Foto: Canva

Ilmselt oled ka sina mõelnud selle peale, et kas see ikka kõik on tõsi, mida “nad” räägivad. Kui sa oled juba aru saanud, et kogu see koroonavärk on pettus ja “plandeemia”, sest mitte mingit liigsuremust ega liighaigestumist pole, siis tekib küsimus, et millel põhineb see statistika, mida terviseamet oma koroonaviiruse andmestikus uhkelt reklaamib ning kui hull on see olukord tegelikult?

Kui nad valetavad meile selles osas, et nimetavad kõiki positiivseid teste “nakkusjuhtudeks” (kuigi PCR-testiga ei saa määrata, kas inimene on nakatunud või mitte), siis vabalt saavad nad valetada või vähemasti manipuleerida ka muudes aspektides. Numbritega on väga lihtne manipuleerida, kui jätta mainimata, millistel andmetel need näitajad põhinevad. Tulge ja mõelge minuga kaasa.

Manipulatsioon nr 1: tehtud on ca 1,2 miljonit koroonatesti, aga kui paljusid inimesi on testitud?

Kuna meil pole võimalik mitte kuidagi üle kontrollida, kas tegelikult ikka on tehtud 1,2 miljonit testi, siis selle numbri autentsuse osas ma hetkel spekuleerima ei hakka, seega oletame, et see number vastab tõele. Kuigi tegemist on numbriga, mis on peaaegu sama suur kui kogu Eesti rahvaarv, siis mida see number tegelikult näitab?

Mul on raskusi leida inimesi, kes seda koroonajama üldse usuks, veel raskem leida inimesi, kes on testimas käinud ning nad väidavad, et praktiliselt terve Eesti rahvaarvu jagu on tehtud teste.

Kas on võimalik, et nad testivad näiteks haiglates kõiki töötajaid iga päev ja nõnda saadakse statistika suureks? Ma tean isiklikult inimest, kes töötab meditsiinisektoris ning teda on testitud vähemalt 10 korda. Ma ei imestaks, kui leiduks inimesi, keda on testitud üle 20 korra.

Kui haiglas testitakse kogu aeg samu inimesi uuesti ja uuesti, siis ei ole tegemist pandeemiaga, sest pandeemia tähendab, et kogu riik on sellega seotud. Nõnda saab ainuüksi haiglate kaudu luua sisemise pandeemia. Piisab, kui regulaarselt testida 50 000 inimest ning ongi näiline pandeemiat õigustav statistika käes. Niimoodi saab pandeemiat igavesti elus hoida.

Aga sellisel juhul tuleks avaldada ka info, mitu erinevat inimest on testitud, sest ilmselgelt pole nad praktiliselt kõiki eestlasi testinud.

Kui välismaalased tulevad Eestisse, siis peavad ka nemad ju testima, kas välismaalased on ka lisatud selle 1,2 miljoni testi hulka või on nad eraldi statistikas? Võib-olla käib siit läbi 20 000 välismaalast! Nad on homme edasi läinud, aga valitsus saab nii panna riigi kinni.

Ja mis testidega täpsemalt on tegu? Kui palju moodustavad sellest 1,2 miljonist laboratoorsed testid (mille ebatäpsust on nenditud isegi ERR-i veergudel) ja kui palju kiirtestid? Me teame, et kiirtestiga on saanud positiivse tulemuse isegi Coca-Cola ja erinevad puuviljad.

Pr Fischer, kus on siin statistikas eraldi välja toodud välismaalased (sportlased, ärimehed, üliõpilased, külastajad või turistid, eriti Venemaalt)? Me ei loe selle kohta midagi! 0,0! Kas te olete unustanud selle lisada või pole see nii tähtis, sest palju lihtsam on oma inimesi lukustada?

Kuna meil pole infot, kui palju erinevaid inimesi on testitud, siis see number 1,2 miljonit ei tähenda kokkuvõttes mitte midagi. Väga hea tahtmise korral on võimalik ka ainult ühte inimest testida 1,2 miljonit korda.

Ja miks pole kirjas, mitut võimendustsüklit kasutati testimisel? On teada, et kui kasutada üle 30 tsükli, siis erineb tulemus juba ca 50%. Mõned kuud tagasi tunnistas Terviseamet, et Eestis kasutatakse 40 tsüklit – see tähendab, et kogu testimine on sõna otseses mõttes loterii.

Manipulatsioon nr 2: kas positiivseid teste on tõesti nii palju?

Praktiliselt terve märtsikuu näitas positiivsete testide osakaal 20%. Eesti kunagine ralliäss Vello Õunpuu kirjutas nii:

Mulle hakkas silma üks imelik number, ükskõik kui palju tehakse viirusteste, siis positiivsete protsent oli justkui paika pandud kellegi poolt, olles pikka aega 20% juures; natuke kõigub paar protsenti üles või alla ja seda juba üle kuu aja. Sellist stabiilsust ei ole võimalik looduses kuidagi hoida, võibolla on see lihtsalt minu kui endise rallisõitja “luulu”, aga tean oma kogemustest, et kui läbida autoga kruusateel ühte kurvi 20–30 korda, siis iga korraga seal midagi muutub. Nii peaks ka siin olema vahel 15% ja teinekord 25–30%. Selline stabiilsus jätab vägisi mulje manipuleerimisest andmetega.

Terviseameti igapäevased lotonumbrid ei näita, mitmelt inimeselt proovid võeti, vaid laborites läbijooksutatud analüüside arvu. Seejuures on statistiliselt problemaatiline see, et korduvnegatiivseid tulemusi andmestik ei kajasta. Nii saabki numbreid vajalikuks kruvida.

Ja milline peab see statistika olema, et riik lahti tehtaks?

Manipulatsioon nr 3: haiglaravil on X arv inimesi

Pahaaimamatu ja ärahirmutatud inimene võib-olla usubki Arkadi Popovi, kui too ütleb, et olukord haiglates on enneolematult hull. Kuid külmemal ja niiskemal pimedal ajal (loe: periood ajavahemikus hilissügisest kuni varakevadeni) on alati olnud haiglates palju tegemist ja personalist puudus – seda on lahatud ka meedias (loe nt Sirbist või Pealinnast) ja tunnistanud vilepuhujast Eesti medõde Sandra Liivrand, kes postitas Facebookis, et “Meil on väga suur puudus meditsiinitöötajatest, aga nii oli juba enne koroonat!”.

Terviseamet pole võimeline oma statistikas eristama koroonahaigeid ja teisi haigeid. Miks pole olemas konkreetset infot, mitu koroonahaiget on intensiivravi osakonnas?

Manipulatsioon nr 4: vaktsineerimine on lõpetatud ca 75 000 inimesel

Terviseamet väidab, et karilooma moodi on lasknud ennast süstida juba ca 260 000 usklikku, sh on vaktsineerimine lõpetatud ligi 75 000 inimesel. Me oleme küll kursis, et kaitseväes ja mitmes teises institutsioonis toimub sundvaktsineerimine, aga samas me kuuleme üha rohkem, et inimesed on massiliselt vaktsineerimise vastu. Isegi peavoolumeedia tunnistab, et vaktsiinivastaste osakaal kasvab hüppeliselt. Sotsiaalministeerium on tellinud spetsiaalse propagandakampaania Eesti muusikutelt ja influencer’itelt pealkirjaga “Eesti olulisim sotsiaalmeedia aktsioon”, millega üritatakse masse panna sellele hullusele alluma. Aga kust tulevad need 260 000 usklikku, kui huvi selles põhiseaduse vastases inimkatses osalemiseks on rekordväike?

Kas on võimalik, et riigiasutustes nagu näiteks meditsiinisektor, politsei, kaitsevägi, ametnikud, õpetajad, poliitikud (välja arvatud Jüri Ratas) jne töötabki ca 260 000 inimest ja nende peal viiaksegi läbi inimkatseid?

See tähendaks, et ka vaktsiinikampaania seisab püsti enamjaolt süsteemi siseselt.

Manipulatsioon nr 5: vaktsiin aitab

Kas vaktsiine tohib reklaamida tervisetoodete pähe?

Üle maailma läbiviidavad ja põhiseadusega vastuolus olevad inimkatsed alles testimisfaasis olevate koroonavaktsiinidega on põhjustanud palju vastuolu. Kuna vaktsineerimise tagajärjel on surnud sajad, kui mitte tuhanded inimesed üle maailma, sh ka Eestis, on üha rohkem riike otsustanud panna piduri AstraZeneca vaktsineerimisterrorismile.

Pahaaimamatud inimesed ei ole ilmselt märganud, et kuigi vihjates reklaamitakse vaktsiine kui hädavajalikke tervisetooteid, siis sõna otseses mõttes see nii pole. Isegi vaktsiini infolehelt ei leia, et tegemist oleks mingit sorti ravimi või tervisetootega, mis oleks inimesele vajalik. Täpsemalt uurides saab koroonavaktsiinide tootelehelt välja lugeda, et toode on alles testimisfaasis ning kõik vaktsineeritavad on tegelikult katsejänesed.

Kui rääkida vaktsiinireklaamist, siis üldjuhul ainult kutsutakse vaktsineerima, mitte ei tehta reklaami näiteks AstraZeneca või Moderna vaktsiinile. See on väga suur erinevus, mis on kavalalt välja mängitud. Lugedes Eesti ravimireklaami regulatsiooni, saab aru, et vaktsiinid selle alla ei kuulu. Sellepärast ei kaasnegi vaktsineerimisreklaamiga tuntud hoiatust:

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Aga regulaarselt peavoolumeediat tarbiv ja hingeni ära hirmutatud inimene arvab süüdimatult, et vaktsineerimisreklaam on tegelikult ravimireklaam. Kuigi juriidiliselt võib ju olla kõik korras, siis tegelikult käib siin süstemaatiline väärinfo levitamine ja rahva emotsioonidega mängimine. Kui sa ostad paki aspiriini, siis sellega kaasneb “meetripikkune” infoleht, kuid nagu me teame, siis vaktsineerimisega tihti ei kaasne mitte ühtegi paberit, millest vaktsineeritav saaks ennast tootega kurssi viia või siis kuhugi oma allkirja panna.

Kui Karmen Jolleriga reklaamitakse vaktsineerimist lausega “Aitab küll”, siis sellest saab välja lugeda, et vaktsiin peaks aitama. Aga mille vastu ta aitama peaks, kui toode ise on alles testifaasis ning väidetavat pandeemiat ennast ju pole, sest ametliku statistika kohaselt ei ole Eestis viimase aasta jooksul toimunud liigsuremist ega liighaigestumist. Kas maksumaksja kulul vaktsiine propageeriv reklaam on üldse seadusega lubatud?

Kui iga apteegist ostetud toode sisaldab hoiatusetiketti ja iga televisioonis, raadios, meedias reklaamitava ravimiga on kaasas hoiatus, et tegemist on ravimiga ja enne tarvitamist tuleks konsulteerida arstiga, siis miks pole samasugust hoiatust kaasas vaktsiinikampaanial, millel on slogan “Aitab küll”?

Ja mida me peaksime järeldama WHO-st, mille esindaja on teatanud, et vaktsineerimine ei aita viiruse leviku takistamisele kaasa?

Miks me üldse vaktsineerime, kui Terviseametile on tänaseks teada 723 juhtumit, kus esimese vaktsiinidoosi saanud inimene on siiski jäänud koroonasse?

Manipulatsioon nr 6: koroonasurmade pettus

Alates tänasest, 12. aprillist 2021, valetab Terviseamet jultunult, et ametlikult on statistikas Eestis 1037 koroonasurma. Isegi WHO on teatanud, et ametlikult on COVID-i suremus ainult 0,2%. See tähendab, et 30 000 tõeliselt haige inimese hulgast sureb 60 inimest.

Kuidas saab olla, et COVID-19-sse peaks ühe kuu jooksul surema mitusada inimest Eestis, kui isegi ametlik statistika “Haiglaravi andmestik” loeb möödunud aasta kroonikriisi algusest peale ainult 6245 haiget? WHO andmetel on selle tulemuseks statistiliselt 12,49 surma. Kust tulevad Eestis praegu 1037 koroonasurma?

Vastus on väga lihtne: PCR-testi ja suurte tsüklitega saab iga surnud inimese koroonasurnuks kuulutada. See on enneolematu pettus, mis Eestis aset leiab!

Hämmastav, kuidas Terviseamet jagab kõiki numbreid täpselt, välja arvatud surnud, kus on ainult üks number. Vanus puudub, andmed varasemate haiguste kohta puuduvad ega viidata sellele, kas koroonasurm määrati PCR-testi abil või olid lahkunul erinevad haigused.

Ja veel olulisem: kust leiame need surnud tervisestatistikas? Mitte kusagilt! Miks ei tehta lahkamisi, et teada saada, mis inimesel viga oli?

Sest see pole tähtis!

Millegi pärast ei võeta vaevaks Terviseameti koroonaandmestikus isegi mitte ametlikke numbreid parandada. Kui ajakirjanduses teatati käesoleva aasta veebruaris iga päev, et suri ca 10 inimest päevas, siis tagant järgi on Tervise Arengu Instituut märkinud kuu surijate arvuks 159 inimest, mis teeb keskmiselt 5,6 inimest päevas. TAI on ka varasemalt öelnud, et positiivse koroonatesti andmisel järel siit ilmast lahkumine ei tähenda, et surma põhjustas alati koroonaviirus.

Tundub, et andmete korrastamisest ja seeläbi inimeste rahustamisest palju lihtsam on kogu riigi lukustamine ja Big Pharma inimkatsete elluviimine kui korraliku kodutöö tegemine.

Hando Tõnumaa