Mõned nädalapäevad tagasi jooksis mu Facebooki feedist läbi pealkiri küsimusega: Mida ütleb kanepi-skandaali sattunud Anu Saagim oma pojale?

Pealkirjale järgnenud Kertu Jukkumi kirjutatud artikli juhtlausest võib lugeda kellestki noorest inimesest, kes suri üledoosi tagajärjel. Millise aine üledoseerimisest selline traagiline sündmus aset leidis, autor ei täpsusta, jättes mulje, et üleannustamine oli seotud kanepitarvitamisega. Autori ilmselgelt teadmatusest tekkinud väärarusaama oleks pidanud enne avalikustamist adekvaatsetest infokanalitest üle kontrollides hajutama, kuid paraku jäi see tegemata. Ja nii paisatigi meediasse jälle killuke valet. Ma usun, et vastustundlikud lapsevanemad, nende hulgas ka Anu Saagim, räägivad oma lastele tõtt. Ja tõde on see, et maailmast pole teada ühtegi kanepi üleannustamisest põhjustatud surmajuhtu. Kui võrrelda kanepit kofeiiniga, siis just viimase üleannustamisest tingitud surmajuhtumeid ikkagi esineb, kuigi harva…

Samuti pole Jukkumi poolt vihjatud absurdsel hüppelauateoorial mitte mingeid teaduslikke tõendeid. Kirjutises manitseb autor Saagimit otseeetris väidetava kanepisuitsetamise pärast, esitades valeväiteid kanepi sõltuvuspotentsiaali kohta.

Kanep võib sõltuvust tekitada üheksal kuni kümnel protsendil täiskasvanud püsitarvitajal, olles samas kordades madalama sõltuvuspotentsiaaliga aine võrreldes alkoholi või tubakaga. Isegi aastasel tarvitamisel on sõltuvuse tekke tõenäosus 2%, 10 aasta jooksul 5,9%. Sõltuvuse tugevus on aga võrreldav kofeiiniga – ärajäämanähud on isegi leebemad.

“Bioloogilisest perspektiivist on kanepi suitsetamine eesmärgiga pilve jääda nagu kaugsõiduveoki käivitamine selleks, et kuulata raadiot – samal ajal toimub väga palju muudki,“ kirjutati ajakirjas Science News 2010. aastal.

Kertu Jukkum kui üsna loetava portaali Elu24 toimetaja võiks ausalt peeglisse vaadates küsida hoopis, kuidas mõjutavad tema toimetatavas väljaandes ilmuvad alkoholi tarbimist propageerivad ja naisi obektifitseerivad lõputud fotogaleriid noorte, kujunemisjärgus inimeste suhtumist alkoholitarbimisse.

Millega Eesti juba aastaid kogu maailmas silma paistab? Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD 2015. aastast pärit andmetel kuulub Eestile alkoholi tarvitamises esikoht. Statistiliste andmete väitel joodi Eestis 2016. aastal iga elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi. Samas ütleb Maailma Terviseorganisatsioon WHO, et piir iga elaniku kohta on 6 liitrit puhast alkoholi aastas, mille ületamisel tekivad olulised kahjud rahva tervisele.

Tervise Arengu Instituudi andmetel on 11-aastaselt alkoholi proovinud juba IGA NELJAS Eesti noor ja 15-aastasena tervelt seitse noort kümnest. Keskmiselt proovitakse alkoholi 12,4 aasta vanuses. 15-aastastest poistest ei ole alkoholi proovinud 30% ja tüdrukutest 27%.

Peale proovimist minnakse üsna kiiresti üle regulaarsemale alkoholitarvitamisele. Esimene purjujoomine toimub keskmiselt 13,4 aastaselt. Vähemalt kaks korda on end purju joonud 1% 11-aastastest, 7% 13-aastastest ja 15-aastastest juba 30%.

Seega võiks Saagimile otse-eetris kanepisuitsetamise pärast näppu viibutanud lugupeetud arvamusavaldaja pöörata tähelepanu reaalsetele probleemidele, sest alkoholi liigtarbimine suurendab liiklusõnnetuste ja vägivallaga seotud vigastuste ja surmajuhtumite riski ning on üks peamisi surma- ja invaliidistumise põhjustajaid.

Züleyxa Izmailova

Foto: Kristiin Kõosalu

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.