“Tundub, et Eesti rahvas on oma loodushoiu pärast hakanud liiga agaralt sõna võtma ja ilmselgelt on nii mõnigi kaevandusluba, olgu turba, kruusa või liiva kaevandamiseks jäänud kohaliku kogukonna kisa tõttu välja andmata. Otse loomulikult on see häiriv tegur kasumlikult mõtlevale ettevõtjale, pärast keda võiks nii mõneski äravägistatud looduspaigas, olgu selleks surnud turbaväljad, mülgastunud metsateed või lindude massimõrv pesitsusperioodil, tulla sõna otseses mõttes üleujutus või maavärin, sest Exceli-tabelid on kordades plusspoolele saadud. Aga see on häiriv tegur ka riigile, kes kogu Eestimaa ajaloo suurimaks ehitusprojektiks vajab hädasti ja kiiresti liiva ja kruusa,” kirjutab Telegramile lugeja Ursula Zimmermann.

Mis keskkonna- (või ka sotsiaal)valdkonda puudutab, ei ole eestlasena kahjuks küll vähimatki põhjust uhkust tunda. Uus maapõueseaduse eelnõu, mis täna (16. oktoobril – toim.) Riigikogu ette jõuab, soovib olulisel määral lihtsustada uuringulubade väljaandmist nii Keskkonnaameti kui kohalike omavalitsuste poolt. Keskkonnaamet peaks eelnõu kohaselt senise 1 aasta asemel üldgeoloogilise uurimisloa väljastamise otsuse langetama 30 PÄEVA jooksul ning maavara uuringuloa samuti 1 aasta asemel otsustama 90 päevaga. Omavalitsus peab maavara uuringuloa ja kaevandusloa taotluse osas seisukoha kujundama vaid 1 kuu jooksul senise 2 kuu asemel. Kas pole mitte liiga markantsed erinevused? Kohati peaks uurimisloa andma mitte vaid topelt kiiresti, vaid suisa 1200% kiiremini.

Ei ole vaja olla eriliselt terav pliiats, et aru saada – sellisel juhul ei jaksa kohalik omavalitsus halvimal juhul volikogugi kokku kutsuda, rääkimata, et teema kohaliku kogukonnani ehk laiema avaliku arutluseni jõuaks.

Võimalik, et üks-samm-korraga-mõtleja jaoks polegi asi nii hull, aga igale vähegi üks-samm-kaugemale-kaasamõtlejale on selge, et lõppkokkuvõttes soovitakse hakata muudetud seaduse raames kiirendatud korras välja andma ka kaevanduslubasid.
Uus seadusemuudatus sõidaks räigelt sisse esiteks Eestimaa loodusele, aga mis veel hullem – demokraatiale.

Eesti rahval on olnud seniajani nii legaalne kui reaalne võimalus kaasa rääkida, kas kohalike omavalitsusesindajate või rahvaalgatuslike petitsioonide kaudu. Eriti viimase viie-kuue aasta jooksul on pead tõstnud rahva võim selle otseses tähenduses: petitsioonide kaudu on allkirju kogutud hiiemetsade, põlislaante, suletavate sünnitusmajade, väikekoolide, kohalike gümnaasiumide, remonti vajavate teede ja mille kõige kaitseks veel. Rahvas on saanud ka tänavail meelsust näidata, olgu piimamajandussektori kokkuvarisemise vastu või samasooliste abielude legaliseerimise poolt, olgu ühtede parteide vastu või teiste parteide poolt. Igasugust meelsust on saadud näidata. Isegi nii suure hiigelprojekti nagu Rail Balticu vastu tohiti meelt avaldada – nii looduskeskkonda säästa soovides kui ka Eesti mahamüümist takistada soovides. Kas nendest meeleavaldustest ka midagi päriselt kasu on olnud, on hoopis eraldi küsimus. Aga noh, ka see on masside rahustamiseks hea nõks, kui vähemasti näilikult luuakse võimalus sõna võtta.

Uue eelnõu tagapõhi on ju piinlikult läbinähtav

Rail Baltic tahab ehitamist ja raha tundub kõik puhtaks pesevat, ka rahva tahte ja riigiisade lojaalsuse oma maale ja rahvale, rääkimata tervest mõistusest. Palun… loodushoiust või keskkonnasäästlikkusest, isegi palju poleemikat tekitavast põlevkivitootmisest rääkida on selles valguses küll rohkem kui kohatu. On piinlik ja valus. Eesti riik, kuhu kihutad?

Paratamatult lööb kõhutunne sellise eelnõu osas häirekella ja sama paratamatult hakkab taas kumisema kurikuulsa kildagaasi mõiste. Või mis see üks maavara ise ikka nii väga kurikuulus on, küll aga tema võimalik kaevandamine inimese poolt ja sellega kaasnev keskkonna hävitamine. Huvi pärast sirvisin Eesti päevalehtede online-verisoonides kildagaasist avaldatud artikleid viimase viie-kuue aasta jooksul ja silma hakkas muster, kus järjest vähem arvatakse Eestimaal kildagaasi üldse olevat, mida aktuaalsemaks RB teema ühiskonnas muutus. Hm…? Võimalik, et nii mõnigi geoloog peab mind nüüd põrunuks ja vandenõuteoreetikuks, aga kas siis see lugu, et isegi Keri tuletorn olevat kord kildagaasi tõttu õhku lennanud, on selles valguses järsku lihtsalt saarefolkloor? Või fakt, et musta kilda sees (meil on seda enim Lääne-Eestis) leidub igal juhul kildagaasi? Needki kaks fakti pärinevad “päris” teadlase sulest. Keda siis lihtrahvana uskuma peaks?

Aga võib-olla ei peakski nii tulihingeliselt südant valutama, sest Eesti rahvastik vananeb ja ka kahaneb, väljaränne on paarikümne aastaga hiiglaslik olnud ja kellele seda puhast loodust või tegude läbipaistvust siis enam nii väga vaja on? Rail Balticu nimel võiks kasvõi terve Eestimaa üles kaevata, läbi puurida ja ära künda, eriti need kohad, kus maale on veel elu jäänud. Nii oleks palju kergem kõike hallata: ühte-kahte suurde linna koondunud väikerahvast ning kes teab kelle jaoks olulist mammutprojekti. Kui võimalikult kiired kaevandusload saab legaalseks tehtud ja RB ühel utoopilisel päeval utoopiliste summadega valmis, siis saab ehk seegi osa Eesti rahvast, kes demokraatliku läbinähtavuse eest seisab, teada hiidprojekti tegeliku ehitamispõhjuse. Oleks naiivne arvata, et see on “Dresdeni või Berliini ooperisse sõitmiseks”, nagu mõni kultuurigurmaan on väitnud.

Ursula Zimmermann

Foto: Adobe Stock

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6