Täna saab 7-aastaseks Ingrid Peegi juhitav Raadio 2 saade “Hallo, Kosmos!”. Sünnipäeva tähistatakse Tallinnas lausa kolm päeva järjest sündmusel “Hallo, Kosmos! 7. sünnipäeva festival – Elu Universumis“, mille avalöök toimub täna, 13. juuni õhtul Von Krahlis, loe selle kohta lähemalt Alkeemiast. Telegram soovib palju õnne sünnipäevaks ja pakume sel puhul lugemiseks “Hallo, Kosmos!” kolumnit pealkirjaga “Meie miljon puud” Telegrami 5. ajakirjast.

Sattusin hiljuti Facebookis lugema üht tulist vaidlust Eesti metsa tuleviku väljavaadete üle ja see jäi minus kuidagi kripeldama. Vaidluses oli inimesi, kelle sõnul on kõik väga hästi, et muretsemiseks pole põhjust ning neile oponeerisid teised, kes ütlesid, et piisab vaid Tallinnast kaugemale, sügavamatesse laantesse minna, et näha kui laastav see lageraie on olnud.

Siin vaidluses on õigus mõlemal, sest minu meelest räägitakse erinevatest asjadest.

Õigus on neil, kes teavad millise hingestatusega töötavad need, kelle ülesanne on Eesti metsa eest hea seista ja õigus on ka neil, kes tulevikusuuna pärast muret tunnevad.

Meil võib olla suurepärane tulevikuplaan ja tagasiistutamise kava, kuid see võib olla suurepärane vaid Eesti piires. Kui me vaatame asju globaalselt, siis faktid räägivad teist keelt: maailmas on 3 triljonit puud ja igal aastal võetakse neist maha 15 miljardit. Tagasi istutatakse vaid 5 miljardit. Igal aastal kaotab planeet Maa 10 miljardit puud. Need on reaalsed numbrid.

Keskseks saabki küsimus, kas puid ja metsa nähakse lihtsalt kui üht suvalist tootmismaterjali või lahutamatu osana elusloodusest, mille olemasolu loob vajalikud tingimused ka teistele floora ja fauna liikidele. Sest me ju tegelikult ei tea, milliseks kujuneb tulevik. Kas loodussõbralikumaks, kus mõistetakse kui olulised on puud ja mets biosfääri, ökosüsteemide ja teiste liikide jaoks; või tootmisjanulisemaks, kus üles kaevatakse kõik, mis kaevata annab, sest iga kopikas tuleb ära korjata.

Me võime arvata, et meie metsa tulevik on kaitstud heade arenguplaanidega, aga me ei saa olla kindlad selles, et kui kusagil maailmas peaks tootmismahtude tõttu nõudlus puude järgi kasvama ja tekkima defitsiit, siis need plaanid ka edaspidi peavad. Sest, nagu eelpool mainisin, kaob maailmast ühes ööpäevas umbes 27,4 miljonit puud. Jah, see number on tõesti 27 400 000 puud ööpäevas.

2007. aastal esitas üks 9-aastane Saksa koolipoiss Felix Finkbeiner ühe oma idee rahvusvahelisele kliimamuutuse teemalisele ideevõistlusele. Selle idee kohaselt plaaniti istutada igas riigis maha miljon puud ja sellest kasvas välja rahvusvaheline kampaania “Plant-for-the-Planet”. Selle kampaania käigus istutati 12 miljonit puud.

Täna on “Plant-for-the-Planet” tagasi uue plaaniga – istutada tagasi üks triljon puud. Täpselt nii – nad plaanivad tagasi istutada kolmandiku kogu planeedi puudearvust.

Ma tean, et osa eestlastest on selle kampaania raames juba tegutsenud. Sellest räägib Eesti kõrge koht (26.) selle kampaania nimekirjas. Aga minu meelest sellest ei piisa.

Kõik need vaidlused selle üle kas Eesti metsatulevik on ohus või mitte, ei kaalu üles seda teadmist, et oled ise saanud Eesti metsa jaoks midagi panustada. Mis siin ikka vaielda, teeme parem ise! Sest nagu öeldud kadus selle kolumni kirjutamiseks kulunud tunnil planeedilt üle miljoni puu.

Ma tean, et ma ei ole siin originaalne, aga kas Eestil ei võiks olla oma puudeistutamise kampaaniat? Kas meil ei võiks olla kevaditi üht päeva, mil eestimaalased istutaksid igaüks ühe või viis või kümme puud?

Me oleme metsarahvas, metsast tulnud ja metsaga seotult kasvanud. Oleks ju ilus midagi tagasi anda. Meid on miljon kopikatega. Miks meil ei võiks olla oma “Miljoni puu kampaaniat” või veelgi parem “10 miljoni puud kampaaniat”? Kui eestimaalased tulid nii aktiivselt kaasa “Teeme ära” projektiga, millest tänaseks on saanud igakevadine üleriigiline talgupäev oma ühistegemise ja koosolemisega, siis vahest haakuksime me ka igakevadise puudeistutamisaktsiooniga. See projekt oleks täiesti teostatav, eriti kui asjaga oleks seotud RMK, istikumüüjad ning metsa- ja maaomanikud. Keegi teeb veebi. Keegi juhib projekti. Keegi sebib istikud. Keegi käib ETVs rääkimas. Ahto Kaasik, Zuzu Izmailova, Roy Strider ja teised head metsarahva õed ja vennad, kas teeme ära?

Ma lihtsalt mäletan seda aastatetagust tunnet ja energiat, mis mind terve päeva vältel saatis, kui olin istutanud oma esimese puu. See energia, mis minus hiliste öötundideni voolas oli värske, puhas ja ehtne. Ma andsin midagi tagasi ja mulle anti.

Ingrid Peek

“Hallo, Kosmos!” 7. sünnipäeva festivali (13.-15. juuni) kohta leiad rohkem infot siit.

Teisipäev, 13. juuni kell 18 @ Von Krahl

• Sünnipäevakõned, mustkunstkunstnik Charlekas ja astromuusik Urmas Sisask klaveril.
• Saate avalik salvestus: Igor Volke raamatu “Täiendatud ufopäevikud” esitlus ja vestlusring Eesti värvikaimatest ufojuhtumitest.
• Eesti keeles. Pilet 13 eurot.

Kolmapäev, 14. juuni kell 19 @ Vene kultuurikeskus

• Briti osakestefüüsik ja teaduse populariseerija Brian Cox live show.
• Show on inglise keeles, kaks tundi ja vaheajaga.
• Piletid eelmüügis Piletilevis

Neljapäev, 15. juuni kell 18 @ Von Krahl

• Saate avalik salvestus: Kanada tuumafüüsik ja ufoloog Stanton Friedman live on screen – intervjuu on inglise keeles.
• Saate avalik salvestus: Intervjuule järgneb eestikeelne aruteluring, kus osalevad saatejuht Ingrid Peek, ufoloogid Igor Volke ja Priit Rifkning ufo-huvilised saalis.
• Kosmilisi helivõnkeid valib DJ Janek Murd. Pilet 10 eurot.

Foto: Liisa-Triin Vurma