Avaldame blogis Rahvuslane ilmunud Matti Ilvese arvamusartikli.

Postimees kirjutas: “Läti valitsus otsustas esmaspäeval (05.03.13) esitada Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskpangale (EKP) taotluse hinnata riigi sobivust euroalaga liitumiseks, teatas Läti välisminister Edgars Rinkēvičs suhtlusvõrgustikus Twitter. Läti valitsuse eesmärk on eurole üle minna 2014. aasta 1. jaanuaril. Et saada rahaliidu kutset, vajab Läti erakorralist konvergentsiprogrammi, kus hinnatakse riigi vastavust Maastrichti kriteeriumidele.”

Lätis toimetatakse eurole üleminekul täpselt samuti kui Eestis, valitsus ei arvesta rahva arvamusega. Eestis oli toetus euro kasutuselevõtuks suurem, valitsuse kodulehe andmetel (01.02.2011) 60 protsenti ja seda pärast meeletut eurot toetavat reklaamikampaaniat, täpselt aasta varem oli toetajaid vaid 41 protsenti.

Läti elanikest toetab eurot 31% ja seda ka vaid tänu reklaamile, mille vahendid tulevad Euroopa Liidust. Nii “kõrge” on protsent seoses rahanduskriisiga ja ka selle pärast, et lätlased on näinud ära Eesti hinnatõusu, mille põhjustas enamjaolt euro, meie valitsejatel oli lihtsam rahvast lollitada.

Läti valitsus kavatseb elanike eurot toetavat ajupesu jätkata, et saavutada võimalikult suur toetusprotsent sellele projektile. Loogiliselt mõtlevatele inimestele peaks ju selge olema, et ühine raha ning ühine avatud turg võrdsustab enam-vähem hinnad ja muidugi mitte töötasu. See aga tähendab rahvaste vaesumist uutes eurot kasutusele võtvates vaesemates riikides.

Selline käitumine näitab, et rahva arvamus ei lähe valitsustele üldse korda ja võib ütelda: valitsejad meil, Lätis ja Euroopa Liidus ongi harjunud rahvast lolliks pidama. Vaid nemad teavad, mis rahvale hea on. Ega siis muidu ei ole EL-is valitsev seisukoht, et rahva huvidest lähtuv valitsemine on populistlik, sest rahvas olla kergesti manipuleeritav ja seepärast on neile ebasobiv ka rahvaalgatuse seadustamine.

Rahvaalgatus Eesti 1. põhiseaduses ja ka EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) programmis: “Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku allkirjastab eelnõu, peab Riigikogu hakkama seda menetlema. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku vaidlustab Riigikogu otsuse, tuleb antud küsimuses korraldada referendum.”

Originaalartikkel: Rahvuslane

Toimetas Mariann Joonas