Foto: Anete Lusina/ pexels.com

“Ei ole meil elu nagu enne, et mõtle, millele tahad. Täna on tervisemaastikule tekkinud koroonavaktsiinide osas palju libedaid kohti, kust tasub targu eemale hoida ehk teisisõnu – nüüd tuleb kiiresti õppida oma tähelepanu ja mõtteid juhtima kõigil neil, kes ei taha kogemata vaktsiinivastaseks tembeldatud saada. Mõtlemine tundub ohutu, aga tegelikult ei ole,” kirjutab Telegramile saadetud arvamusloos üks anonüümseks jääda palunud ravimifirma töötaja. “Mis minu DNA-st pärast süste saab? Mis selles süstiga minu kehas täpselt juhtub? Millised on koostoimed teiste ravimite ja vaktsiinidega? Kuhu kadus Pfizeri platseebogrupp ja kuidas me saame nüüd ametlikke andmeid koroonavaktsiinide pikaajalisest ohutusest?” – “Sellised küsimused peavadki keelustatud olema, sest kuhu me sedasi jõuaksime, kui mõned arvavad, et neil on õigus mõelda nii, nagu ise tahavad?” tõdeb ta irooniliselt. 

Kui hakata juurdlema keelatud küsimuste üle, siis võib tekkida sisemine rahutus, mis suunab teemasse süvenema. Esimene koht, kuhu vastuseid otsima minna, on ikka ametlik toote omaduste kokkuvõte. Ravimiameti koduleheküljel olevaid koroonavaktsiinide ravimi omaduste kokkuvõtteid lugedes tekib aga palju küsimusi, millest mõned võivad kogemata üle huulte välja pudeneda. Kui keelatud küsimus juba formuleeritud, siis on sõna otseses mõttes kuri karjas ja vaktsiinivastase silt otsa ees.

Vaktsiinivastaseid on armsalt nimetatud ka vaktsiinis kahtlejateks, aga enamus ei vääri nii leebet definitsiooni. Valdavas osas on tegemist ikka ju radikaalsete vastastega, kes on täiesti kindlalt veendunud, et enne süstimist on neil õigus küsida teatud küsimusi. Naeruväärne!

Siinkohal on välja toodud vaktsiinivastaste põhilised dilemmad, millele mõtlemist tasub igal juhul vältida, kui ei soovi ise varsti samadesse ridadesse sattuda.

Mis minu DNA-st pärast süste saab? 

No kuulge, mis vahet seal on? Kas me enne koroonat muretsesime maniakaalselt oma pärilikkusaine üle? Me ei teinud seda ja pole põhjust tema pärast ka täna oma pead vaevata! Tõsi, mRNA vaktsiinide eesmärk on muuta meie rakkude talitlust, aga tootjafirma on viaali villinud kokteili parimas usus, et nanolipiididesse pakitud mRNA-l puudub DNA-d kahjustav ehk genotoksiline toime. Teada on, et vead geneetikas on seotud vähi tekkega, aga lugege ikka uuesti koroonavaktsiinide SPC 5.3-e, kus on selgelt öeldud: genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid ei tehtud. Eeldatakse, et vaktsiini koostisosadel (lipiidid ja mRNA) ei ole genotoksilist potentsiaali. Sellega on kõik öeldud.

Kui te julgete isegi mõelda, et kogu koroonavaktsiinide ohutus põhineb eeldusel, on päriselt jama majas. Viige tähelepanu kohe millelegi meeldivale või kasutage ükskõik milliseid teile sobivaid palve-, meditatsiooni- või hingamistehnikaid, et puhastada pea kõikidest mõtetest. Heal juhul rikuvad nad lihtsalt teie päeva, halval juhul suhted nii perekonnas kui ka tööl.

Mis selles süstiga minu kehas täpselt juhtub?

Mõned kohe põhimõtteliselt ei pane oma õlga mitte kuhugi enne, kui ei tea täpselt, mis sutsust edasi saab: kuhu deltalihasest liigub, mis reaktsioonid toimuvad, kuhu salvestub, kuidas väljutatakse. See on ikka tähenärimise kõrgem tase! Ainus, mida vaja teada, on see, et süst mõjub hästi. Tekivad antikehad ja puha. Muu ei ole oluline. Ka siin tasub toetuda ravimi omaduste kokkuvõttes olevale infole 5.2 farmakokineetiliste omaduste all: ei kohaldata. See tähendab, et vastavaid uuringuid tootjafirmadelt ei nõuta. Kui juba ravimiametid ei arva, et need teemad vaktsiinisüsti puhul olulised on, siis ei ole lihtsal inimesel mingit põhjust edasi urgitseda.

Millised on koostoimed teiste ravimite ja vaktsiinidega? 

Kui on palju kaasuvaid haigusi, mille vastu vaja rohtu võtta, siis ühelt poolt on mõistetav, kui teema korraks üles tuleb. Kui ravimil on toime, siis see toime võib omada vastutoimet mõne teise ravimiga. Kõik on õige. Ravimite puhul see nii kehtibki ja seal tuleb kõik koostoimed ja vastunäidustused endale selgeks teha. Kui me räägime aga vaktsiinidest, siis siin sama loogika ei kehti. See on sellepärast, et vaktsiinid on nii innovaatilised tooted. Taaskord leiab vastused ravimi omaduste kokkuvõttest 4.5 all, kus on selgelt kirjas, et koostoimeid ravimite ja teiste vaktsiinidega ei ole uuritud. Kui uuritud ei ole, järelikult ei ole vaja uurida.

Kaasuvate haiguste puhul on ka peale vaktsineerimise järel tekkinud kõrvaltoimete põhjusteks ikka kaasuvad haigused. See on nii loogiline, et siin ei oskagi midagi lisada. Kui ikkagi teema ebaselgeks jääb, siis lisainfot leiab Ravimiameti kodulehelt koroonavaktsiinide iganädalastest kokkuvõtetest. Vahet polegi, kas on tegemist kerge või lausa surmaga lõppenud kõrvaltoimega, kaasuvad haigused on kõige kurja juur. Püüdke neid võimalusel vältida!

Kuhu kadus Pfizeri platseebogrupp ja kuidas me saame nüüd ametlikke andmeid koroonavaktsiinide pikaajalisest ohutusest?

Põhimõtteliselt ei saagi. Platseebogrupp kaotati selle ettekäändega, et on täiesti ebaeetiline jätta veel uurimisjärgus vaktsiini puhul kontrollgrupp kaitseta Covidi vastu. Mis sest, et vaid mõni kuu enne erakorralise kasutusloa (EUA) andmist rõhutas USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA), et platseebogruppide säilitamine pärast EUA-d on kriitilise tähtsusega vaktsiinide ohutuse ja efektiivsuse jälgimiseks. Mida see FDA ka asjast teab!

Hetkel, mil platseebod päris vaktsiiniga üle süstiti, oli üldine suremus vaktsineeritute seas tõusnud suuremaks kui vaktsineerimata grupis (15:14). See oli nii ebaloomulik ja trendi jätkudes oleks tulevikus palju segadust võinud külvata. Täna saab tootja selgelt öelda, et suremused olid kontrollgrupiga võrreldavad.

Kõrvaltoimetest saab lugeda VAERS süsteemist globaalsel tasandil, aga see on nagu prügikast, sest ei võta arvesse tõsiasja, et koroonavaktsiinidel tekib üliharva tõsiseid kõrvaltoimeid. Kuna koroonavaktsiinide kõrvaltoimete kohta tehtud teadete arv on taevasse hüpanud, siis seda ei saa tõsiselt võtta, sest see pole algsete eeldustega kooskõlas. Koroonavaktsiinide puhul pole vaja andmeid. Eeldused on täiesti piisavad.

Eks neil vaktsiinivastastel on palju muidki teemasid, mille üle nad isekeskis arutavad, aga nendega ei jõua järge pidada. Facebook on õnneks kustutanud mitmeid gruppe, kus tuhanded polkovniku lesed oma ettekujutatud kõrvaltoimete pärast üksteise õlal halasid. Selline asi peabki keelustatud olema, sest kuhu me sedasi jõuaksime, kui mõned arvavad, et neil on õigus mõelda nii, nagu ise tahavad? Ülla idee poole pürgimine nõuabki ohvreid, see on selge. Mäletame kõik ju mitte väga kaugest minevikust, kui lihtne ja hea oli elada, kui oli ette öeldud, mida mõelda ja öelda võib. Vahepealne individualism ja mõttevabadus läkski juba liiale ning viimane aeg oli piirid tagasi paika seada.

Merike Pila-Peegel