Matti Ilves arutab blogis Rahvuslane selle üle, kuidas Riigikogu lükkas võimuliidu häältega tagasi opositsioonilise Keskerakonna algatatud põhiseaduse muudatuse, mis oleks andnud vähemalt 25 000 hääleõiguslikule kodanikule õiguse algatada seaduseelnõusid. Ilvese arvates näitab otsus seda, et Riigikogu kardab rahva võimu.

Rahvaalgatuse võttis oma programmiliseks seisukohaks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: “Seadustame rahvaalgatuse võimaluse. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku allkirjastab eelnõu, peab Riigikogu hakkama seda menetlema. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku vaidlustab Riigikogu otsuse, tuleb antud küsimuses korraldada referendum.” Täpselt nii oli see kirjas ka Eesti Wabariigi esimeses põhiseaduses. Ilmselt EKRE progammist liikuski see idee edasi kõigepealt presidendi Jääkeldrisse ja sealt rahvakogusse, saades suure toetuse osaliseks.

Keskerakond korjas selle idee lihtsalt üles teatavatel populistlikel eesmärkidel, et näidata rahvalähedust ja vormistas seaduseelnõu, teades samas, et see ei leia võimuerakondade toetust. Samas näitasid Reformierakond ja IRL kindlalt hoolimatust rahvakogu ettepanekutest, hääletades seaduseelnõu juba menetlusest välja esimesel lugemisel.

Seega nätas riigikogu tervikuna, et nad ei ole nõus loobuma kübekesestki võimust rahva heaks. Rahvale jääb nüüd vaid pealtvaataja osa, sest juba meie seadusandlus piirab inimeste osalemist poliitikas lausa äärmuslikult. Sest nähakse ette ainult valimisi ülekantavate häältega ja rahvahäältust, seda ka ainult riigikogu, mitte aga rahva ettepanekul. Rahvahääletusi on Eestis korraldatud vaid üks kord – Euroopa Liiduga liitumiseks (arvesse ei lähe põhiseaduse referendum, sest siis oli alles riigi loomise aeg), see näitab aga kujukalt, et rahva arvamusega kartellierakonnad arvestada ei soovi.

Matti Ilves

Allikas: Rahvuslane

Foto: Wikimedia Commons

Toimetas Mariann Joonas