Foto: Pixabay/ pexels.com

Kas sa teadsid, et hobuste peal kasutatakse vaktsiine, mille eesmärgiks on takistada neil järelkasvu saamast? Miks ma seda küsin? Sest mõned inimesed on avastanud šokeerivaid sarnasusi hobuste peal kasutatavate PZP vaktsiinide ja inimestele süstitavate koroonavaktsiinide vahel. PZP-d kasutatakse nii, et 2–6-nädalase vahega saab loom kaks süsti ning pärast seda iga 8–12 kuu tagant regulaarseid tõhustussüste. Nii nagu koroonavaktsiinide puhulgi. Avaldame sõltumatu uurija John Le Boni värske uurimistöö “Kas nad tõesti võivad seda teha?” (“Can They Really Do That?”) PZP vaktsiinist, mida kasutatakse hobuste steriliseerimiseks.

CDC andmetel vähenes sünnituste tase USA-s 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 4%.

“Ma ei saa tõestada, et süsteem tegeleb masside steriliseerimisega, aga kui ma peaksin panustama, siis minu kõhutunne ütleb, et just sellega nad tegelevadki ja just see ongi koroonavaktsiinide eesmärk,” alustab John Le Bon.

USA metshobuste kaitse organisatsiooni Return To Freedom kodulehel on kirjas:

“PZP ehk ZonaStat-H on elegantne immuunvastane rasestumisvastane vaktsiin. Kõikide emaste imetajate munarakud on kaetud rakukihiga, mida nimetatakse zona pellucida‘ks ja mis sisaldab sperma vastuvõtmiseks vajalikke valke. Kui PZP vaktsiini süstitakse märale, tekivad tema immuunsüsteemis antikehad vaktsiini ja ka tema enda munarakkusid katva zona pellucida vastu. Tegelikult ei saa mära tiineks jääda, sest tema munarakud ei võimalda geneetilise materjali ülekandumist seemnerakust munarakku. Võib esineda ovulatsiooni, loomulikku paljunemiskäitumist, kuid viljastumist ei toimu. Kuna PZP on vaktsiin, mille toimet tuleb tugevdada (tõhustusdoos ehk 3. süst), võib ta siiski tiineks jääda, kui mära ei saa plaanipärast süsti. See tähendab, et PZP aeglustab paljunemist, kuid ei peata seda täielikult. Seega on see lihtne ja tõhus vahend loomade populatsiooni stabiliseerimiseks.

Ameerika hobusekasvatuse assotsiatsioon (AAEP) lehelt saame lugeda:

“Kui kordussüst (tõhustusdoos ehk 3. süst) on ka manustatud umbes 30 päeva hiljem ja umbes 1.–2 kuud enne paaritumisperioodi, aitab see väga efektiivselt üheks aastaks ennetada viljastumist, sh ainult 10–20% vaktsiinikuuri saanud märadest jäävad tiineks.”