Fotokollaaž: wildpixel, Getty Images + Eesti Teaduste Akadeemia + Canva.com

Möödunud nädala lõpp tõi taaskord pinnale selle, kui habrastel jalgadel seisab meie sõna-, mõtlemis- ja teadusvabadus. Nimelt sai avaliku peapesu Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma, kes julges lauale panna erinevaid teaduslikke seisukohti. Ehk siis nagu näha, ei ole meie ühiskond, ja eriti koroonakriisis end arvamusliidritena kinnistanud isikud, lakanud jutlustamast, et on vaid üks ja ainus teaduslik tõde, kuigi üks teaduse põhiprintsiipe on ju see, et analüüsitakse kõiki asitõendeid. Vähemalt käivad asjad nii vabas ühiskonnas. Ja isegi, kui ühiskond ei ole vaba, peaks teadus ikkagi truuks jääma objektiivsusele.

Teema võttis sotsiaalmeedias tabavalt kokku Mart Saarma tütar Kaari Saarma, avaldame tema Facebooki postituse muutmata kujul:

Kas Eestis saab teadlane ilma, et teda isiklikult rünnataks, esitada erinevaid teadusel põhinevaid seisukohti?

On laupäevane puhkepäev enne Vabariigi aastapäeva.

Teaduste akadeemia president Mart Saarma istub saunas ja higistab mõnuga.

Samal ajal istuvad mitmed koroonapoliitikat dikteerinud spetsialistid ja poliitikud sotsiaalmeedias. Nad higistavad, püüdes oma mainet päästa ja prof Saarmat mustata. Keegi neist pole võtnud ühendust prof Saarmaga, et teada saada, millest ta EKRE fraktsiooni kohtumisel tegelikult rääkis. Nad usaldavad pimesi nii Uute Uudiste kui ka Delfi “hiilgavat ajakirjanduslikku kvaliteeti” – täpselt nagu nad koroonakriisi ajal usaldasid WHO jt ametkondade teaduskaugeid soovitusi.

Mis toimus?

TA president Mart Saarma kohtus 19. veebruaril EKRE fraktsiooniga, et luua koostöine kontakt teadlaste ning riigikogu ja valitsuse vahel. Kohtumiste eesmärk on tutvustada akadeemia juhtkonna seisukohti ja tulevikuplaane ning arutada võimalusi koostööks. Koos kohtumisel viibinud kolleegidega on koostatud selgituse toimunu kohta:

• • https://www.akadeemia.ee/akadeemia-presidendi-mart-saarma-kohtumisest-ekre-fraktsiooniga/

Miks peab Teaduste akadeemia ja selle president üldse andma eraldi selgituse oma kohtumistest erinevate erakondadega? Põhjus on lihtne: ühe erakonna väljaanne ei tunne tsiviliseeritud maailma reegleid.

Nimelt avaldas portaal Uued Uudised 19. veebruaril kohtumisest EKRE fraktsiooniga kallutatud artikli, kuhu jäi sisse moonutatud ja kontekstist välja rebitud väiteid, mida prof Saarma kohtumisel ei öelnud.

Päev hiljem, 20. veebruaril, avaldas Sven Kivisildnik kohtumisest oma versiooni. Kivisildnik, kelle huumorikaid artikleid on vahel lausa lust lugeda, valis seekord oma žanri viljelemiseks täiesti sobimatu teema. Kirjutus kubiseb faktivigadest ja Kivisildnikule omastest ärapanemistest. Juba esimeses lõigus on viga – edasi pole mõtet lugedagi. Ka see kirjutis ilmus kooskõlastamata.

Tekib küsimus, mida UU nende lugude avaldamisega saavutada soovis. Pole ju saladus, et paljud haritlased väldivad EKRE-ga ühise laua taha istumist. Kas just seda tahetigi kinnitada?

Reedel, 21. veebruaril, viibib prof Saarma väitekirja kaitsmisel ega saa kõnesid vastu võtta. Ta vastab helistajate saadetud sõnumitele, et ei saa rääkida, kuna viibib väitekirja kaitsmisel, ning mainib, et Teaduste akadeemia ametlik seisukoht avaldatakse veel samal päeval.

Seega saatis ajakirjanik oma küsimuse akadeemiale kirjalikult ja sai sellele Mart Saarma teadmisel ka vastuse kirjalikult. Mõistagi jäi võimalus esitada lisaküsimusi ja proovida Mart Saarmaga hiljem siiski telefonikontakt saada, aga seda ei juhtunud.

Delfi ajakirjanikud otsivad oma artikli sõnumi võimendamiseks sobivat pilti. Ja nii leitaksegi karismaatilisest ja särava naeratusega professorist üks mahavaatav foto – justkui professoril oleks millegi üle häbi. Pildi all on väide, mis pole tõsi: “Mart Saarma keeldus Delfile selgitamast, mida ta täpsemalt EKRE poliitikutele rääkis.”

Laupäeval, 22. veebruaril, avaldab Delfi artikli, milles on tunda vana head nõukogude hõngu. Milline ajastus – Vabariigi aastapäev ju tulekul! Delfi eesmärk on ilmne, sest sama piinlikku strateegiat oleme viimastel aastatel liigagi palju näinud.

Artikkel tõstatab aga taas fundamentaalse küsimuse:

“Kas Eestis saab teadlane ilma, et teda isiklikult rünnataks, esitada erinevaid teadusel põhinevaid seisukohti?”

Lõpetuseks jääb mulje, et nii Delfi kui ka Uued Uudised annavad parima, et oma lugejaskonda kahandada.

xxx

On tõsi, et lisaks tunnustusele ja tänule, on kolleegid avaldanud prof Saarmale ka kriitikat ja survet tütre Kaari Saarma “korralekutsumiseks”. Siin on aga prof Saarma vastus täiesti ühene: “Meil kehtib ka perekonnas akadeemiline vabadus ilma tsensuurita”.

Sotsiaalmeediast leiab teisigi kõnekaid kommentaare:

Allikas: Kaari Saarma Facebook

Sissejuhatuse kirjutas Mariann Joonas