Foto: kuprevich / Freepik 

Kui küsisime oma lugejatelt, et mida õppisime koroonakriisist ja “kuhu edasi?”, siis vastas T. meile nii: “Arvan, et kogu selle kaheaastase koroonaaja jama peaks dokumenteerima ja raamatuna välja andma. Seal jääks igavesti kirjapanduks, et mis toimus, kes mida ütles ja tegi jne, ja kuidas peaaegu kogu rahvas kaasa läks.”

Lisaks kümnele nn etturile olid ju hoolsas koroonategevuses (masside karjatamises), südamega ja tegusalt, hõivatud kümned ja kümned tuhanded eestimaalased – perearstid, kogu meditsiiniline personal, ajakirjanikud, poliitikud, teenindustöötajad jne jne. Asutustes olid statistikud, kes vedasid sõrmega järge registreeritud süstitute ning mitte süstitute vahel ja sildistasid viimaseid, ähvardati vallandamisega ja ka vallandati. Jne jne.

See materjal on tohutu ja praegu ehk veel kättesaadav ja raamatusse arhiveeritav. Oleks kindlasti sadu inimesi oma lugusid jutustamas.

Minult näiteks nõudis minu täielikult ja korduvalt vaktsineeritud perekond (abikaasa, täiskasvanud poeg ja tütar perega) osalemiseks jõuluõhtul 2021 oma kodus, omaenda ehitatud majas, testi tegemist. Loomulikult ma ei teinud, jõuluvana tuli siiski, aga solvumine minu vastu, kes ma mittevaktsineerituna “teadlikult ja tahtlikult” seadsin ohtu kõik mu pere vaktsineeritud liikmed, kestab siiani.

Ei aita ainult etturite väljatoomisest ja hukkamõistust, sest nad ei teeks üksi midagi, kui enamus rahvast nendega kaasa ei läheks.

Jõudu, T. (lamemaalane)

PS. Muide , olen käinud mõnel vaktsiinivastaste kokkusaamisel, mida korraldati “salaja” kõige karmimal piirangute perioodil ja kohanud seal mitmeid väga meeldivaid kodanikke, ka laiemalt tuntuid, kes ka ennast lamemaalasteks nimetavad.