemuslikkusest vaid selle unelmate euroraha meie poole voolama ja hästimakstud haldamis-organiseerimsi-funktsioneerims töökohti looma hakkamisest. Loomulikult on neil savi sellest, mis saab trassi alla jäävast loodusest või kas tulevikus sest röögatust laristust miskit tolku on või kui palju meie lapsed sellele peale hakkavad maksma. Neil on lähima 10 aasta liisingmaksed garanteeritud, edasine neid ei huvita.

Joonlauatrass või Berses iela?

Omaette põnev on võrrelda RB Eesti ja Läti järgmise eurorahastuse kuluridasid. Kui lätlastel on plaanis aastaks 2020 ehitada: Riia kesklinna ja lennujaama vaheline raudtee (maksumus 143 mln), Riia lennujaama terminal (19 mln), Riia kesklinna liiklussõlme ümberehitus (83 mln). Jah, te lugesite õieti, ei rööbastki väljapoole Riia linna, siis Eesti – meie valitsuse poolt meile kasulikuks kiidetud – kohustused selleks, et Riia järgmisest euroeraldisest raha saaks on: raudtee muldkeha ehitus 15 mln (loe: Pärnu joonlauatrass, mille võiks selles kontekstis hellitavalt Berses ielaks ristida), viaduktid ja ökoduktid 75 mln, Ülemiste ja Pärnu terminalid 40 mln ja kogu raudtee projekti koostamine 44 mln.

Kui see 44 miljonit on tasuvusuuringus lubatud “kaudsete töökohtade” palgakulu rida, siis tegelikult saaks 7000 ametnikku sealt igaüks vaid 6285 eurot. Kas uuringus töökohtade lubajad selle ühekordse summaga ongi arvestanud? Või tuleb kuskilt kõvasti peale maksta? No seda me kohe kindlasti ei tohiks kahtlustada, et vastne tasuvusuuring ei räägi meile tõtt. Ega me siis mingid pessimistid pole!

Ah jaa. Teisipäeval ilmus BNSi infovoogu majandusuudis: “Konsultatsioonifirma EY tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüsi laiendatud kokkuvõtte kohaselt kujuneb Rail Balticu raudteeprojekti kogukahjumiks selle eluea jooksul 3,96 miljardit eurot. /…/Rahas arvestatuna oleks Rail Balticu raudtee rajamise ja käigushoidmise kogukulud 7,94 miljardit eurot, ületades 4,05 miljardi euroga selle prognoositavad tulud. EY on välja toonud, et projekti tulud on 16,22 miljardit eurot. Nende hulgas on näiteks sääst 3,27 miljardit õhusaaste vähenemisest, 3,02 miljardit kliimamuutuste leevendamisest, 2,87 miljardit ajavõit kaubaveol, 2,41 miljardit ajavõit reisijateveol, 2,38 miljardit sääst isiklikelt transpordikuludelt, 892 miljonit tulu turvalisuse parandamisest ja 843 miljonit müra vähendamiselt.” Õhusaaste vähendamise pealt kasumi saamise testimiseks tahtis mu transiidiettevõtjast sõber minna kohe restorani ja lubades seal mitte kõhutuult lasta, nõuda tasuks päevapraadi. Kuna iseenesestmõistetavalt RB tõstab meie palku 3 korda, siis meie säästetud reisitund maksab loomulikult 3 korda rohkem võrreldes praegusega. Umbes nagu anekdoodis mehest, kes lubas suurema kokkuhoiu saamiseks trammi asemel takso järel joosta. Ma ise otsustasin proovida müra vähendamise pealt teenida. Lähen naabrite ukse taha ja nõuan iga päev euro selle eest, et ma neid öösel pasunat puhudes üles ei ajanud…

Uuringut  – neidsamu numbreid – lugenud majandusminister teatas ometi, et iga Rail Balticusse panustatud euro toob meile kuus tagasi. Seega korvid kätte ja jaanuaris hurrahüüded suul tulevikumaasikale!

*Berses iela (Kase tn läti k. ), tänav Riia kesklinnas.

Inga Raitar

Foto: railbaltic.info