Rünnak perekondade vastu on tänapäeval jõulisem kui kunagi varem. Peavoolumeedia ja meelelahutusäri on aastaid portreteerinud abielu kui aega “millal kõik lõbus läbi saab“ ning noori julgustatakse seda edasi lükkama nii kaua kui võimalik. USA-s ja mujal on abielude statistika läbi aegade kõige madalam ja abiellumise keskmine vanus rekordkõrge.

Samal ajal soodustavad meedia ja meelelahutusäri jõuliselt filosoofiat, et mida vähem lapsi, seda parem, ning kui soovimatu rasedus ka juhtub, siis on abort selle jaoks hea lahendus. Kogu idee seisneb selles, et lapsed takistavad sul nautida sellist elu, mida sa väärt oled.

The Time Magazine arendab ühes hiljutises arvamusloos seda ideed omakorda edasi. Artikkel pealkirjaga “The Childfree Life: When having it all means not having children“ (Lasteta elu: kui kõige saavutamine tähendab mitte laste saamist) edendab avalikult ideed, et “lasteta elustiil“ on noorte paaride jaoks tee heale elule.

Artikkel algab kirjeldusega, kuidas tüdruk, kes otsustas 14-aastaselt, et ei soovi lapsi, leiab 50-aastaselt, et tema elu on enam kui küllaldane. Ning ta ei ole oma seisukohaga üksi. Artiklis tuuakse välja see, kuidas USA-s sündivus järjest langeb kõikides rassilistes ja etnilistes gruppides. Rõhutatakse seda, et lapse kasvatamise kulud on aastate kokkuvõttes väga suured ning naised peaks väga tõsiselt järele mõtlema, enne kui sellele pühenduvad.

Kuidas laste sündimise “probleemi“ lahendada?

Mis siis saab, kui naine jääb rasedaks ja kardab, et see võib tema elu rikkuda? Meedia ja meelelahutusäri edastatava info alusel on abort sellisele olukorrale väga lihtne lahendus. Ameerikas tehakse tänapäeval suurem osa aborte mugavuse pärast ning miljonid ameeriklased on valmis kerge südamega ohverdama oma isekuse nimel inimelusid.

Liberaalsemad ideed on viinud isegi nii kaugele, et MSNBC saatejuht Melissa Harris-Perry on väljendanud seisukohta, et lapse elu algab siis, kui lapsevanemad “otsustavad“, et see algab. Sama saatejuht on varem jäänud silma ka seisukohaga, et lapsed ei kuulu tegelikult vanematele, vaid riigile. Kas selle põhjal võib luua tulevikuks järgmise seisukoha, et lapse elu algab siis, kui riik seda “otsustab“?

Enamikus lääneriikides on sündivuse näitaja madalam, kui rahvastiku taastootmiseks vajalik, ning 2011. aasta andmete kohaselt on globaalne sündivuse määr 2,42, mis ületab väga napilt ühiskonna tasakaaluks vajalikku numbrit 2,1. Kui sündivus langeb alla tasakaalumäära, siis mõjutab see ka majanduskasvu võimalusi. Ning tekib küsimus, kust võetakse see raha pensioniteks, mida beebibuumi ajal inimestele lubati?

Abiellumise edasilükkamine

Ka abielude määr on aina langemas ning näiteks USA-s on 2010. aasta andmetel vaid napilt pooled täiskasvanutest abielus. Keskmine abiellumise vanus on 26,5 naistel ja 28,7 meestel. Pea iga neljas ameeriklane leiab, et abielu on tähtsusetuks muutunud ning lahutuste arv aina tõuseb. Sama trend on nähtav kõikides arenenud riikides, eriti Euroopas.

Noortele üle maailma õpetatakse, et abiellumist tuleb edasi lükata niikaua, kuni neil on omandatud haridus ning tehtud edukalt karjääri. Pühendunud suhte loomise asemel julgustatakse noori looma juhusuhete kultuuri. Naistele määritakse agressiivselt pähe ideed, et õnnelikkus ja rahuldus tuleneb karjäärist. Kiindumussuhe teise inimesega võib piirata sinu tööalaseid võimalusi.

Inimesi, kes peavad kinni “vanadest väärtustest“, portreteeritakse tagurlikena. MTV planeerib tõsielusarja 18–25-aastastest noortest, kes ei ole veel süütust kaotanud, ning sellele loodetakse suurt vaadatavust. Vanad väärtused abielu, seksi ja perekonna kohta lagunevad kiirelt, aga mitte tingimata paremuse suunas.

Allikad: End of the American Dream, Time, Breitbert, Telegram, Huffington Post, Pew Social Trends

Foto: www.huffingtonpost.com

Toimetas Katrin Suik