Foto: hppd / Adobe Stock

Ei maksa teha nägu, et krediidiasutuste aktsiate omamine ei avalda mingit mõju poliitikute eelistustele pankade maksustamise osas, kirjutab Telegramile poliitikavaatleja Andres Laiapea.

Uudised sellest, et Eestis tegutsevad pangad teenivad hiigelkasumeid, on muutnud taas aktuaalseks opositsioonilise EKRE ja Keskerakonna ettepanekud kehtestada ajutine maks krediidiasutuste erakorralisele kasumile. Võimupoliitikud arutavad aga samal ajal hoopis seda, et pankadele kehtivat tulumaksumäära võiks tõsta vähem, kui koalitsioonikõnelustel kokku lepiti. Miks?

Asjaosalised ise oskavad seda muidugi kenasti põhjendada, aga ühe võimaliku vastuse saame siis, kui juhindume Watergate’i skandaalist rääkinud filmis “Kõik presidendi mehed” (1976) kõlanud alati ajakohasest soovitusest: “Järgne rahale!”. Antud juhul tähendab see seda, et vaatame, kes Eesti poliitikutest pankade hiigelkasumitest osa saavad.

Tallinna börsil noteeritud ettevõtete aktsiaraamatud on avalikud, igaüks võib nendega vabalt tutvuda. Selgub, et reformierakondlasest rahandusminister Mart Võrklaev omab nii LHV kui ka Coop Panga aktsiaid. Kui vaatame tema kevadel esitatud huvide deklaratsiooni, millele ligipääs on keerulisem, kuid maksu- ja tolliameti e-keskkonda sisse loginud kasutajale siiski võimalik, saame teada, et tal on veel Swedbanki, aga ka Wise’i aktsiaid. Kuidagi on juhtunud nii, et Eesti rahandusministriks on sattunud inimene, kellel on pankade kasumi maksustamise küsimuses ilmselge huvide konflikt.

LHV aktsionäride hulgast leiame lisaks šampanjasotside juhi, siseminister Lauri Läänemetsa. Coop Panga aktsiaid omab kultuuriminister Heidy Purga (Reformierakond). Rohkem valitsuse liikmete hulgas krediidiasutuste aktsionäre ei ole. Vähemalt mitte oma nime all. Võimalik, et mõni neist omab selliseid aktsiaid mõne ettevõtte kaudu.

Riigikogu rahanduskomisjoni liikmetest omab LHV ja Coop Panga aktsiaid reformierakondlane Aivar Sõerd. Aivar Kokk, kes on rahanduskomisjonis erakonna Isamaa esindaja, omab ainult Coop Panga aktsiaid. Sotse esindab seal Jevgeni Ossinovski, kes ise krediidiasutuste aktsiaid küll ei oma, kuid see-eest omab kõvasti Coop Panga aktsiaid tema isa Oleg, kes on ühtlasi sotside suursponsor. Coop Panga aktsionär on ka sotside peasekretär Reili Rand. Lisaks temale omavad sotside parlamendifraktsioonist Coop Panga aktsiaid Priit Lomp ja Tiit Maran. Läänemets, Rand ja Lomp kuuluvad kõik ka erakonna juhatusse, mille liikmeks on veel LHV aktsionär Lauri Paeveer.

Kas eeltoodud faktide valguses on jätkuvalt üllatav, et sotsid pooldavad nüüd alles kevadel koalitsioonilepingu koostamisel kokkulepitud pankade maksutõusu leevendamist ega taha kuulda midagi mingist ajutisest lisamaksust nende praegustele hiigelkasumitele?

Levib kohutav vandenõuteooria

Erakonda Eesti 200 esindab Riigikogu rahanduskomisjonis Hendrik Johannes Terras, kelle isa Riho on samuti Coop Panga aktsionär. Euroopa Parlamendi liige Riho Terras kuulub aga teavasti hoopis erakonda Isamaa. Ta on selle erakonna eestseisuse liige, nagu ka Aivar Kokk. Isamaa eestseisusse kuulub ka Heiki Hepner, kes omab nii LHV kui ka Coop Panga aktsiaid. Ja selle erakonna suurrahastaja Parvel Pruunsild omab poolt Bigbankist. Kas see ei olegi põhjus, miks Isamaa ei ole läinud nüüd kaasa EKRE ning Keskerakonna algatustega krediidiasutustele ajutise lisamaksu kehtestamiseks? Ja kas Pruunsilla hiljutised suured annetused ka EKRE-le ja Keskerakonnale ei olnudki mõeldud tegelikult selleks, et nad oma vastavatest algatustest loobuksid?

Selliste küsimuste püstitamisel peab olema muidugi väga ettevaatlik, sest muidu võidakse hakata süüdistama lausa vandenõuteooriate levitamises. Fakt on aga see, et EKRE võttis saadud annetuse vastu, kuid Keskerakonna juhatus otsustas selle Mihhail Kõlvarti eestvedamisel tagastada, sest ei olnud päris selge, millised varjatud kokkulepped selle annetusega kaasneda võivad. Keskerakonna esimees Jüri Ratas teatas selle peale, et astub ametist tagasi. Nüüd seisab erakonnal ees kongress, kus uueks juhiks valitakse kas Kõlvart või Tanel Kiik, hüüdnimega “Jüri aju”.

EKRE parlamendipoliitikutest omab Coop Panga aktsiaid ainult Arvo Aller, kes kuulub ka erakonna juhatusse. Seda arvestades on EKRE innukus pankade kasumite maksustamisel olnud mõistetav, sest oma sissetulekute kallale teised neist ju sellega otseselt ei lähe. Kui nad nüüd sel teemal tagasi peaksid tõmbama, siis võib aga ilmselt jääda tõesti uskuma vandenõuteooriaid, mis seostavad seda Pruunsilla annetusega.

Keskerakonna fraktsioonist omavad LHV ja Coop Panga aktsiaid erakonna peasekretär Andre Hanimägi, kelle tööülesannete hulka kuulub teatavasti ka erakonnale sissetulekute hankimine, ning Ester Karuse, kes on võtnud nüüd taas sõna hoopis ajutise pangamaksu toetuseks. Ainult Coop Panga aktsiaid omab Tõnis Mölder, kes kuulub ühtlasi erakonna juhatusse.

Erakonna Eesti 200 parlamendifraktsioonis on kaks inimest, kes omavad Eesti pankade aktsiaid. Tarmo Tamm nii LHV kui ka Coop Panga omi, aga Toomas Uibo ainult viimaseid. Selle erakonna juhatuses ei ole ühtegi krediidiasutuste aktsiaid omavat isikut.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo on nii LHV kui ka Coop Panga aktsionär. LHV aktsiaid omavad veel Signe Kivi, Toomas Kivimägi (Riigikogu aseesimees), Marko Mihkelson, Mati Raidma, Andres Sutt, Aivar Sõerd ja Kristo Enn Vaga. Coop Panga aktsiaid Signe Kivi, Andres Sutt, Ants Laaneots ning Siim Kallas (peaminister Kaja Kallase isa). Kas teie ei leia, et nende faktide valguses muutub täiesti mõistetavaks, miks Reformierakond ei poolda pankade hiigelkasumite erakorralist maksustamist ning soovib leevendada koalitsioonilepingus kokkulepitud tulumaksu tõusu (krediidiasutuste puhul)?

Olgu lõpetuseks mainitud, et ma olen ise Coop Panga väikeaktsionär ja oman kontosid LHV-s. Coop Panga aktsiad on olnud minu jaoks ülisuure kasumimarginaaliga investeering ning LHV on (minu jaoks) lihtsalt kõige sobivam pank. Kokkuvõttes on tegelikult isegi üllatav, et Eesti poliitikute hulgas on nii vähe kodumaiste pankade aktsionäre, kuid ei maksa teha nägu, et nende aktsiate omamine ei avalda mingit mõju inimeste eelistustele pankade maksustamise küsimuses.

Andres Laiapea

poliitikavaatleja