Foto: Mizter_X94/ pixabay.com

“Ühel heal aastal (2003) mõtlesid meie riigikogulased, olgu siis oma peaga või kellegi teise survel, et Eesti rahvast on vist liiga vähe nööritud – mida võiks selle parandamiseks teha? Kuidas Eesti rahvalt rohkem raha kätte saada? Arutasid ja arutasid ning mõeldud-tehtud – teeme pensionireformi. Ja et raha inimestelt ikka kindlasti kätte saada, tehti see veel seaduslikult kohustuslikuks,” kirjutab Telegramile Kerli Aasnurm.

Et rahvale asja veidi ilusamana näidata, siis räägiti veel, et oi kui ilus su pension hakkab tulevikus olema, kui sa ikka nii ja nii palju kõrvale paned. Nagu orjarahvale kohane, lahendati see teema jõupositsioonilt ega küsitud, kas inimesed seda tahavad või mitte, sest meedia abil tehti selgeks, et Eesti tahab nii (nagu maksude suuruse ja maksmise puhulgi). Igaühelt, kellel palgatööraha pangakontole laekus, hakati brutopalgast 2% kinni pidama. Riik väidetavalt toetab ning lisab oma poolt 4%, mis on minu enda poolt riigi ülalpidamiseks maksude näol vägivaldselt röövitud raha. Just nimelt vägivaldselt, sest ka maksukoormuse üle pole ju rahvaga ehk kõige kõrgema võimu kandjaga, nõu peetud ega luba küsitud. Seega muud moodi kui vägivaldseks röövimiseks seda nimetada ei saa.

Miks siin president Matroosovna džotile ei visku ja enda rahva huve ei kaitsnud? Seda enam peaks president enda tööandja huve kaitsma olukorras, kus pensionikümnise maksmine on kohustuslik kõigile, kes sündisid 1983 või hiljem, kuna nemad on seatud riigi poolt sundsituatsiooni. Need, kellel oli õnn varem sündida, nendele tegid pangad korraliku peapesu, et ka nemad teeksid avalduse ja liituksid selle pensioni teise sambaga, sest muidu on oht, et inimesed ei toogi enda raha enam panka.

Aga kas meid teavitati, et kui sa selle avalduse teed, siis sa enam loobuda sellest ei saa! Lisaks soovitasid muidugi kõik, et liituge veel kolmanda sambaga ka! Siis saame veel rohkem teie palgast raha ära võtta, sest Rootsi pangad jäävad muidu veel vaesemaks ja ei suuda enda võlgu Brüsseli pankadele tagastada.

Inflatsioon ehk kui palju sa tegelikult oma II sambasse paigutatud rahast kätte saad?

Kas keegi inimestele siis selgitas, kui palju sööb inflatsioon selle 40 aasta jooksul sinu rahast ära ja palju sa tegelikult oma pensionieas sellest rahast kätte saaksid? Kui sa olid sündinud peale 1983 aastat, siis reformi tegemise hetkel olid sa umbes 20-aastane ja pensionini oli üle 40 aasta. Mõelgem nüüd ise, kui Euroopa Keskpanga andmetel on keskmine inflatsioonimäär aastas 2%, siis 10 aasta möödudes on see 20%, 40 aasta pärast on see 80%. Kas pole siis sellistes tingimustes naeruväärne koguda raha mittemillekski? Arengumaades, nagu on Eesti, on aga inflatsioon olnud oluliselt suurem.

Nagu aeg on näidanud, siis 20 aasta taguse kuupalga eest saad praegu osta paar tassi kohvi ja natuke nätsu. Hetkel on selle raha eest saadav miski palju rohkem kui kunagi tulevikus see mittemidagi. Toome lihtsa näite: saad 1000 eurot kuus palka, võtame sellest sinu käest kinnipeetava 2% ja riigi poolt lisanduva 4%. See on 60 eurot kuus ja aastas teeb see 720 eurot. Selle pealt võtame maha kõigepealt pensionivalitsemistasu, mis on 1,5% (Pensionikeskus – siin on ära toodud pensionifondide haldamistasud), see võetakse veel sinu kogumisfondist maha, mis 720 euro kohta teeb 10,8 eurot.

Mõtle, kas sa tahaksid seda 710 eurot praegu kuhugi investeerida või tahaksid seda saada 40 aasta pärast, kui intress on ära söönud 80% sinu rahast, ehk alles jääb sul 142 eurot. Seda ka ainult väga ilusa tuleviku puhul, sest arvestada tuleb, et kõik asjad, maksud, tasud muutuvad, miski ei jää tasemele, mis oli 40 aastat tagasi ning inflatsioon võib olla tunduvalt suurem. Näide on toodud ainult ühe aasta kohta, et seda mitte liiga keeruliseks ajada. Seega sellest 142 eurost võid veel julgelt pool maha võtta. Ehk siis 70 euroga soovid oma pensioni ilusamaks muuta? Kas on tõesti vaja iga aasta pankadele 700 eurot anda, et nad oma kasumit veel suudaksid tõsta? Sest mida tähendavad pankade suured kasumid – need tähendavadki seda, et kui palju nad on suutnud inimestelt nende teenitud raha ära võtta. Mujalt ju neile seda raha ei tule kui meie orjarahva taskust.

Sinu pension kui kingitus fondihaldurile

Arvestage sellega, et ükski hind ei jää samaks, mis praegu ja 40 aasta pärast sa kunagi ei tea, kui palju riik veel lisaks vahelt võtab ehk mis tulumaksureform selleks ajaks loodud on. Riik võib sealt tulumaksu veel maha võtta.

Arvestada tuleb ka sellega, et sinu käest võetava rahaga ostetakse osaliselt aktsiaid. Aga mida teevad aktsiad, kas need kasvavad kogu aeg? Või võivad need ka krahhiga langeda? Sa ei saagi loota pidevale raha kasvule, sest aktsiad ei ole kindla kasvuga ja kes otsustab, mis aktsiad ostetakse? Seda teeb sinu pensionifondi haldaja. Püsivale majanduskasvule saab loota vaid läbi raha juurdetrüki, kus rahamass toote ühiku kohta kasvab.

Kuid siis tekib küsimus, mida meile siis pensionifondide puhul müüdi, kas Brüsseli pankade rahapressist veel tulemata kupüüre või numbreid virtuaalraha arvutiekraanil. Kui nüüd natuke mõelda, siis pensionifondihaldur ongi ainus kasusaaja sinu pensionikogumise fondist kogu selle aja vältel, millal tema sinu rahaga nende aastate jooksul toimetab ja teisi orje võlaorjusesse meelitab.

Pankade vassimise ilmekaks näiteks on Siim Männiku artikkel Geeniuse portaalile, kus kirjutatakse, et pangad ei taha öelda, ega ütlegi, kui palju inimesed ise oma fondide eest peale maksavad. Öeldakse vaid, et arvutage ise!

Pensionifondid vabaks või ikkagi mitte?

Nüüd, kui on möödas on rohkem kui 15 aastat pensionireformist, tekkis millegipärast riigikogulastel mõte – aga kui laseks pensionifondid vabaks? Kui inimesed saaksid raha välja võtta? Kuna pankadel raha korraga võtta ei ole, siis mõeldi välja mitu plaani. Esiteks ei saa te seda korraga kätte, saad näiteks väljamaksed kahe-kolme väljamaksena. Vabanduseks toodi, et muidu on sinu, kui lihtinimese käes liiga palju raha korraga ja seda on liiga lihtne välja petta. Ilmselgelt on see aga pankade hädavale, sest pankadel pole seda raha lihtsalt kusagilt võtta. Seejärel mõeldi, et raha saab alles poole aasta pärast kätte, nii on pankadel aega see raha Euroopa Keskpangal läbi rahapressi lasta (teatavasti ei ole pankades sularaha hunnikutes).

Nii, riigikogu võttis otsuse vastu aga mis juhtus? – Meie Eesti president otsustas, et selline plaan ei ole põhiseadusega kooskõlas. “Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eestis õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse põhimõte. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik,” nentis president.

Minu õigustatud ootus on see, et meie riik kõige kõrgema võimu kandjat ei rööviks ja kohtleks teda kui inimest, mitte kui maksu maksvat orja. Ilmselt on selline õigustatud ootus ka kõigil teistel kõige kõrgema võimu kandjatel, kelle ülalpeetav president on. Lisaks leiab president, et reformiga saavad osad inimesed võimaluse tagasiulatuvalt välja võtta lisaks oma töötasudelt makstud 2%-le ka riigi poolt makstud 4% sotsiaalmaksu osa ja seda vabalt kasutada ning see on vastuolus võrdsuspõhiõigusega – sellega kaasneb tagasiulatuvalt ja põhjendamatult nende isikute erinev kohtlemine ja ühetaolise maksustamise põhimõtte rikkumine. Ohtu satuks nii ka õigusriigi põhimõte.

Probleem on aga selles, et see raha, mis riigieelarves on, on ju minu raha, mida nad mulle tagasi maksavad… Mitte mingit riigieelarve raha pole olemas. On olemas rahva käest vägivaldselt kogutud kümnis, mille jagamise üle pole presidendile mitte mingeid volitusi kõige kõrgema võimu ehk rahva poolt antud – nagu põhiseadus ütleb.

No tule taevas appi, nagu Ansip ütles. Mis soodustused? Kus need on? Kas Eesti rahva käest raha ära võtmine oli õige tegu? Kas minu käest küsiti, kas ma tahan seda pensionisüsteemi? Miks president siis nende õiguste tagamisse ei sekkunud? Või kas ma olen nõus sellega, et riik minult endalt röövitud raha läbi riigieelarve pensionisambasse kannab või seda üldse minu käest kogub? Kus siis olid minu põhiseaduslikus õigused?

Tahaks küsida, et lugupeetud Eesti president, kes te olete, et nii rahvavaenulikult enda rahvaga käitute? Eesti rahvas teid valinud ei ole, aga kuskohast võtate te õiguse otsustada, et kas kõige kõrgemale võimu kandjale kuuluvat raha rahvale tagasi maksta või mitte? Eesti peaks olema demokraatlik vabariik, kus kõrgema võimu kandjaks on rahvas, ent kas rahvas on saanud siinkohal oma arvamust avaldada? Ei, aga juba tõttab president rahva eest otsuseid langetama ja rahva elusaatust määrama. Te olete lihtsal Brüsseli pankade poolt finantseeritud poliitiline mängukann, mitte Eesti rahva eest seisja! On ebaõiglane, et Eesti rahvas peab sellise rahvavaenuliku Brüsseli pankade propagandapoliitika oma rahaga kinni maksma. Kui lihtinimesed oma tööandja juures tööd ei tee, mida tööandjad soovivad, siis meid lastakse päeva pealt lahti. Ja presidendi tööandjaks on rahvas ehk kõige kõrgema võimu kandja meie riigis. Väike mõttekoht siin on.

Ja siis veel see tulumaks…

Ei saa veel mainimata jätta, et juhul kui pensionisüsteem lähebki vabaks, siis selle raha väljavõtmisel võetakse sellest veel tulumaks maha. Aga millest? Minu enda rahast, mis on minu käest sunduslikult ja vägivaldses korras ära võetud ja kui nüüd saan mingi osa sellest tagasi, siis ma saan tulu? Kus see tulu siin on? See raha peaks olema algusest peale minu oma, mis raske higi ja vaevaga sai orjatööl teenitud ja minult vägivaldselt riigi poolt ära võetud.

Tuleb välja, et meie brüsselimeelne riigipoliitika käsitleb kõige kõrgema võimu kandjat kui maksu maksvat orja, mitte kui riigi omanikku. Seda kinnitavad maailmapanga andmed, mille kohaselt meie maksukoormus ulatub 68 protsendini ja ettevõtetel kuni 73 protsendini, mida kinnitavad ka lihtsad arvutused. Kuidagi teisiti kui orjanduslik kord seda nimetada ei saa. Eriti kui arvestada, et nn hallil orjaajal piirduski kümnis enamasti kümne protsendiga saagist…

Huvitav on ka see, et mitte kordagi pole president sekkunud kodanike põhiseaduslike huvide kaitseks siis, kui maksukoormust tahetakse suurendada. Nüüd aga kui tahetakse osagi sellest riigi poolt vägivaldselt võõrandatud rahast tagasi maksta, nimetatakse seda põhiseadusevastaseks tegevuseks ja president tembeldab selle tagasiandmist põhiseadusevastaseks tegevuseks – “tulge mõistusele”.

Väheke mõtlemisainet teile, kallid kaasmaalased

Lisaks veel väga ilmekas, hiljuti pensionile jäänud ja pankade poolt ära moositud inimese näide, kuidas ta pensioniga “rikkaks“ sai. Selles artiklis on ilus reklaamlause, mis meelitas ligi paljusid heauskseid: “Ole selline nagu tahad. Elu lõpuni. Pensionireformi II sammas muudab Teie vanaduspäevad rikkamaks. Riik lisab iga sissemakstud kroonile kaks krooni juurde. Arvestades tulumaksuefekti kasvab sissemakse neljakordseks. Teie pensioniraha saab Hansa Pensionifondis turvaliselt ja hoolega hoitud.”

Mis aga tegelikult juhtus oli see, et vastne pensionär, kes kogus 17 aastat oma pensioniks raha, oli artikli kirjutamise hetkel 3 eurot plussis ja plaanitava pensionitõusuga kaotab ta mõne kuu pärast sellegi 3 eurot võitu. Kogutud oli tal üle 20 000 euro ja tehtud lisaks kindlustus sellele summale. Pensionär kirjutab, et ainuke koht, kuidas ta midagi võidaks on see, et kui ükski pensionär pensioni ei saaks. Sel juhul saaks ta kindlustuse kaudu 74 eurot rohkem kui teised pensionärid. Väheke mõtlemisainet teile, kallid kaasmaalased.

Kerli Aasnurm