Avaldame suurima heameelega toimetusse saadetud asjalikke arvamuslugusid ja seekord kirjutas meile 17-aastane Karl-Richard Sänna, kes on kooliõpilane ja noorteühenduse Sinine Äratus liige. Oleme kodanikupalgast varemgi kirjutanud, kuid allolev võtab teema ilusti kokku ning põhjendab, miks on kodanikupalk üks mõistlikumaid tulevikusuundi.

Ühiskond seisab silmitsi strukturaalse tööpuudusega. Hiljutine Oxfordi ülikooli teadurite uuring märgib, et 47% tänastest töökohtadest automatiseeritakse eesseisva 20 aasta jooksul. Üha rohkem tööst tehakse ära masinatega, välja arendatakse tehisintellekt, mis hakkab inimest paljude tööde tegemisel asendama. Tehnoloogia on kui tornaado, mis tabab kõigepealt jõukamaid ühiskondi ning tuhiseb seejärel ka läbi vaeste riikide. Ja ükski valitsus ei ole selleks valmis.

Strukturaalse tööpuuduse peamiseks põhjuseks on elektroonika, mehhatroonika ja robootika pidev areng. Me ei saa seda arengut peatada, isegi kui mõni väga tahaks. Teaduse areng on osa inimkonna arengust. Kui kahtlete, kas robotid saaksid olla sama võimekad nagu inimesed, siis võin kinnitada, et saavad, tulevikus kindlasti. Soovitan uurida, milleks on võimelised järgmised robotid: Nao, Kuratas, iCub, HRP-4C, RoboBee, Roboy, WildCat, Atlas, Asimo, Curiosity. Mõned neist on võimelised kõndima sama sujuvalt nagu inimesed, väljendama emotsioone kasutades miimikat ja erinevaid žeste, identifitseerima inimesi, reageerima ja vastama inimkõnele nii suuliselt kui ka kirjalikult, kasutama jäsemeid asjade haaramiseks, lükkamiseks, kandmiseks, avamiseks, keeramiseks, purustamiseks jne. Kui robotid on tänapäeval kõigeks selleks võimelised, siis milleks enamaks on nad võimelised tulevikus!?

Haridussüsteem peab muutuma. Vähem mehaanilist õppimist ning rohkem kriitilist mõtlemist. Senisest enam tuleb panustada vahendeid koolieelsetele programmidele, kuna kognitiivsed võimed ja sotsiaalsed oskused arenevad välja inimelu esimestel aastatel ning on suuresti määravaks, kui hästi õnnestub inimesel realiseerida oma potentsiaal tulevikus.

Töötleva väikeettevõtte loomine ei ole aastakümnete pärast enam väga mõttekas, sest konkurentsis püsimiseks ja valmistoote hinna madalal hoidmiseks peab ettevõtjal olema mehhaniseeritud tootmissüsteem. Paratamatult läheb tootmine peamiselt suurettevõtete kätte, sest nii on majanduslikult otstarbekam ja tarbijale soodsam. Loomulikult säilivad ka mõned väikesed käsitöökojad, aga sel juhul võib hinnataseme põhjal lugeda käsitööesemed luksuskaubaks. Tööjõu osakaal tootvas ja töötlevas sektoris väheneb, kuid teenindavas sektoris tõuseb, kuna tekivad mitmed sotsiaalsed töökohad. Kuigi 40 aasta pärast poleks töötleva väikeettevõtte rajamine mõistlik, võiks end registreerida füüsilisest isikust ettevõtjana ning pakkuda vanurite abistamise teenust.

NASA uurimus väidab, et tsivilisatsioon läheneb hukule ühe suureneva varandusliku ebavõrdsuse tõttu. Praegune jätkusuutmatu finantskapitalistlik majandussüsteem muudab rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. See protsess tuleb peatada, vastasel juhul elame 40 aasta pärast hääbuva keskklassiga elitaarses klassiühiskonnas, mis sarnaneb sisult pigem keskaegsele feodaalühiskonnale. Veel praegu on toimivad meetodid ebavõrdsuse vähendamiseks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine või progressiivse astmelise tulumaksu kasutuselevõtmine. Tulevikus ei pruugi sellest enam nii palju abi olla, kui paljudel inimestel lihtsalt puudub sissetulek. Mõne jaoks kõlab see väga ebameeldivalt, kuid midagi peab probleemi süvenemise vältimiseks ette võtma. Kas aastal 2050 peaks oletatavalt 45% töötutest ennast töötuna arvele võtma, lootmata tegelikult töökohta saada, ning lunima alandlikult toimetulekutoetust? Praegune vajaduspõhine toetuste süsteem ei pruugi olla tulevikus enam jätkusuutlik. Miks mitte kehtestada kodanikupalk, võttes aluseks näiteks toimetulekutoetuse suuruse?

Kodanikupalk ehk kodanikuraha (inglise keeles basic income) on tingimusteta põhisissetulek, sotsiaaltoetuse vorm, mille puhul riigi kõigile kodanikele makstakse riigi poolt tingimusteta regulaarset maksuvaba toetust, mille määr ei sõltu inimese muudest tuludest. Tingimusteta põhisissetuleku ideed on esimest korda käsitletud Thomas Paine’i 1795. aastal ilmunud raamatus “Agrarian Justice“.

Põhisissetuleku idee on erinevates vormides olnud aruteluaineseks erinevates riikides. Juba 1920ndatel räägiti Austraalias, Suurbritannias, Kanadas ja Uus-Meremaal “sotsiaalsest krediidist” (Social Credit). Näiteks Ameerika Ühendriikides on räägitud “põhisissetuleku garantiist” (Basic Income Guarantee, BIG), Namiibias “põhisissetulekutoetusest” (Basic Income Grant, BIG), Nõukogude Liidus “tagatud miinimumist” (гарантированный минимум) ning saksakeelsetes maades sotsiaalsetest dividendidest (Sozialdividende) ja “ellujäämisrahast” (Existenzgeld), mida on nimetatud ka “kodanikurahaks” (Bürgergeld).

Kindlasti tekib paljudel küsimus: kust selle jaoks raha võetakse? Juhul kui kehtestatakse kodanikupalk, võib mõnel määral vähendada teisi rahalisi toetusi. Neli aastat tagasi pakkusid rohelised kodanikupalga kulude katteallikaks loodusvarakasutuse tasude tõstmist. Isiklikult pean suurimaks probleemiks massilist kapitali väljavoolu Eestist. Tõsisteks raha “eksportijateks” on kommertspangad, kes viivad igal aastal Eestist maksuvabalt välja sadu miljoneid eurosid. Välispankade ja teiste välismaiste finantsettevõtete riigist välja viidav kasum tuleb maksustada, sest pangad ei loo ühiskonda reaalset lisaväärtust. Eesti Panga statistika kohaselt on pangad alates kehtiva maksusüsteemi juurutamisest 2000. aastast kuni käesoleva aastani teeninud 2,6 miljardit eurot maksustamata tulu, makstes keskmiselt tulumaksu vaid 2,3%. Eestis tegutsevad pangad on kasumlikkuses EL-is suisa esimesel kohal: 2012. aastal moodustas siinsete pankade puhaskasum 14,2% omavarast, skandinaavlased lubasid endi pankadel teenida poole vähem.

Võibolla tuleks kaaluda kõikide välisettevõtete väljaviidava kasumi maksustamist. Eesti sajast suurimast ettevõttest on 46 välismaise päritoluga, ületades kasumlikkuses tunduvalt kodumaiseid ettevõtteid. Praegu kasutavad paljud rahvusvahelised kontsernid Eestis tulumaksu vältimiseks ja maksmise edasilükkamiseks kontsernisiseseid laene. See seadusauk tuleb likvideerida. Liberaalid armastavad öelda, et kapitalil pole kodumaad, kuid unustavad, et kapitalistil siiski on. Tootmise mehhaniseerimine suurendab ettevõtjate kasumit, sest langevad tööjõukulud ja suureneb tootlikkus. Suurenenud kasumi arvelt peaksid suurettevõtjad ja kõrgklass hakkama riiki rohkem panustama.

Kui soovime näha ühiskonnas kodanikupalga teemal konstruktiivset avalikku arutelu, tuleb unustada igasugused sildistamised. Mitmed inimesed on nimetanud kodanikupalga ideed kommunistlikust ideoloogiast lähtuvaks. Niisugune väide ei vasta tõele.  Kommunistlik ühiskonnakorraldus tähendab teoorias järgmist: igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kodanikupalga puhul ei saa ükski kodanik öelda, et makske mulle rohkem, kuna minu vajadused on suuremad. Ei, kõigile võrdselt ja tingimusteta. Üleüldse tuleks kodanikupalga teema käsitlemisel ära unustada nn maailmavaatelised erinevused ehk vasakpoolsusest ja parempoolsusest tulenevad ideoloogilised arusaamad, sest tegu on väga pragmaatilise teemaga.

Olen kuulnud inimeste seas levivaid kartusi sellest, et kodanikupalga kehtestamise järel lõpetavad inimesed töölkäimise. Need kartused on alusetud, kui kodanikupalga suurus ei ületa miinimumpalga suurust. Kahtlemata peab kodanikupalga kehtestamisel arvesse võtma miinimumpalka. Sellest hoolimata, kas kehtestada kodanikupalk või mitte, on töötav inimene alati eelisseisundis suurema majandusliku kindlustunde ning parema elukvaliteedi tõttu. Kodanikupalga põhimõte pole majandust põhja lasta või lubada loodritel midagi tegemata materialistliku elu rõõme nautida. Kodanikupalga ideega soovitakse tulevikus aidata katta inimese ellujäämiseks vajalikud füsioloogilised põhivajadused (toit, eluase, riided) ehk tagada kõigile inimväärne elu.

Karl-Richard Sänna

foto: polyteck.com.br