Avaldame katkendid Bitcoin Eesti podcasti eestvedaja Viljam Valdmaa raamatust “Miks maailm ei toimi?” Ehk alustava anarhisti käsiraamat 21. sajandil“. Kolmest artiklist koosneva tutvustuse kolmas osa “Bitcoin ja vabadus”, mis tutvustab krüptoraha olemust ning selle mõju kogu maailma ühiskonnale ja tulevikule. 

Inimesed mõtlevad Bitcoinist esmakordselt kuuldes sageli, et see on umbes midagi iPhone’i sarnast. Et sellel on ägedad funktsioonid ja tema kasutamine on kiire, lahe, efektiivne või trendikas. Tegelikult sarnaneb Bitcoin pigem püssirohuga. Kui mõelda, kas keskajal oli riikidel valikut võtta kasutusele püssirohi või seda mitte teha? Kui mis iganes riik või armee oleks otsustanud, et teate, meil on siin tõelised sõdurid ja sõjavägi ning meile meeldib võidelda mõõkadega, siis oleks varem või hiljem mõni teine püssirohuga riik nad lihtsalt vallutanud. Seega, olenemata sellest, kas püssirohi kellelegi meeldis või mitte, võeti see igal pool maailmas lõpuks kasutusele kas vabatahtlikult või sõjas lüüasaamise teel. Bitcoiniga saab ilmselt olema midagi sarnast. Bitcoini ostes ja omades on võimalik kaitsta oma sääste inflatsiooni eest. Kellele Bitcoin mingil põhjusel ei meeldi, see vaatab lihtsalt pealt, kuidas Bitcoini turuhind ajapikku tõuseb ning riiklikud valuutad oma ostujõudu kaotavad.

Pärast aastaid erinevaid katseid programmeerijate poolt alternatiivset raha luua on Bitcoin esimene toimiv lahendus, lubades digitaalseid makseid teha mitte ühegi kolmanda osapoole sekkumiseta. See on esimene digitaalne süsteem, mille siseselt pole võimalik ühikuid kopeerida ja paljundada. Bitcoini võib lugeda ka esimeseks digitaalseks sularahaks, sest maksed toimuvad otse inimeselt inimesele.

Kolmanda osapoole usaldamisel digitaalseteks makseteks on mitmeid negatiivseid külgi. Esiteks on see turvarisk: kuna maksed toimuvad läbi keskse punkti ning see avab võimalused tehnilisteks probleemideks ja rünnakuks. Teiseks on kellelgi ülevaade kõigist maksetest, jättes tehingu tegijad mõjutatuks jälgimise ja poliitiliste osapoolte poolt, mistõttu on lihtne pettuse või rahapesu ettekäändel teatud maksed keelata. Läbi keskse osapoole toimuvad maksed võtavad seega ära mitmed tugeva raha tunnused ning raha pole enam kontrollitud selle omaniku, vaid makse läbiviija poolt.

Tsentraliseeritud maksed kaotavad küll mõned vajalikud raha omadused, kuid seda ei juhtu füüsilise sularaha maksetega. Aga kuna kogu maailm muutub järjest digitaalsemaks ning telekommunikatsioon levib igasse eluvaldkonda, on füüsilisest sularahast saamas ebapraktiline meedium. Liikumine füüsilisest rahast digitaalseks ei anna tehingu osapooltele muud võimalust kui tehingu läbiviijat selle teostamises lihtsalt usaldada. Ning veel, kullast eemaldumine, mida ükski osapool trükkida ei saa, kaotab veel rohkem isikuvabadusi jättes tehingu osapooled inflatsiooni ohvriks.

Bitcoini looja Satoshi Nakamoto eesmärk oli luua inimeselt inimesele digitaalne raha, mis ei baseeruks kolmandal osapoolel tehingu teostamiseks ning mille kogust ringluses suurendada pole võimalik. Bitcoin toob kulla omadused digitaalsesse maailma, kombineerides need raudkindla rahapoliitikaga, mida mitte ükski osapool muuta ei saa. Veel enam, Bitcoin ei võta lihtsalt kulla omadusi, vaid viib need sammu võrra edasi. Kulda kaevandatakse pidevalt juurde ning kui kulla hind peaks mingil põhjusel tunduvalt tõusma, siis suureneb ka kulla kaevandamine. Bitcoiniga pole selline asi võimalik. Bitcoinide lõpparv on 21 miljonit ning ükskõik kui palju kaevandajad võrgu käigus hoidmiseks energiat kulutavad, uute Bitcoinide loomine sellest ei muutu.

Bitcoini turvalisus toetub tõsiasjale, et võrgu petmine või sellega manipuleerimine on eksponentsiaalselt peaaegu lõpmatu arv kordi kulukam kui vea avastamine. Pettus on võrgu kasvades järjest kulukam protsess ning vale avastamine kõigi teiste osapoolte poolt kohene. Kui keegi püüab Bitcoini võrku manipuleerida või bitcoine juurde luua, siis saab kogu ülejäänud võrk selle valeliku osaleja lihtsalt kõrvale jätta. Bitcoiniga manipuleerida üritamine tähendab meelega ressursside kulutamist ainult selleks, et ülejäänud osapooled manipuleerija kohe hüljata saaks. Ning mida aeg edasi, seda keerulisemaks pettus muutub, kuna vajaminev elektrienergia pettuse sooritamiseks on suurem kui juba võrgu tööshoidmiseks kulutatav energia. Mis takistab aga kollektiivselt kõigil võrguga manipuleerimast, on see, et isegi kui kellelgi see õnnestuma peaks, siis on kogu võrgu väärtus kadunud ning bitcoinide hind langeb nullilähedale. Ehk siis, võrgu häkkimiseks on vaja tohutult elektrienergiat kulutada, kuid selle õnnestumisel on kogu tasu väärtus peaaegu olematu.

Bitcoin elab edasi, sest selle kasutamine annab inimestele väärtust. Kõik võrgus osalevad osapooled saavad sellest majanduslikku kasu ning see on see, mis hoiab süsteemi toimimas. Võrgus osalemine on vabatahtlik ning mitte kellegi osalus või selle mitte tegemine pole Bitcoinile eluliselt oluline. Mitte ükski võrgu liige pole ülejäänutest rohkem või vähem tähtsam. Bitcoini võrgus pole administraatoreid, on ainult kasutajad. Mitte kuskil maailmas pole olemas Bitcoini juhtivat ettevõtet, isikut või muud eluliselt tähtsat singulaarset osapoolt ning kõik võrgu toimingud on automatiseeritud. Bitcoini toimimine ja rahapoliitika on nõudluse-pakkumise suhtest ja mis iganes poliitiku diktaadist täielikult eraldatud. Mis ainult nõudluse suurenemise puhul juhtub, on see, et kaevandamine muutub kasumlikumaks. Tänu sellele suureneb huvi kaevandamise infrastruktuuri arendamise ning kaevandamisse investeerimise vastu, mis viib lõpuks võrgu turvalisuse kasvuni. Kogu see majanduslike stiimulite süsteem on kasumlik kõigile ausalt võrgus osalejatele. See on kõige rahumeelsem protest riigi ja poliitika vastu ning puhas anarhia.

Teoreetiliselt oleks alati olnud võimalik luua likviidne vara, mille juurdeloomine oleks keeruline ja mis tänu sellele saaks võtta raha rolli. Aga praktiliselt on see olnud peaaegu võimatu, kuna valitsused ei luba kunagi ühiskonna liikmetel kasutada raha, mis pole valitseva võimustruktuuri kontrollida. Riigid koostöös pankadega on alati eelistanud monopoli rahandussüsteemi üle, andes neile piiramatu võimu ning ressursi oma poliitilisi agendasid ellu viia. Aga kuna Bitcoin on esimene täielikult detsentraliseeritud alternatiivne raha, siis pole seda võimalik keskse osapoole sulgemisega kinni panna, kuna keskne osapool lihtsalt puudub. Bitcoin võtab majandusteadlased, poliitikud, meediakanalid, presidendid, diktaatorid ja sõjaväe rahanduspoliitikast täielikult välja. Raha kogus ringluses ja selle kasv on paika pandud eelprogrammeeritud koodiga, millega peab nõustuma igaüks, kes võrgus osaleda soovib.

Bitcoin on esimene digitaalne süsteem, mille siseselt pole võimalik väärtust paljundada või kopeerida. See on esimene digitaalse piiritletuse süsteem maailmas. Peale selle on Bitcoin ka esimene absoluutse piiritletuse süsteem. Enne Bitcoini loomist oli piiritletus ühiskonnas alati relatiivne, mitte kunagi absoluutne. On levinud arusaam, et mis iganes tooraine või kauba kogus on piiratud, kuna me elame piiridega planeedil. On aga oluline mõista, et absoluutne kogus mis iganes ressurssi siin planeedil on nii suur, et inimestel on väga keeruline selle kogusest aimu saada. Seega, ressursside vähesus ei saa olla takistuseks millegi tootmisele. Maa diameeter on 12 000 km. Kõige sügavam auk, mida millegi kaevandamiseks on puuritud, jääb alla 10 km. Iga ressursiga on nii, et mida rohkem otsime ja sügavamale kaevame, seda rohkem leiame. Mis aga kõige kaevandamisele piiri paneb on aeg, mida inimesed selleks kulutada soovivad. Seega on aeg ainuke reaalne piiratud ressurss. Kui kõik maailma inimesed jätaksid homme oma tegevuse ning hakkaksid ainult üht ressurssi otsima ja kaevandama, oleks seda kohe saadaval kümnetes, sadades või tuhandetes kordades rohkem. Terve inimajaloo jooksul pole maal mitte ükski tooraine otsa saanud. Ning mitte ainult, praegu on meil neid kõiki tooraineid rohkem kui kunagi varem ning tehnoloogia arenedes on nende kaevandamine ainult lihtsamaks muutunud.

Tooraine paljusus määrab ainult kaevandamise keerukuse ja kiiruse. Kulda on ülimalt keeruline leida ning võrreldes teiste toorainetega on seda maakoores väga vähe, kuid sellegipoolest, pärast tuhandeid aastaid selle metalli kaevandamist tehakse seda siiamaani. Ning tehnoloogia arenedes kaevandatud kogused pigem kasvavad. Kui ühe maailma kõige haruldasema ja kõige kauem väärtustatud metalli kaevandamine ikka veel kasvab (küll ülimalt aeglaselt), siis pole praktilises elus mõtet ühestki toorainest rääkida kui piiratud ja otsa lõppevast. Ainuke, mis sellele kõigele piiri paneb, on aeg. See on ainuke piiratud ressurss, mille suunamisel mis iganes tooraine kaevandamisse selle tootmine suureneb. Kui kõik maailma inimesed jätaksid homme oma muud tegevused ja keskenduks kulla otsimisele ja kaevandamisele, siis poleks ime, et kulla tootmine kasvab näiteks mõne aasta jooksul 10 korda.

See majanduslik kontseptsioon on praeguseks enamikule inimestele keeruline mõista, ennekõike tänu aastakümnete pikkusele keskkonnaaktivistide ja roheliselt mõtlejate hüsteeriale ning viimsepäevakuulutustele. Reaalsus on selline, et mida rohkem on planeedil inimesi, seda rohkem on tööjõudu ressursside kaevandamiseks, mille tulemusel luuakse omakorda järjest paremat tehnoloogiat selle kaevandamise lihtsustamiseks. Kui ressursside vähesus oleks maal praegu probleemiks, siis väljenduks see ka populatsiooni vähenemises. Aga inimesed ise on ka ressurss, kes muudavad aja ja energia tööks ning rakendavad planeedi saadusi iseenda kasuks. Planeet ei anna tooraineid lihtsalt kätte, vaid selleks peab alati kõigepealt tööd tegema. Rakendatud toorained on töö ja inimarengu tulemus ning läbi töö muudavad inimesed ülima ressursi ehk aja materiaalseteks saadusteks.

Inimeste eluaeg Maal on piiratud, seevastu kõike muud (Bitcoin välja arvatud) saab vajadusel juurde luua ja toota. Mis iganes objekti või meediumi inimesed rahaks ja väärtuse kandjaks valivad, alati on seda võimalik kellelgi juurde luua, vähendades seeläbi ülejäänud ühikute ostujõudu. Kõik metallid, mida rahana kasutati (peale kulla), nägid ühel hetkel tootmise massilist kasvamist, mille tõttu jätkas iga ühiku hind langemist ning metalli väärtus rahana kadus. Kuld on olnud ajalooliselt selle probleemi vältimisele kõige lähemal tänu oma unikaalsetele keemilistele omadustele, mille tõttu ei ole veel suudetud leida viisi, kuidas kulda ilma kaevandamiseta toota. Kullast eemaldumine rahandussüsteemi alusena 20. sajandi algul on kogu maailma valitsustele andnud võimaluse läbi inflatsiooni varastada inimeste ainukest piiratud ressurssi ehk aega. See pole mitte midagi muud kui orjanduse legaliseeritud ja tänapäevane vorm.

Eelkirjeldatu annab meile mõista, kui oluline tehnoloogiline lahendus on Bitcoin. Esimest korda kogu ajaloos on inimestel kasutada rahana miski, mille kogus on fikseeritud. Mitte kuidagi pole bitcoine võimalik luua rohkem kui 21 miljonit. Kuni Bitcoini loomiseni on kõikide rahade, kaasaarvatud kulla kogust ringluses olnud võimalik rohkem või vähem suurendada, varastades seega rikkust kõigilt, kes sedasama raha hoiustavad. Bitcoini fikseeritud lõpparv teeb temast parima viisi, kuidas inimese limiteeritud ajast loodud väärtust hoida. Teisisõnu on Bitcoin parim viis iseendale tuleviku ostmiseks.

Enamiku ajaloost on väärtuse hoiustamiseks kasutatud füüsilisi objekte, kõige rohkem kulda. Füüsilisus pole aga kindlasti selleks vajalik aspekt, hoopis olulisem on ostujõu säilimine. Bitcoin on rikkuse hoiustamiseks hetkel parim viis tänu fikseeritud kogusele 21 miljonit. Mitte ükski jagatav, kombineeritav ning transporditav füüsiline materjal pole seda siiamaani saavutanud. Bitcoini üks suurimaid väärtuseid inimkonnale ongi iseseisvus raha, maksete ja säästude hoidmise üle. Igaüks, kes bitcoini omab, saavutab enneolematu rahalise vabaduse taseme, kuna esimest korda kogu inimkonna ajaloos ei saa mitte keegi läbi inflatsiooni temalt ostujõudu konfiskeerida ning nüüd on võimalik ükskõik kui suurte summade kasvõi teise maailma otsa saatmine, ilma et keegi seda takistaks.

On keeruline üle hinnata Bitcoini mõju kogu maailma ühiskonnale ning tulevikule. Esimest korda on kogu planeedil võimalus astuda välja rahalise manipulatsiooni maailmast, kus valitsevad institutsioonid saavad inflatsiooniga kogu rahva töö vilju varastada ning sellega poliitilisi võimumänge mängida. Riigist on saanud parasiit, kes toitub ühiskonna energiast ise samas järjest vähem vastu andes. Üle pea kasvanud seaduste arv, maksud, kontrollid, regulatsioonid ja kõik muu valitsuse elushoidmiseks vajav on varsti jõudmas repressiooni tasemele, mida saab võrrelda kiriku mõjuvõimuga keskajal. Tänu maksudele, religioossele tagakiusamisele, rituaalidele ning ühiskonna kontrollile oli kirikust saanud keskajaks koorem kogu Euroopa elule. Tehnoloogia areng tegi sellele lõpu. Enne trükipressi leiutamist kirjutas kirik enamiku raamatuid ning see andis sellele institutsioonile võimaluse kogu ühiskonnale luua pilt, et kiriku olemasolu sellisel kujul oli vajalik ja vältimatu. Trükipressi levimisega hakkas kiriku osakaal informatsiooni levimisel vähenema ning selle tulemusel tema mõjuvõim hääbus.

Viissada aastat hiljem on tänapäevasest riigivõimust saanud sarnane represseeriv organisatsioon. Ning sarnaselt keskajaga on selle võimu lammutamine alanud. See algas juba 1960-ndatel mikroprotsessori leiutamisega. Informatsiooni loomine ja levitamine pole enam kesksete osapoolte kontrollida, vaid detsentraliseerub mööda võimupüramiidi allapoole, andes samal ajal võimaluse vaba ning kriitilise mõtte levimisele. Digitaalne revolutsioon hävitab riigi samamoodi, nagu trükisõna hävitas kiriku.

Tänu trükipressile sai vaesem elanikkond keskajal ligipääsu informatsioonile, mis varem oli keelatud, kuid see kõik oli sellegipoolest piiratud füüsiliste raamatute tootmisega. Digitaalses maailmas seda piiri ei eksisteeri ning peaaegu kõik teadmised on internetis vabalt saadaval. Informatsioonist on saamas põhiline väärtuse liik ning füüsilise kapitali osakaal on sellega võrreldes vähenemas. See tähendab, et järjest vähem on kellelgi huvi füüsilist kapitali ka kontrollida, kuna selle tegemine on pole enam nii kasulik ning võimu ja kontrolli harrastamisest on selle praktiseerijale saamas kahju tootev tegevus. Mida käegakatsutavam on kapital, seda lihtsamini saab seda kontrollida, kuid tänu digirevolutsioonile on kapitaliks saamas mentaalne töö ning informatsioon, mille kontrollimine ja dikteerimine on palju vähemefektiivsem. Inimestel on võimalus olla majanduslikult produktiivne arvuti taga istudes, ilma et valitsused üldse teaks või saaks aru, mida nad teevad.

Viimane osa kogu sellest digitaalpuslest on raha. Valitsustel on küll kadumas kontroll informatsiooni üle, kuid kontroll raha üle neil veel säilib. Nagu kõigil riigimonopolidel ning valitsusasutustel, on pankadel väga lihtne olnud tagasi lükata kõik innovatsioonid, mis kuidagimoodi nende eksistentsi ohtu peaks seadma. Need monopolid pole ammu enam maailmale väärtust tootvad või kasulikud, vaid saavad veel elus püsida ainult tänu parasiitlusele.

Bitcoin on tehnoloogia, mis teeb riigi kontrolli ja ühiskonnaga manipulatsiooni ülimalt ebaefektiivseks ning see teenib kõiki, kes soovivad elada aususe ja rahu maailmas. Terve eelmise sajandi ning ka praegu vaatab maailm abitult pealt, kuidas võim tänu rahatrükile indiviidilt valitsuste suunas liigub, kuid tänu Bitcoinile on meile kõigile avanenud võimalus see viimaks ümber pöörata. Võimalik, et kuld seda enam teha ei suuda, kuna rahandussüsteemi ehitamine kullale tähendab, et kulla hoiustamine tsentraliseerub ajapikku jällegi järjest väiksema arvu pankade kätte, mistõttu teavad lõpuks vaid pangad ise, kui palju neil kulda on. Bitcoini puhul on aga müntide kogus kõigile nähtav, tehes valetamise erinevalt kullal baseeruvast rahandussüsteemist võimatuks. See on lihtne tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab kogu maailma kodanikel välja astuda riikide ja valitsuste kontrollsüsteemist. Kui Bitcoin jätkab eksisteerimist sellisena, nagu ta seda siiamaani teinud on, siis saavad valitsustest lõpuks ilmselt vabatahtlikud organisatsioonid, kes saavad end rahastada ainult läbi kodanike vabatahtliku annetuse.

Bitcoin annab kogu maailmale võimaluse luua majanduslik ja rahaline infrastruktuur, mis baseerub täielikult vabatahtlikul koostööl ilma riigi olemasoluta. Vastupidiselt enamuse inimeste arvamusele anarhismist kui ekstreemsusest annab Bitcoin inimestele tööriistad, et olla vabad riigi repressioonist ja inflatsioonist. Mitte keegi pole sunnitud Bitcoini kasutama ning see saab olla edukas ainult tänu inimeste vabatahtlikule koostööle.

Edasi loe Viljam Valdmaa raamatust “Miks maailm ei toimi? Ehk alustava anarhisti käsiraamat 21. sajandil”, mis on saadaval raamatupoodides.