Foto: 296184808 | Netanyahu © Mohamed Ahmed Soliman | Dreamstime.com

Benjamin Netanyahu ei pruugi jääda Iisraeli peaministriks enam kauaks, kuid sellest keerulisest olukorrast, kuhu juudiriik tema juhtimisel on jõudnud, ei ole kiiret ega head väljapääsu, kirjutab Telegramile poliitikavaatleja Andres Laiapea.

Samal päeval, kui Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) prokurör Karim A. A. Khan esitas taotluse saada vahistamiskäsk islamistliku liikumise Hamas kolme juhtivtegelase ning Iisraeli peaministri ja kaitseministri kohtu ette toomiseks, kukkus Iisraeli parlamendis läbi kolm opositsioonierakondade poolt valitsuse suhtes algatatud umbusaldushääletust. Samas kirjutas 106 saadikut 120-st alla järgnevale avaldusele:

 “Iisraeli riik on keset õiglast sõda kuritegeliku terroristliku organisatsiooni vastu. Iisraeli kaitsevägi on kõige moraalsem armee maailmas. Meie kangelaslikud sõdurid võitlevad vapruse ja pühendumusega, millele ei ole võrdväärset, järgides rahvusvahelist õigust, nagu ei ole iialgi teinud ükski teine armee. Iisraeli juhtide ja terroristliku organisatsiooni juhtide skandaalne kõrvutamine Haagi prokuröri poolt on kustutamatu ajalooline kuritegu ja antisemitismi selge väljendus. Me lükkame selle tagasi põlgusega. 80 aastat pärast holokausti ei tõkesta keegi juudiriiki ennast kaitsmast.”

Lapid: selle valitsusega me sõda ei võida

Ajakirjanduse teatel ringles see tekst alguses Netanyahu rahvuslik-konservatiivse erakonna Likud fraktsiooni kinnisel koosolekul, kuid lõpuks otsustas koalitsioon avada selle allkirjastamiseks kõigile parlamendisaadikutele.

“Ma lugesin seda kirja, millele Likudi liikmed nüüd alla kirjutavad, Haagis esitatud taotluse vastu anda vahistamiskäsk Iisraeli peaministri kinnivõtmiseks. Tooge see, meiegi kirjutame sellele alla. See saab olema nii koalitsiooni kui ka opositsiooni poolt,” ütles suurima opositsioonierakonna Yesh Atid esimees Yair Lapid, kelle tsentristlik, liberaalne erakond platseerus 2022. aasta parlamendivalimistel teiseks, enne oma erakonna algatatud umbusaldusavalduse hääletamist peetud kõnes. “Aga kus on see kiri kõigi Likudi liikmete poolt, milles öeldakse, et me ei puhka enne, kui kõik röövitud on tagasi kodus?”

Lapidi hinnangul on mitmed Iisraeli praeguse valitsuse liikmed, eesotsas peaminister Netanyahuga, hoolimatud ja ebaprofessionaalsed. “Selle valitsusega me sõda ei võida,” rõhutas Lapid. Kuid ülaltoodud avaldusele kirjutas alla ka tema. Allkirja jätsid aga samas andmata sotsiaaldemokraatliku Tööpartei, konservatiivse islamipartei Araablaste Ühendnimekiri ning vasakpoolse ühendnimekirja Hadash–Ta’al parlamendisaadikud.

Tööpartei keeldus Netanyahu toetamisest

Tööpartei oli algatanud omapoolse umbusaldusavalduse, milles rõhutati samuti, et praegune valitsus ei suuda tagada kodanike soovitud julgeolekut: “See on valitsus, mida motiveerivad poliitilised kaalutlused ning mis on rikkunud põhilist kokkulepet riigijuhtide ja kodanike vahel. Iga päev, mil see jääb võimule, on see ohuks Iisraeli riigile.”

28. mail valitakse Tööparteile uus juht. Kõigi eelduste kohaselt saab selleks endine parlamendisaadik Yair Golan, kellel on seljataga pikk sõjaväeline karjäär, mille ta lõpetas kindralmajori auastmes Iisraeli kaitseväe staabiülema asetäitjana. Eelmise aasta 7. oktoobril tormas ta tagasi teenistusse, haaras relva ning läks isiklikult päästma Hamasi rünnaku kätte jäänud inimesi. 2022. aasta parlamendivalimiste eel kandideeris ta oma toonase koduerakonna Meretz juhiks, kuid ei osutunud valituks ja erakond langes järgnenud valimiste tulemusel parlamendist välja. Golan soovib ühendada Tööpartei ja Meretzi nüüd mingiks uueks vasakpoolseks jõuks.

Tööpartei parlamendisaadik Naama Lazimi, kes toetab erakonnna sisevalimistel Golani kandidatuuri, nimetas Likudi algatatud avaldust mõttetuks ning vaid nupuks mängus, millega Netanyahu üritab “saada legitiimsust ja kindlustada oma korrumpeerunud ja halba valitsust.” Ta rääkis ajakirjanikele, et peab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamiskäsu taotlust häbiväärseks, kuid leidis, et ka see on osa Netanyahu täielikust läbikukkumisest käimasoleva sõja pidamisel.

Hiljem tegi Tööpartei avalduse, milles tsiteeriti Mark Twaini: “Patriotism on see, kui toetad oma riiki alati, aga oma valitsust ainult siis, kui see seda väärib.”

“Tööpartei on sionistlik erakond, mis võitleb Iisraeli riigi ja selle julgeoleku eest ning Netanyahu ja tema korrumpeerunud ja destruktiivse valitsemise vastu. Kohe pärast selle avaldamist võttis Tööpartei esinaine, parlamendisaadik Merav Michaeli sõna Haagi prokuröri skandaalse ja hädaohtliku avalduse vastu,” rõhutas erakond. “Niisiis, Tööpartei jätkab Iisraeli riigi kaitsmist, igal rindel, aga ei osale kampaaniates, mis on mõeldud tugevdama Netanyahut ja tema võimu.”

Vasakpoolsed: Iisrael sooritab sõjakuritegusid

Erakondade valimisliidu Hadash–Ta’al tugevamaks pooleks on Demokraatlik Rinne Rahu ja Võrdõiguslikkuse Poolt (Hadash), mis on ise Iisraeli Kommunistliku Partei juhtimisel väiksemate vasakpoolsete rühmituste moodustatud mittesionistlik poliitiline koalitsioon. Araabia Uuenemisliikumine (Ta’al) on Iisraeli araablaste ilmalik vasakerakond, mis on teinud varasemalt valimistel koostööd ka Araablaste Ühendnimekirjaga, mis on konservatiivne islamipartei.

Kolmanda umbusaldusavalduse, mis esmaspäeval Iisraeli parlamendis läbi kukkus, algatas just Hadash–Ta’al. Avaldus, mille pealkirjaks oli “Sõja jätkamine ja selle hävitavad tagajärjed rahvale, sealhulgas araablastele”, kogus küll ainult 32 poolthäält, kuid ei saanud ühtegi vastuhäält. Parlamendihoone ümber kogunes esmaspäeval ka tuhandeid valitsusvastaseid meeleavaldajaid, kelle hajutamiseks kasutati hiljem kohati isegi veekahurit, millest neid pritsiti haisuvedelikuga (seda loetakse Iisraelis inimlikuks alternatiiviks kummikuulidele). Selliste meeleavalduste korraldamisega tegelevad nüüd varasemad Netanyahu kohtureformi vastased ja Hamasi käes pantvangis viibivate iisraellaste valitsuse suhtes kriitilised sugulased ühiselt.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu “vahistamiskäsu taotluse avaldamine kutsus esile “püha raevu” sionistide leerist – Ben-Gviri ja Smotrichi fašistlikest paremäärmuslastest kuni Tööpartei troonipretendendi, endise kindrali Yair Golanini, kes rääkis “kriminaalsest hoolimatusest propagandarindel”, kuid ei ole suutnud pühendada möödunud kuudel mitte ainsatki sõna 35-le tuhandele surnud palestiinlasele Gaza maaribal,” märkis nüüd ICC prokuröri sammuga seoses tehtud avalduses kommunistide juhitud Hadash.

“Haagi prokuröri otsus teeb lõpu otsuselangetajate, kindralite ning Iisraeli sõja- ja okupatsioonipoliitika kujundajate puutumatusele. See on ühemõtteline sõnum, et Iisrael ei saa jätkata samal teel – vägivalla, okupatsiooni, tapmise ja hävitamise teel – ilma, et seda ei võetakse nende kriminaalsete tegude eest vastutusele,” leiti samas. “See otsus näitab, et Iisraeli tänane parempoolne valitsus ja ka kõik Iisraeli varasemad valitsused ei ole olnud valmis uurima neid kuritegusid, mida on sooritatud palestiinlaste vastu, ega austa rahvusvahelist õigust. Valitsus ei saa peituda vabanduse taha, et Iisraelis on olemas kohtud ja kõrgema astme kohtud. See on ka võimalus korrata üle, et okupatsioonirežiim ja alalise sõja poliitika viib vältimatult sõjakuritegudeni.”

“Meie Iisraeli Kommunistlikus Parteis ja Hadashis ei ole valmis ühinema kooriga, mis kisendab “antisemitismist” rahvusvahelistes institutsioonides, Rahvusvahelises Kohtus ja Rahvusvahelises Kriminaalkohtus. Nad vaid osundavad sellele, et Iisraeli ühiskond tervikuna peaks mõtlema järele ja küsima endalt, kas see tahab jätkata nende partnerina,” rõhutati kommunistide avalduses. “Meie jätkame võitlemist sõja lõpetamise eest Gaza maaribal ja õiglase rahu eest, me kutsume jätkuvalt vabastama kõiki pantvange – “kõik kõigi vastu” – ning ühineme kõigi algatustega selle parempoolse valitsuse kukutamiseks.”

“Samas, see ei lõpe enne, kui Iisrael tunnistab palestiinlaste õigust enesemääramisele, sealhulgas iseseisva riigi loomisele Iisraeli kõrval, kuni ei lõpe okupatsioon Läänekaldal, Gaza maaribal ja Ida-Jeruusalemmas, kuni kõik asundused ei ole likvideeritud ja kuni palestiina põgenike õigusi ei ole ÜRO resolutsioonidele vastavalt tunnistatud,” kuulutati samas.

Inimõigusaktivistid: puutumatuse aeg on läbi

Iisraeli inimõiguslaste ühendus B’Tselem, mis on keskendunud inimõiguste rikkumiste dokumenteerimisele Iisraeli poolt okupeeritud aladel, leidis oma temaatilises avalduses, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröri esitatud vahistamiskäsu taotlus Iisraeli peaministri ja kaitseministri kohta seoses kahtlustustega sõjakuritegude sooritamises Gazas annab märku Iisraeli kiirest langemisest moraalsesse kuristikku.

“Rahvusvaheline kogukond annab Iisraelile märku, et see ei saa enam jätkata oma vägivalla, tapmiste ja hävitamise poliitikat ilma selle eest vastutamata,” leidsid inimõiguslased. “Arvestades eskaleeruvat vägivalda on meie kohus öelda selgelt: Iisraeli režiim, mis kontrollib territooriumi Jordani jõe ja Vahemere vahel, ei suuda ega taha uurida enda poolt palestiinlaste vastu sooritatud kuritegusid. Aastakümneid on Iisrael kasutanud oma kodumaist õiguskaitsesüsteemi puhtakspesemise vahendina, et pääseda rahvusvahelise kriitika eest.”

“Iisraeli vägivald, mis on suunatud palestiinlaste vastu, et jätkata okupatsiooni, on riiklik vägivald ning see on lahutamatu Iisraeli apartheidirežiimist. See kehtib Läänekaldal, Gaza maaribal ja igalpool mujal. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu sekkumine ja Rahvusvahelise Kohtu otsused on meie, iisraellaste jaoks võimalus mõista seda, mida oleksime pidanud juba ammu mõistma: ülemvõimu, vägivalla ja rõhumise režiimi ülalhoidmine hõlmab vältimatult kuritegusid ja inimõiguste ränka rikkumist,” rõhutas B’Tselem. “Me kutsume rahvusvahelist kogukonda üles tegutsema kiiresti, et saavutada relvarahu ja kokkulepe kõigi pantvangide vabastamiseks, et peatada see verevalamine ja humanitaarkatastroof.”

Eesti poliitikud joondusid Netanyahu selja taha

Eesti parlamendiparteide esindajad asusid seevastu väljendama üksteise võidu jahmatust sellise nende hinnangul kohatu taotluse üle. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond) seadis kohe kahtluse alla prokurör Khani usaldusväärsuse ning tõstatas küsimuse, miks ei ole väljastatud ICC vahistamistaotlust kogu Venemaa juhtkonna suhtes. Nähtavasti jäi Mihkelsonil suure kiiruga kommentaare jagades lihtsalt kahe silma vahele, et Khan ei taotle nüüd vahistamiskäsku ka kogu Iisraeli juhtkonna suhtes, sest muidu tuleks sellist juttu pidada ju sulaselgeks demagoogiaks.

Eelmise aasta kevadel väljastas ICC seoses Ukraina sõjaga Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Venemaa lasteombudsmani Maria Lvova-Belova vahistamiskäsud, kuid nende kohtu kätte andmise asemel kuulutati Khan siis hoopis ise Venemaa poolt tagaotsitavaks. Nüüd süüdistas Mihkelson seda meest sisuliselt Venemaa ees koogutamises, et seada kahtluse alla tema usaldusväärsus.

Urmas Reinsalu (Isamaa) ja Henn Põlluaas (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) rõhutasid ERR-ile antud kommentaarides samuti Iisraeli õigust enesekaitsele ja seadsid kahtluse alla Khani esitatud taotluses toodud väited. “Iisraelil kindlasti ei ole seatud eesmärgiks tsiviilisikute hävitamist,” arvas Reinsalu. “Kahtlemata Iisrael püüab vältida maksimaalselt tsiviilohvreid,” seletas Põlluaas, kelle koduerakonna praegune esimees Martin Helme on olnud samas juba aastakümneid palestiinlaste kollektiivse karistamise idee häälekas toetaja.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats väljendasid samuti imestust ega pidanud õigeks Iisraeli peaministri ja kaitseministri panemist ühele pulgale Hamasi juhtidega. Kui lugeda ICC prokuröri esitatud vahistamiskäsu taotlust ja selles viidatud rahvusvahelise õiguse ekspertide hinnangut, millele see taotlus toetub, peaks saama aga selgeks, et neid kahtlustatakse siiski erinevates kuritegudes. Mina oletan, et ühte avaldusse pani Khan nad kokku just selleks, et vältida süüdistusi erapoolikuses, mis teda muidu vältimatult tabanud oleksid.

Välisministeerium ei tõtanud ICC-d hukka mõistma

Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) jäi oma väljaütlemistes ettevaatlikumaks, rõhutades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on oma tegevuses sõltumatu ja see on olnud Eesti jaoks väga oluline organisatsioon. Välisministeeriumi ametlikus avalduses leiti, et “on kummastav kuulda korraga nii Hamasi juhtide kui Iisraeli peaministri ja kaitseministri kohta esitatud vahistamiskäsu taotlustest”, ning märgiti, et “Hamasi võrdset käsitlemist Iisraeli riigiga me kohaseks ei pea.”

Samas aga rõhutati, et ICC on iseseisev ja erapooletu rahvusvaheline kohus, mis peab olema vaba välisest sekkumisest ja survest. “Eesti toetab ICC sõltumatust ning on seda alati teinud,” märkis Eesti välisministeerium. “Samuti töötab Eesti selle nimel, et kuriteod saaksid sõltumatus kohtupidamises õiglase karistuse. Kuktsume kõiki riike üles tegema koostööd ICC-ga ja jõupingutusi võimalike õigusrikkumiste sõltumatuks uurimiseks.”

Rahvusvahelise õiguse ekspert Liina Lumiste, kes on varem ise Eestist lähetatud eksperdina Rahvusvahelise Kriminaakohtu juures tegutsenud, on nüüd selgitanud, et esitatud taotlus vahistamiskäsu saamiseks ei ole veel vahistamiskäsk. “ICC kohtueelne koda peab nüüd prokuröri esitatud vahistamismääruste väljaandmise taotlust arutama ja esitatud tõendeid ning asjaolusid hindama,” märgiti ka välisministeeriumi avalduses. “Kuna kohus ei ole veel prokuröri taotlust läbi vaadanud, ei peaks võimalike vahistamismääruste üle spekuleerima.”

Nende sõnavõttude valguses, millega Iisraeli peaminister Netanyahu on avalikult esinenud ja jätkuvalt esineb, tundub mulle küllaltki tõenäoline, et see taotlus rahuldatakse ka teda puudutavas osas. Kas Eesti on valmis ta siis vahistama ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kätte andma, kui ta peaks pärast seda kunagi järsku Eestisse sattuma? Kui ei taheta saada süüdistatud topeltstandardite kasutamises, tuleks seda ju kindlasti teha! Just nii nagu tuleks anda kohtule välja ka Hamasi juhid, kui nad peaks kunagi Eestisse tulema.

Gallant: Gaza ei saa jääda Iisraeli kontrolli alla

Enne seda, kui prokurör Khan esitas selle vahistamiskäsu taotluse, oli Netanyahu valitsus jõudnud tegelikult juba lagunemise äärele. Mai keskel tegi kaitseminister Yoav Gallant (Likud), keda see taotlus samuti puudutab, erakordselt terava telepöördumise, milles süüdistas oma erakonna juhti otsustamatuses, mis seab ohtu Iisraeli tuleviku. Gallant väitis, et on juba alates oktoobrist rääkinud julgeolekukabineti istungitel vajadusest leida Hamasile asendaja, kes hakkaks Gaza maariba kontrollima, sest selle piirkonna jäämine Iisraeli sõjaväelise ja tsiviilkontrolli alla oleks vastuvõetamatu, kuid tema juttu on ignoreeritud.

“Senikaua kuni Hamas säilitab Gazas kontrolli tsiviilelu üle, võib see ennast uuesti üles ehitada ja tugevdada, nõudes seega Iisraeli kaitseväe naasmist ja võitlemist piirkondades, kus see on juba tegutsenud. Me peame lõhkuma Gazas laiali Hamasi valitsemisvõimekuse. Võti eesmärgi saavutamiseks on sõjaline tegevus ja Gazale alternatiivse valitsemise kujundamine,” seletas Gallant. “Sellise alternatiivi puudumisel jääb ainult kaks negatiivset valikut: Hamasi valitsemine Gazas või Iisraeli sõjaväeline võim Gazas. Otsustamatus tähendab, et valitakse üks neist negatiivsetest valikutest.”

“Sõjalise kampaania lõpp peab tulema koos poliitilise tegevusega. Päevani pärast Hamasi jõuab üksnes siis, kui palestiinlaste institutsioonid võtavad Gaza üle kontrolli, koos rahvusvaheliste tegijatega, luues Hamasi võimule alternatiivse valitsemise,” leidis Gallant, kelle sõnul oleks just selline lahendus Iisraeli riiklikes huvides. “Ka otsustamatus on sisuliselt otsus. See viib hädaohtlikule kursile, mis edendab mõtet Iisraeli sõjaväelisest ja tsiviilvõimust Gazas. See oleks Iisraeli riigi jaoks strateegilisest, sõjalisest ja julgeoleku vaatepunktist negatiivne ja ohtlik valik.”

“Sõjaväeline valitsemine Gazas kujuneks eelseisvatel aastatel Iisraeli riigi peamiseks julgeolekualaseks ja sõjaliseks pingutuseks, teiste valdkondade arvelt. Selle hinda makstaks verevalamiste ja ohvritega, aga ka suure majandusliku koormaga. Mina ei nõustu Iisraeli sõjaväelise administratsiooni loomisega Gazas. Julgeolekukogukond ja Iisraeli kaitsevägi vastutavad Hamasi hävitamise ja täieliku sõjalise tegevusvabaduse saavutamise eest Gazas. Võimekus seda teha sõltub Gazale alternatiivse valitsemiskorralduse loomisest,” selgitas Gallant, “ja selle kallal peavad töötama kõik Iisraeli valitsuse osad. See, kuidas see ellu viiakse, mõjutab Iisraeli julgeolekuolukorda eelseisvatel kümnenditel.”

“Ma kutsun peaminister Benjamin Netanyahut üles otsustama ja teatama, et Iisrael ei hakka teostama Gaza maaribal tsiviilvõimu, sest mingit Iisraeli sõjaväelist administratsiooni seal ei looda ning Gaza maaribal hakatakse koheselt rajama Hamasile alternatiivset valitsemiskorraldust,” rõhutas Gallant.

Gantz: kui 8. juuniks plaani ei ole, läheme opositsiooni

Netanyahu on üritanud tõrjuda väiteid plaani puudumisest jutuga, et kõigepealt tuleb saavutada Hamasi üle sõjaline võit, kuid Iisraeli ajakirjanduse teatel on teinud talle lisaks kaitseministrile samasisulisi etteheiteid ka Iisraeli kaitseväe staabiülem Herzi Halevi ja teised jõustruktuuride juhid. Iisraeli kaitseväe endine staabiülem ja endine kaitseminister Benny Gantz, kelle juhitud valimiskoalitsioon Rahvuslik Ühtsus asus 7. oktoobri rünnaku järel toetama Netanyahu vähemusvalitsust, mille tulemusel see sai siis parlamendis enda taha enamuse, teatas eelmisel nädalavahetusel, et kui 8. juuniks selget tegevusplaani ei ole, läheb tema erakond tagasi opositsiooni.

“Samal ajal, kui Iisraeli sõdurid ilmutavad rindel erakordset vaprust, käituvad osad neid lahingusse saatnud inimesed argpükslikult ja vastutustundetult,” pahandas Gantz. “Sõda võidetakse ainult selge ja realistliku strateegilise kompassiga.” Gantzi esitatud ultimaatumi kohaselt tuleb 8. juuniks sõnastada ning kiita heaks tegevusplaan, mis sisaldab kuute suurt eesmärki: 1. pantvangid tuuakse koju; 2. Hamasi võim kukutatakse, Gaza maariba demilitariseeritakse ja selle üle saavutatakse Iisraeli julgeolekukontroll; 3. sellega koos luuakse Gaza jaoks rahvusvaheline tsiviilhaldusmehhanism, mis sisaldab USA, Euroopa, Araabia ja Palestiina elemente ning hakkab toimima ühtlasi ka alusena sellele tulevasele alternatiivile, mis ei ole Hamas ega Abbas.

Seega tahab Gantz, kelle erakond nüüd parlamendivalimised Iisraelis küsitluste kohaselt võidaks, et lisaks juudiriigi hävitamist jutlustavale islamistlikule Hamasile oleks Gazas välistatud ka praegu Läänekaldal valitseva Palestiina Rahvusliku Omavalitsuse presidendi Mahmud Abbasi ilmalik, vasakpoole liikumine Fatah, mis on võtnud ametlikult omaks kahe-riigi-lahenduse. Tema ülejäänud nõudmised: 4. Hizballah rünnakute tõttu riigi põhjaosast evakueeritute naasmine kodudesse 1. septembriks; 5. suhete normaliseerimine Saudi Araabiaga osana laiemast protsessist, et luua vaba maailma ja Läänega allianss Iraani ja selle liitlaste vastu; 6. võtta vastu raamistik kohustuslikuks ajateenistuseks kõigile iisraellastele.

Netanyahu koalitsiooni kuuluvad ka konservatiivsed usuparteid, mis on blokeerinud seni igasugused katsed kaotada kohustusliku ajateenistuse osas ususeminarides õppijatele tehtud erandid. Ajateenistusse ei kutsuta tegelikult ka Iisraelis elavaid araablasi (nad võivad läbida selle vabatahtlikult), kuid nende relvastamist ja sõjalist väljaõpetamist juudid enamasti ei pooldagi, sest kardavad nende pöördumist enda vastu.

Kas nn. kahe-riigi-lahendus võiks tõesti toimida?

Norra, Hispaania ja Iirimaa teatasid sel nädalal, et on otsustanud tunnustada Palestiinat iseseisva riigina. 2014. aastal tegi seda Rootsi. Juba 1988. aastast pärinevad Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Malta ja Küprose vastavad otsused. ÜRO 193-st liikmest on tunnustanud Palestiinat iseseisva riigina 143. Seda on teinud ka Vatikan, mis ei ole ÜRO liige. Eesti ei ühine selle nimekirjaga tõenäoliselt enne, kui seda teeb USA, mille poliitiliste hoovuste järgi kohalik poliitiline ladvik ju üldiselt sihte seab. Ameeriklased on avaldanud viimastel kuudel Iisraelile aga kasvavat survet nõustuda kahe-riigi-lahendusega, milleni soovitakse jõuda läbirääkimiste kaudu.

“On aeg mõista, et Palestiina riik on vältimatu ning on parem, kui Iisrael seda protsessi ise juhib, mitte ei ole sellesse sisse veetud. Me peame nüüd valima – igavene sõda ja isolatsioon või poliitiline horisont, mis viib rahu ja julgeolekuni. Me peame valima kas Bideni või Ben-Gviri,” kuulutas Norra, Hispaania ja Iirimaa otsuse puhul tehtud avalduses Iisraeli rahuliikumise tuntuim ühendus Peace Now, mis on propageerinud kahe-riigi-lahendust juba aastakümneid. “Ainult kahe-riigi-lahendus, osana laiaulatuslikumast regionaalsest initsiatiivist, toob julgeoleku, toob tagasi meie pantvangid, normaliseerib suhted Saudi Araabiaga ja teeb lõpu meie rahvusvahelisele isolatsioonile. Me peame lõpetama selle sõja ja ütlema JAH kahe-riigi-lahendusele. See on tõeline võit.”

“Mitme Euroopa riigi kavatsus tunnustada Palestiina riiki on terrorismi premeerimine. 80% palestiinlastest Juudeas ja Samaarias toetavad 7. oktoobri kohutavat massimõrva. Sellele kurjusele ei saa anda riiki. See oleks terroristlik riik. See üritaks korrata 7. oktoobri massimõrva ikka ja jälle; ja meie sellega ei lepi. Terrorismi premeerimine ei too rahu ning see ei peata ka meid alistamast Hamasi,” kommenteeris Norra, Hispaania ja Iirimaa otsust nüüd aga Iisraeli peaminister Netanyahu.

Mida tulevik Iisraeli-Palestiina suhetes toob, seda näitab muidugi aeg. On aga üsna selge, et ükski Iisraeli valitsus ei hakka Netanyahut iialgi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kätte andma (seda enam, et Iisrael ei ole selle kohtuga ühinenud) ning kui mõni teine riik seda kunagi üritab, siis võidakse reageerida ka selliste resoluutsete meetoditega, mille kasutamise poolest mõned Likudi otsesed poliitilised eelkäijad olid tuntud juba enne Iisraeli riigi loomist. Toona nimetati neid terroristlikeks. Nii et ei maksa imestada, kui ka põlatud Hamasil seisab ees veel suur tulevik Palestiina poliitikas.

P.S. Alates eelmise aasta oktoobrist Gazas hukkunud tsiviilisikute arv ületab juba Teise maailmasõja ajal Dresdeni maatasa pommitamisel tapetute arvu ning läheneb siis Hamburgi purustamisel ja kogu sõja jooksul kokku Eestis tapetud tsiviilisikute arvule, kuid jääb veel tunduvalt maha Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatompommide ohvrite arvust. Kahtlemata leidub tänapäevalgi inimesi, kelle arvates need aktsioonid olid sõjaliselt põhjendatud ja moraalselt õigustatud, kuid mulle näib, et tegemist on siiski karistamata jäänud sõjakuritegudega. Rahvusvaheline Kriminaalkohus loodigi mõttega, et see võiks aidata vältida taoliste asjade kordumist.

Andres Laiapea