Kas me oleme ainsad, keda rändelepe jätab suhteliselt külmaks?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

26. november 2018 kell 11:59



Küsisime teineteiselt seda küsimust eelmisel nädalal, kui olime taas saanud järjekordse kirjadelaviini üldise sõnumiga, et miks me ÜRO ränderaamistikust midagi ei kirjuta. Hando sai isegi ühe n-ö klassika: “Kas te olete kinni makstud?“

 

Hästi. Lepime siis alustuseks kokku, et igal inimesel on õigus oma arvamusele ja ka arvamuse mitte omamisele, sest meil kellelgi ei ole kohustust ühegi (Facebooki-)arvamusliidri (olgu ta vasakpoolne, parempoole, tsentrist vms) poolt loodud “valmispaketiga“ liituda.

 

Mariann Joonas: Miks tegeleda tagajärgedega, kui võiks tegeleda probleemiga?

Olen nüüd kokku üle nädala kulutanud selleks, et lugeda erinevaid arvamusi, tõlkeid, juriidilisi hinnanguid aga ka teiste riikide seisukohti ja kamminud läbi nende ajakirjandust ja sotsiaalmeedia gruppe. Päris põnev on vaadata, kuidas mõnel pool (nt Soomes) on reaktsioonid leppele kordades leigemad kui meil. Ma ei oska küll hinnangut anda, kas asi on inimeste apaatsuses või lihtsalt viisakamas suhtlemiskultuuris.

Olen püüdnud vaadata nii lepet ennast kui sellega seotud melu Eestis kõrvalt, et kuidagi enda jaoks adekvaatset pilti luua.

Lepe ise. Jah, tegu näib olevat mittesiduva raamistikuga ent siiski ei tee paha arvestada Allar Jõksi & Co õigusliku hinnanguga, mille kohaselt ränderaamistikuga liitumine võib tuua kaasa kaudse kohustuse asuda tulevikus siseriikliku seadusandlust muutma.

See aga, et mittesiduva leppega mittenõustumine viis peaaegu et valitsuskriisini, paneb muidugi küsima, et kui tegu on formaalsusega, siis millest selline paanika? Et mis mulje Eesti jätab? Oijah… Mulle jääb mulje, nagu seda vastuseisu erinevate maailmavaadete vahel kasutab iga erakond ära oma valijate moosimiseks. See on eeskujulik jaga ja valluta taktika oma parimas sõiduvees ja mul isiklikult on raske tõsiselt võtta ükskõik mis erakonna seisukohti ses osas. Tasakaalukaid, mõistlikke seisukohti napib ja polariseerumine on täies hoos!

Üritan ette kujutada, kuidas üks mittesiduv lepe reaalselt aitaks rändeprobleeme lahendada, kui kõik riigid raamistikuga liituksid. Kuna riikidele sellega justkui kohustusi ei teki, siis sisulist lahendust see ju ei paku. Kasvõi juba seetõttu, et migratsioonil oli nii palju eri vorme ja põhjuseid (sõda, keskkonnaprobleemid, tagakiusamised etc), et oleks ju utoopiline arvata, et üks raamistik selle kõik nüüd ära sätestab.

Kõige suurem möödapanek raamistiku näol on minu jaoks selles, et tegu on ikkagi tagajärgede lahendamise, mitte probleemi endaga tegelemisega!

Patsifist minus vangutab pead ja hüüab, et kuidas on võimalik mitte näha neid miljardeid, mida sõjatööstus igal aastal teenib ja mõelda, et sõjad on paratamatus, millega peab tegelema ja meil on vaja ennast kaitsta jne jne?

Kui sõdade vaatenurgast asja vaadata, siis meie, kes me koos USA ja teistega (või teised riigid koos Venemaaga) käime mujal “rahu valvamas“, vastutame ju ka sõjapõgenike eest.

“Kas rändelepe aitaks probleeme lahendada või paneks rohkem mõtlema hoopis mingit sorti rände takistamise lepe? Ja mitte selles mõttes tõkestamise lepe, et inimesi maha lastakse või jõuga minema surutakse vaid pigem see osa, et mis on need põhjused, miks nad kodumaal hakkama ei saa. Ja siis proovida nende põhjustega tegelema hakata ning panustada ressursse sinna,“ ütles üks mu sõber, kui teema üle arutasime.

On ju üsna loogiline, et kriiside ja kriisikollete suurenemine ning selle tagajärjel ka rände suurenemine ei ole jätkusuutlik lahendus, seega selle rände reguleerimine mingi leppega ei lahenda ju probleemi ennast! Seega jääb kogu see EL-i rände soodustamise teema segaseks. Lühikese aja jooksul, jah, see võib aidata paljusid inimesi, aga pikemas perspektiivis?

Äkki alustaks probleemi lahendamist hoopis selleks, et reguleeriks kuidagi sõjaÄRI. Teeks leppe, et relvi ei müü ega jaga probleemsetele riikidele. Näiteks Inglismaal toimub iga kahe aasta tagant üks maailma suurimaid relvatööstuse laatasid, kuhu on muuhulgas kutsutud nii autoritaarsed režiimid nagu Saudi-Araabia, Bahrain ja Egiptus kui muud riigid, mis on tõestatult inimõiguseid rikkunud. Lisaks on külalisteks oodata ka lapssõdureid kasutavad riigid, millele Suurbritannia vaatamata rahvusvahelisele keelule jätkuvalt relvi müüb. Miks???

Nälg. Üle poole maailmas toodetud toidust visatakse ära. Äkki töötaks välja süsteemid, mis seda raiskamist ohjeldaksid, aitaksid toitu paremini laiali jagada ja lõpetaks ära seadused, mis käsivad poodidel/restoranidel veel täiesti söögikõlblikku toidu ära visata? Siis ei peaks inimesed nälja eest põgenema.

Jnejne.

Omamoodi naljakas on ka see, et riigid, mis on ise veidi kaugematel või lähematel aegadel sissetungijate poolt üles ehitatud (USA, Austraalia, Iisrael), keelduvad leppega ühinemast.

“Praegu on rändeleppes kokku keedetud täiesti arusaamatu supp, mida “on viisakas toetada“. Sellisel sogasel kujul seda nagu ei tohikski toetada, sest ilmselgelt keegi ei saa täpselt aru mis see on,“ ütles veel üks sõber ja lisas: “Umbes nagu piibel, mida igaüks tõlgendab sobivaks nii ligimese aitamisel kui pea maharaiumisel. Kuid kirik siiski ütleb, et tunnistada tuleb ja püha on.“

Mis ma ise lõpetuseks ütlen? Tänane Telegrami päevapilt on selline:

Üks lugeja kirjutas selle kommentaaridesse Facebookis: “Kes me?“ ja kogus kohe mitu meeldimist/like´i.

See kommentaar pani mind ohkama. Vastasin: “Näiteks sina ise.“

 

Hando Tõnumaa: Rändelepe – järjekordne meelelahutus lihtinimestele

Lihtinimeste all ma pean silmas neid tegelasi, kes keelduvad nägemast suuremat pilti st vaatame asjale erinevatest vaatenurkadest või pole nad üldse võimelised neid nägema. Tead ju küll neid oma sõpru ja lähedasi, kellele sa üritad rääkida mõnest maailma raputanud sündmusese loogikaveast ning ta lihtsalt keeldub seda nägemast. Olgu selleks nt 9/11 terrorirünnakute multifilmi füüsikaseadused, papist ja luuavartest ehitatud kuumoodul, pastakast välja imetud hirmu uudised vms. Käesoleval aastal on inglise keelses meediast liikvele läinud väga hea termin, mis selliseid inimesi kirjeldab – NPC (non player character) ehk tühitegelased.

Videomängudes on NPC-deks tegelased, kes on osa mängust ja keda kontrollib arvuti/tehisintellekt, mitte inimene ise. Päris elus võiksid need olla inimesed, kellel puuduvad originaalmõtted ja kes kõigest korrutavad oma lemmiksangari ütlusi.

Need samad tegelased veedavad enamus aja oma elust sümpaatilise närvisüsteemi seisundis, mis tähendab, et nad on pidevalt pinges ning seega võimetud ratsionaalseks mõtlemiseks. Seega on nad valinud radikaalse seisukoha:

  • Mina arvan, et rändeleping on hea
  • Mina arvan, et rändeleping on halb

Rohkem variante pole.

Minul aga on siiralt suva sellest lepingust.

Kas keegi tõesti arvab, et see leping midagi muudab? See on sama hea, kui uskuda, et valimised midagi muudavad. Tuleta meelde viimati valimas käimist ja mõtle, kas see muutsid sinu elus midagi? Kas sinu on läinud paremaks sellest, et käisid valimas?

Täna toimub mingisugune meeleavaldus rändelepingu osas, ma ei tea kas need meeleavaldajad on selle lepingu poolt või vastu. Sest mul on sellest lepingust suva. Küsid miks?

Vastan: Kõik need eelmised ja tulevased meeleavaldused pagulaste teemal on mõttetud, sest teie elutoas seisab elevant, millest keegi rääkida ei taha – 9/11-st ja terrorismivastasest sõjast, millest kõik alguse sai. Kohe varsti tuleb uus protest või tüli, kuhu massid kaasatakse, sest nende meeleavaldustega ei saavutata harmooniat. Te vôite terve elu oma meeleavaldusi teha aga senikaua kuni te vaikite sellest et teie elutoas on elevant (9/11 terrorirünnakute lavastus), pole nendest mitte mingit kasu.

Pikaajalisemad Telegrami lugejad ehk mäletavad, et vanasti ma kirjutasin poliitilistest teemadest üpris tihti, aga enam mitte väga, sest ma olen aru saanud, et enamus inimesed on NPC-d ehk tühitegelased. See aga ei tähenda, et NPC-d oleksid halvad või et mina oleks kuidagi neist targem. Kaugel sellest, tühitegelased on lihtsalt osa meie reaalsusest. Samamoodi nagu külm ilm – see ei ole hea ega halb, see lihtsalt on.

Hando: Äkki lõpetaks need sõjad ja muud jamad ära, mis neid rändamisi põhjustab?

NPC: Sõdasid ei saa ära lõpetada, sest inimesed pole selleks valmis!

Oluline on mõista, et kõikide nende seaduste ja propagandameetodite juures jäävad maailmavalitsejad ise positiivseteks tegelasteks, sest nad pakuvad rahvale sellist meelelahutust, mida rahvas ootab. Sest ilmselgelt ei oota rahvas lahendust – tahetakse non-stop thrillerit, sest teisiti enam ei osatagi. Tundub nagu inimesed on sellest sõltuvuses. Mingisugused NPC-erakonnad Eestis pooldavad lausa piiride sulgemist nagu vanasti NSVL ajal. Kõva värk. Aga rahvale see meeldib, seega rahvas seda saab. Loomulikult ei tee piiride sulgemine või sellest rääkimine kellegi elu paremaks, rahvas saab lihtsalt kiire adrenaliinisüsti oma sümpaatilisse närvisüsteemi ja jääb järgmist ootama.

 

Kokkuvõtteks

Kas käte ja jalgade abil oma meelsuse selgeks tegemine tänasel meeleavaldusel toetas sinu arvates lahendusele lähemale jõudmist või hoopis “jaga ja valluta” ühiskonda lõhestavat mentaliteeti?

Mõtle ise edasi ja leia oma vastused. Eriti mõnus on mõelda nii, kui lased lahti mõttest ” aga mida teised arvavad” ja hirmust. Mida SINA arvad?

 

 

Mariann Joonas ja Hando Tõnumaa

Telegrami asutajad

 

Fotod: Telegram, Flickr, tactadviseurs.nl

 

PS. Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt