Fotokollaaž: erakogu + solarseven / Getty Images + Canva.com

“Nüüd peaks kõigile olema selge, et Covidi vaktsiinid ei vähenda viiruse levikut. Laste puhul on haiguse ohtlikkus väga madal, samas kui risk vaktsineerimisest tulenevate tõsiste kõrvalmõjude tekkeks on pookimise õigustamiseks liiga kõrge,” leiab Islandi majandusteadlane, konsultant ja raamatu “Sümptomitest põhjusteni – loogilise mõtlemise protsessi rakendamine igapäevaprobleemidele“ autor Thorsteinn Siglaugsson. 

Mõned riigid, näiteks Taani, on isegi lõpetanud alla 18-aastaste laste Covid-vaktsineerimise. Nägin äsja USA uut küsitlust selle kohta, kuidas suhtutakse vaktsineerimisse ja kui mures on inimesed Covid-19 pärast. Küsitluse kohaselt on jahmatavad 22 protsenti lapsevanematest väga mures, et nende laps haigestub tõsiselt Covid-19-sse, ja veel 25 protsenti, kokku 47 protsenti, on mõnevõrra mures. Ja 42 protsenti 12–17-aastaste laste vanematest on lasknud või kavatsevad lasta neile süstida uut nn kahevalentset tõhustusdoosi (jah, kaheksa hiirega testitut).

Teisisõnu usub enam kui viiendik Ameerika täiskasvanutest, et haigus, mille surmavalt nakatumise määr laste puhul on tõenäoliselt umbes üks poolest miljonist ja haiglaravi määr on väga väike, võib nende last tõsiselt kahjustada.

Hiljutises raadiointervjuus küsiti minult, et miks oli minu arvates reaktsioon koroonaviirusele nii äärmuslik. Ütlesin, et minu parim oletus on massipaanika, Mattias Desmeti hüpoteesi näitel. Arusaadavalt küsis reporter seejärel, kui tõenäoline saab olla, et enam-vähem kogu maailm alistub sellisele äärmuslikule massiformatsioonile – tema jaoks ei kõlanud see usutavalt. Ja see ei olegi. Pean tunnistama, et see on küsimus, mida ma endale ikka ja jälle esitan.

Kuid lõpuks on mu järeldus alati sama: mul pole ikka veel paremat selgitust ja küsitluse tulemus, nagu see, millele eelnevalt viitasin, toetab seda: midagi on tõsiselt valesti, kui viiendik Ameerika elanikkonnast usub midagi nii kohutavalt ekslikku. Nii kummaline kui see ka ei tundu, siis mis muu [kui massipaanika] võiks seletada säärast täielikku irdumist reaalsusest?

Massiline paanika ei teki aga iseenesest. Selle käivitab tohutu hulk propagandat, hirmu õhutamist ja desinformatsiooni, mida valitsused, meedia ja tehnoloogiahiiglased on viimase kolme aasta jooksul välja pumbanud. Propaganda toimib, selles pole kahtlust. Rääkimata sellest, et eriarvamused vaigistatakse ja peavooluallikate kaudu on kõigil inimestel ligipääs vaid vaid ametlikule narratiivile.

Propagandast ja tsensuurist kasvavad välja valed uskumused, isegi massipaanika, nagu oleme lugematutest näidetest selgelt näinud. Propaganda ja tsensuur on seemned. Kuid me ei tohi tähelepanuta jätta veel üht olulist komponenti. See on pinnas ise. See pinnas, mis võimaldab massiformatsioonil propagandast ja tsensuurist kasvada, on meie enda teha – see on meie endi kriitilise mõtlemise puudumine. Me [massid] ei kahtle. Me ei sea kahtluse alla. Me ei kasuta ega usalda oma otsusvõimet. Me ei pinguta, et kontrollida seda, mida meile öeldakse. Me ei pinguta, et ise teavet otsida, sest teave on olemas, kui me seda tõesti otsime. See on põhjus, miks me oleme jõudnud sinna, kus oleme.

Lõpuks saame koroonapaanikast üle. Aga seni, kuni pinnas on viljakas; seni, kuni me ei kahtle, vaid pimesi usume ja kuuletume, ripub meie peade kohal massipaanika mõõk ja kogu sellega kaasnev kahju. Peame sellest ohust vabanema. Kaalul on vabadus ja demokraatia.

Tee taastumiseni on pikk ja see on täis raskusi. Kuid meil ei jää muud üle, kui alustada teekonda ja meie laternad sel teel peavad olema julgus ja ausus ning kahtlus – me peame alati kahtlema. Me võlgneme seda endale ja oma lastele.

Thorsteinn Siglaugsson

Toimetas Mariann Joonas

Allikas: Brownstone´i Instituut

Thorsteinn Siglaugsson on Islandi konsultant, ettevõtja ja kirjanik, kes avaldab regulaarselt kaastöid nii rahvusvahelistes kui ka Islandi väljaannetes. Tal on bakalaureusekraad filosoofias ja MBA kraad INSEADist. Thorsteinn on piirangute teooria sertifitseeritud ekspert ja raamatu “Sümptomitest põhjusteni – loogilise mõtlemise protsessi rakendamine igapäevaprobleemidele” autor.