
25. jaanuar 2025 kell 9:21
2025. aasta esimene kuu näib kogu ühiskonnale mööduvat sõnasõja pohmeluse vines. Igal õhtul paneme ekraanid kinni, et hommikul taas end kohviga üles turgutada ja seejärel mõne õhtusest raamatust pärit nutika rea või hommikul loetud arvamusliidri mõttega varustatuna joosta rindele. Seejuures oleme veendunud, et sõnasõda on meie sünniõigus, sest see on tagatud põhiseaduses sätestatud sõnavabadusega.
Konservatiivid, liberaalid, pohhuistid, pessimistid, optimistid ja humoristid ristavad klaviatuurid ning sisistavad üksteisele või patsutavad õlale, kui kaasvõitleja on pannud mõne hea pirni.
Kuna sõnasõja kõige mõjusam(ad) relv(ad) täna on teadus(dogmad), siis laenan laskemoona Newtonilt, kelle kolmandast seadusest teame, et igale jõule on samaväärne vastasjõud. Ehk siis kui keegi sind müksab, siis sa müksad vastu, eks? Seda muidugi juhul, kui oleme kõigest kaks kõva kivi või sõnavabadus on meie jaoks võrdeline ainult sõnasõjaga. Kui me aga suhtuksime sõnavabadusse kui sõnarahusse, siis äkki me ei võtaks iga müksamist rünnakuna. Ise ju ka vahel komistad täiesti kogemata kellelegi otsa, sest lihtsalt teie teed ristusid.
Jõuan jälle selle kurikuulsa aastavahetuse drägshow juurde, mis paljusid konservatiivsemaid inimesi nörritas. Igal ühel on absoluutne õigus ja vabadus seda välja öelda, aga kas ka voli nõuda, et selliseid etendusi ei tohiks ekraanile lasta? Ma ei tea, kas liberaalsemad inimesed on saatnud konservatiivsete saatelõikude peale pahaseid kirju või ateistid kurtnud, et jumalateenistusi üle kantakse? Kas sõnavabadus peaks kehtima konservatiividele või liberaalidele või kõigile? Ja mis lapsi puudutab, siis olen ETV saatekavas näinud palju varasemal kellaajal palju vähemsündsate kaadritega filme. See, mida Sinu laps Sinu kodus ekraanilt vaatab, on ikka Sinu vastutada.
Isegi, kui see sulle ei meeldi, siis teiste inimeste käitumist sa muuta ei saa, kuid sa saad kontrollida seda, kuidas sellele reageerid. Ära anna kellelegi teisele võimu määrata, kuidas sa end tundma peaksid! Ohvriks saamine ei ole alati su enda valik, aga ohvriks jäämine on.
Kui ERR peaks praegu avalikkuse survel eemaldama Varro Vooglaiu oma nõukogust, siis kinnitab see tema jälgijatele, et VV-l oli õigus.
Sõnavabadus kehtib meile kõigile võrdselt. Sõnavabaduse eest ei saa võidelda samal ajal (teise) sõnavabadust maha tallates. Alles mõned aastad tagasi eksisteeris “õige arvamus” ja “vale arvamus”… Kas nüüd jälle? Mis sai vanast heast “ela ise ja lase teistel elada”-st?
Mina usun sõnavabadusse. Ja kuigi olen vabatahtlikult pideva sõnasõja keskel olnud juba 12 aastat, igatsen ma sõnarahu. Olen aasta-aastalt aina enam nõus Allen Ginsbergiga, kes ütles: “Ma arvan, et tõde pole olemas. On ainult vaatenurgad.”*
Küsisin hiljuti tehisarult naljaga pooleks, et kuidas lahendada eriarvamusi liberaalide ja konservatiivide vahel. ChatGPT tõi välja erinevad strateegiad ja ütles lõpetuseks, et “Lahenduste leidmine eeldab avatud suhtumist, pingutust ja tahet mõista, et erinevad vaated ei pruugi olla tingitud pahatahtlikkusest, vaid elukogemuste ja väärtuste mitmekesisusest. Vajalik on luua ruum, kus kõigil osapooltel on tunne, et nende häält on kuulda võetud ja arvestatud.” Väga kena, kaine arutlus.
Äkki on mõistlik aeg-ajalt vaherahu sõlmida, kasvõi (liigsetest) emotsioonidest vaba tehisaru abiga? Või sõdime ikka edasi ja õpetame eeskujuga ka oma lastele, et sõnasõda on tähtsam kui sõnarahu?
Mariann Joonas
Telegram.ee peatoimetaja
*See tsitaat ilmus ka Telegram.ee kõige esimeste päevapiltide seas 12 aastat tagasi. Oled oodatud 1. veebruaril tähistama Telegrami sünnipäeva, peol toimub ka sõnavabaduse-teemaline vestluspaneel: https://fienta.com/et/telegram-12-esimene-avalik-sunnipaevapidu
Märguanded
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.