Foto: ekraanikuvad (sh Jaanus Lensment) + Canva

“Jäi silma, et perearst Karmen Joller kommenteeris Facebookis, et 12-17 aastastel ei ole vaktsineerimise osas lapsevanema nõusolekut vajagi, sest see on “tema keha ja tema otsus”,” kirjutab Telegramile lugeja, kes palub kirja avaldamise korral mainida ainult eesnime Maimu.

“Mis puutub lapsevanemate nõusolekusse, siis tegelikult pole seda vaja. Kõige olulisem on see, mida laps ise tahab – see on ju tema keha ja tema otsus. See ei käi muidugi väikelaste kohta, kes maailma veel hästi ei adu.” – kirjutas dr Joller.

No mul küll tekib küsimus, et kui Eestis on näiteks seksuaalvahekord lapse ja täiskasvanu vahel teatud tingimustel reguleeritud alates 14. eluaastast, valimas võib kohalikel [valimistel] käia alates 16. eluaastast, alkoholi võib tarbida alates 18. eluaastast jne, siis kuidas 12-13 aastane on võimeline ise otsustama, et üks täiskasvanu võib talle süsti käevarde suruda, kui ta ei ole seaduse järgi adekvaatne otsustama muid oma keha ja heaoluga seotud olulisi küsimusi?

Rääkimata sellest, et lapsed võiksid siis ise otsustada, kas söövad terve päeva kommi ja krõpsu, vaadata terve päeva telekat või istuda nutitelefonis? Suitsetada tubakat/kanepit ja juua viina? Kus see piir on? Mida siis üldse vanemad võivad lapse eest ja tema heaolu nimel ise otsustada? Kui näiteks veganite laps tahab liha, kas ta siis võib seda süüa? Aga vastupidi? Kui lihasööjate laps ei soovi liha, kas siis vanematel on õigus teda sundida?

Aga mis siis saab, kui laps ei taha vaktsineerida, aga vanemad käsivad. Kas siis on ka lapsel õigus oma keha üle ise otsustada?

Telegrami lugeja Maimu