Enda tutvustuseks võin öelda, et olen 19-aastane Eesti noormees, kes on elanud elu võimalikult positiivselt, hästi ja noortepäraselt. Olen tahtnud alati näha maailma ja kõike head omal käel kogeda. Olen üle elanud ka väga raskeid ja halbu aegu, mida enamus minu vanuseid noori pole pidanud veel õnneks kogema. Ei taha öelda tänu millele, vaid mille tulemusel on see mind elu üle mõtlema pannud – mõtlema kõigest maailmas toimuvast. Ajast, mil inimene on maailma piisavalt hästi mõistma hakanud, olen olnud – vahel ehk endalegi teadmata – TÕE otsingul, milleni ma arvan, et olen nüüd ka jõudnud.

See, mida ma kirjutan, võib olla paljudele arusaamatu, sest inimesed on üles kasvanud sellises maailmas ega oska muud moodi mõeldagi. Õnneks on minul nii palju vedanud, et olen üles ärganud sellest üüratust illusioonist, mis on loodud meile elamiseks ja nägemiseks, ning mõistnud, et meie elus ei peaks paljud asjad olema nii, nagu see meile ette näidatud on. Me ei tohiks enam jätkata käimist sellel samal rajal, mida oleme juba aastatuhandeid kõndinud ning peaks valima uue ja parema tee. Mina ise olen otsustanud enam mitte järgida seda vana ja kulunud eluteed ning hakanud püüdlema tõelise elu poole.

Ma usun, et väga-väga paljud inimesed on üldse ära unustanud, mis on ELU. Elu ei ole ainult hariduse omandamine,tööl käimine ja raha maksudest ülejäämise korral ka endale mõne lõunamaa tripi lubamine. Siin on üks hea pilt sellest, milline on hetke tavaline elukäik.

Mitte, et ma oleksin hariduse vastu, vaid totaalselt vastupidi. Iga inimene peab olema haritud, kuid see jääb igaühe enda otsustada, millise haridusega teda haritakse. Oleme veel ära unustanud, mis on tõeline VABADUS! Vabadus ei ole oma palgast mingi endale meelepärase asja lubamine. Vabadus ei ole vangiasutusse sattumise vältimine, veel vähem ei ole vabadus oma riigi nimel sõdade pidamine – ning just see ongi see, milleni ma tahan jõuda.

See, mida meile kooli ajalooõpikud räägivad, on ainult väga pinnapealne ja vale pilt sellest, mis tegelikult sõdade tagamaadel toimub. Ma ei suuda ega saagi teile paari sõnaga ära seletada, kuidas ja miks kõik toimub. Kõige rohkem, mida ma teha saan, on ette näidata see TÕE uks ning see teile isegi avada, kuid ma ei saa sundida teid seda teekonda läbi käima. Aga see on seda väärt!

Nüüdseks juba paljudele tuntud ja tänuväärne mees, Hando Tõnumaa, tegi teile isegi puust ja punaseks ette filmi maailmaeliidi kuritöödest ja paljust muust – vaata: www.ulmefilm.ee.

Olen jõudnud eluetappi, kus minu ainsaks valikuks on jäänud vabatahtlikult legaalsesse kuritegelikku vanglasse astumine – eluetappi, kus olen sunnitud õppima tapma oma vendi ja õdesid üle kogu maailma ja õppima kaitsma neid tõelisi sõjakurjategijaid – maailmaeliiti. Nüüdseks ongi mul jäänud paar võimalust sellest kuritööst pääsemiseks, mis on üsna absurdsed. Esimeseks võimaluseks on muretseda hullupaberid, mis võivad rikkuda kogu mu ülejäänud elu ning teiseks võimaluseks on veeta oma elu 28-aastaseks saamiseni välismaal, makstes iga aasta kaitseväkke mitte ilmumise eest 3200 eurot trahvi, olles samal ajal enda kodumaal tagaotsitav.

Kas see on normaalne?! Leidub ka inimesi, kes selle peale ütlevad, et ma lihtsalt ei suuda kaitseväge füüsiliselt või vaimselt läbi teha ja sõimavad kõrvalehiilijaid äpudeks või mökudeks. Teate, ausalt, KÄIGE PERSSE! Asi on põhimõttes! Kui keegi pakub sulle väga head raha kellegi eluvõtmise eest, siis usun, et enamik inimesi annaks silmagi pilgutamata selle peale eitava vastuse.

Täpselt samamoodi on ka kaitseväega. Mis selle “pakkumise“ eriti naeruväärseks teeb, on see, et selle kuritöö eest ei pakuta sulle mitte pennigi. Aga eks see jääb igaühe enda otsustada, kas ta tahab osaleda selles tohutus kuritöös või mitte. Kõikidele poliitikutele ja riigimeestele teadmiseks, et kui Eestis peaks sõjaks minema, siis esimesed, kelle poole kuulid teele saadaks, olete teie! Sõda peaks olema ainult poliitikute ja riigimeeste vaheline arveteklaarimine.

Nagu me teame, on sõdade pidamine maailma parim äritegevus. Sellega, et meie lähme ja tapame inimesi, kes samamoodi pelgavad rängalt teiste süütute inimeste tapmist, teenitakse julmalt väga rämedaid hiigelkasumeid, külvates maailma ainult negatiivsust.

Ma ei mõista üldse, milleks on vaja pidada sõdu? Isegi minuvanune noormees saab aru, et sõdu poleks üldse vaja pidada. Ainsaks sõjapidamise põhjuseks on materiaalsus – raha, territoorium, maavarad ehk inimestel on millegi järele vajadus/puudus. Mõelgem nüüd, kui inimestel oleks külluslik elu, mis tähendab seda, et kõigil inimestel on olemas kõik, mida nad üldse tahta ja vajada võivad, siis me ei tunnekski sõna “sõda“ tähendust. Jah, just, ei tunneks sõna “sõda” tähendust.

Selleks, et seda viga parandada, peab praegune rahaline süsteem totaalselt põhja minema ning asemele tuleb võtta ressurssidel põhineva majandussüsteemi. Floridas elav futuroloog Jacque Fresco on just sellise süsteemi välja töötanud ja ta on seda juba aastakümneid propageerinud. Lühida ülevaate tema Venus Projectist saate sellest videost.

Ma südamest loodan, et te mõistate – kui te peaksite astuma kaitseväkke, siis olete te lihtsalt üks lihtlabane abivahend maailmaeliidi rahataskute ja nende unistuste täitmisel.

Elu vajab elamist ja nautimist ning vabaduse eest tuleb võidelda, kuid mitte sellisel moel, nagu me seda siiamaani teinud oleme. Kui me oleme juba siia maa peale elama loodud või tulnud, siis kogu maa ja selle hüved peaksid kuuluma kõigile inimestele vabalt kättesaadavalt. Peame looma endale maapealse paradiisi, nagu seda paluvad iga päev miljonid ja miljonid kristlased üle kogu maailma: “… nagu taevas, nõnda ka maa peal.“

Miks me peame ootama niikaua, kui meie elupäevad siin maa peal loetud saavad, et siis hea juhul “taevasesse paradiisi” pääseda? Me ei saa jääda lootma kellegi kõrgema peale, me peame seda ise endale looma hakkama – ja mis asja huvitavaks teeb, on see, et kõik maapealse paradiisi loomiseks on meil siin endil olemas!

Erki Kasepuu

Fotol Jacque Fresco futuristlik paradiis ehk Venus Project.