“Läinud nädalal hinnahüppeid teinud börsielekter sunnib otsima alternatiive elektrimüüjate lõa otsas rippumisele. Elektrienergia enda tarbeks tootmine on reaalne võimalus, mida täna Eestis kasutavad kümned eratarbijad ja tööstusettevõtted,” kirjutab Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist oma blogis.

Aeg selleks on sobiv. Tuule ja päikeseenergia hind on järsult kukkunud. Kõikjal ähvardavad taastuvenergia väiketootjad senise elektritootmise pea peale pöörata. Eelmise nädala kõrgete elektrihindadega päevad olid ühtlasi ka selle suve ühed päikeselisemad ja andsid põhjuse rõõmustamiseks neile, kel päikesepaneelid katustel.

Taastuvate allikate osas on toimunud pretsedenditu tehnoloogia odavnemine, mis toob kaasa odava ja puhta (väike)energeetika võidukäigu. Maismaatuulikust toodetud elektrienergia on täna soodsaimaks elektri tootmise viisiks meie planeedil. Nii leiavad oma raportites General Electric, Citibank jt

PV paneelidest toodetud elektrienergia on juba saavutanud ka Eestis nn võrgu pariteedi, ehk päikesepaneelist toodetud elektrienergia on odavam kui Eesti Energialt ostetud elekter koos võrgutasude ja riigimaksudega. Kui kolm aastat tagasi maksis installeeritud PV paneeli kW 3600 eurot, siis täna maksab tavatarbija selle eest alla 1000 euro s.o. 70% hinnalangus. Saksamaalt ladudest on võimalik saada PV paneele veel poole odavamalt.

Hinnad jätkavad alanemist. Euroopa päikeseenergia ühenduse – EPIA – hinnangul võib hinnalangus järgmise 5 aasta jooksul olla veel 35-50%. Päikesest toodetud elektri tootmise täiskulud on madalamad kui enamusel fossiilsetest allikatest toodetud elektri tootmise viisidel.

Saksamaal toodetakse 25% kogu elektrienergiast taastuvatest allikatest. Nii tuule kui PV installeeritud võimsus ületab 30 GW, olles enam kui kolmandik saksamaa kogu elektrivõimsusest. PV paneelid toodavad ajal mil elektritarbimine on kõrge ning aitavad seetõttu vähendada elektrihinda tipus, vähendades seeläbi fossiilenergiatootjate kasumeid. See on ka põhjuseks, miks suured fossiilenergiatootjad taastuvenergia väiketootmisele vastu on.

Eestis on mitmed tööstusettevõtted täna kaalumas tööstuslike koostootmisjaamade rajamise otstarbekust. Arengud kodumaiste väikekoostootmisseadmete tehnoloogias võivad lähiajal muuta ka väiksema või keskmise suurusega ettevõtetele soojuse ja elektri tootmise omatarbeks kättesaadavaks.

Kui eraisikuna elektritootjaks hakkamine pelutab, siis alternatiiviks on huviliste liitumine energiaühistusse. Energiaühistud toodavad või koguvad erinevate tootjate poolt toodetud energia ja transpordivad selle oma liikmetele. Lisaks enda energiaga varustamisele võivad energiaühistud toimida ka pensionisammastena, sest elektrivajadus ning selle hinnad pigem kasvavad kui kahanevad.

Elektri hajutatud tootmisel on ka selged kasud ühiskonnale. Energia enda tarbeks tootmine demokratiseerib energiatootmist, sest kodanikud saavad ise aktiivselt otsustada, kui palju ja millisest allikast nad energia toodavad. Viies elektritootmise sinna, kus see ka ära tarbitakse, vähenevad võrgukaod ning ka sõltuvus tsentraliseeritud elektritootmisest, mis kokkuvõttes parandab kogu riigi energiajulgeolekut. Hea näide on Taani, kus praeguseks on üle poole taastuvenergia tootmisest kogukonna omandis. Mõistagi annavad taastuvenergiat tootvad ühistud panuse süsinikdioksiidi heitmete vähendamisesse.

Taastuvenergia sektor on ainus energeetikaharu, kus toimub jõuline innovatsioon ja tehnoloogia odavnemine. Mitmed Eesti poliitikud, kommentaatorid ja musta energia toetajad, kes on viimasel ajal meedias sõna võtnud ironiseerimaks taastuvenergia väikelahenduste üle, opereerivad lootusetult vananenud andmetega, millel pole tänase reaalusega midagi pistmist. Omatarbeks energiatootmine koos ülejäägi müümisega börsil on ainsaks reaalseks viisiks, kuidas kallinevatest börsielektri hindadest kasu saada.

Väiketootmisest huvitatutele: Taastuvenergia Koja eestvedamisel on moodustatud eraisikuid koondav klubi, mis regulaarselt koguneb ja infot vahetab. Taastuvenergia klubist täpsemalt https://www.taastuvenergeetika.ee/taastuvenergia-klubi/

Rene Tammist

Allikas: Energia2020

Foto: Anti Tiik / OÜ Bakeri