Foto: pasja1000/ pixabay.com

“Viimasel ajal leian end hetkedest, mil olen ma täis kurbust, meeleheidet ja viha. Mu turvatunne on täiesti röövitud. Täna on see päev, kus ma tunnen selgelt, et meie vabadus on kaotatud. Oleme ise ühiskonnana selle käest lasknud. Ma olen juba eelnevalt kirjutanud, et meil ei ole tegemist meditsiinilise probleemiga, vaid oleme kolmanda maailmasõja keskmes,” kirjutab Telegrami kolumnist, loodusravi terapeut Merle Martinson.

Paljud inimesed ei mõista, miks selle maskikandmise teema peale nii endast välja minna, aga sellel on omajagu põhjuseid. Kui ma teaks, et selle maskikandmisega kogu asi piirduks, siis vast kehitaks õlgu ja laseks olla, eriti kui võin ise valida, millist maski kanda, aga kahjuks on see vaid jäämäe tipp.

Taanlaste väga mahukas uuring avaldab selgelt, et grupp, kes kandis maske, haigestus pea samas suurusjärgus kui see grupp, kes ei kandnud.

Maskikandmine on meil juba eos läbikukkumisele määratud, aga süüdistatakse selles ühiskonda, mitte ei arvestata teadust, mis räägib, et mask ei toimi. Kahjuks need riigid, kus on ranged karantiinimeetmed koos maski kandmise kohustusega, on ka seda näidanud, et teadustöödes välja toodu reaalses elus ka kahjuks täpselt nii on.

Järgmine samm ju meile juba öeldakse ette: kui oled üleannetu laps, siis karistame ning kehtestame veel karmimad reeglid. Kuna inimestesse süstitakse süütunnet, siis eeldatakse, et järgmine karistus võetaksegi pahandust teinud lapse kombel vastuhakuta kenasti kasutusele. Samuti, siis ei saa ju riiki süüdistada ega ka nõudmisi esitada – peened mängud.

Kuidas maski kandmine tervist kahjustab

Esiteks kummitab mind küsimus, missuguseid kemikaale me apteegi maskidest sisse hingame. Me oleme näinud Youtube’is videoid, kuidas neid räpastes ruumides kuskil Hiinas meisterdatakse – kuidas nad peaks saama vähegi kasutuskõlblikuks, kui on kemikaalid, mis sooja väljahingatava õhu käes reageerivad. Kangatööstuse pahupoolest on juba ammu räägitud. Kui sa tavalise riideeseme pesed enne kasutuselevõttu puhtaks, siis ühekordse maskiga me seda ei ju tee.

Väga paljudel juhtudel ei ole maski mõjutused vähesed. Hapnik on üks olulisimaid asju kehale ning selle vähenemisel on tagajärjed. Riskigrupist, kes ei tohiks maski kanda, aga ei räägita üldse? Kes nad on? Millise diagnoosi kandjad? Kas nemad ei ole olulised inimesed? Ajakirjandusest on läbi käinud juhtumeid maailmast, kus maski kandmise tagajärjel on surmajuhtumeid sportlaste ja ka laste hulgas. COVID-i surmi väldime, aga kõikide teiste surmajuhtumite tõus nende meetmete kaudu on täiesti vastuvõetavad!?

Tehtud on ka teadustöid, mis näitavad, et maski kandmisel enda süsihappegaasi tagasi sisse hingamine ja selle tõttu vähenenud hapniku sisaldus kehas tekitab ajupiirkonda tõsiseid raskusi enamikul uuritutest. Sellest, et meile peavoolu meediast, valitsuskabinetist, terviseametist teaduspõhist infot edastataks, ma enam ammu ei unista.

Kurvaks teevad mind need ettepanekud süsteemi poolt, et tervis tähendab kemikaalide üledoosi igal tasandil. Kui kemikaali pakkuda ei ole, siis luuakse illusioon, et üldse miski ei aita. Samas, COVID-i puhul on teadustööd näidanud just looduslike vahendite väga kõrget tõhusust, miks seda kasutusele siis ei võeta ning teadustöid kustutatakse, pannakse libauudiste märki peale? Kui väidetakse, et moodsa aja meditsiin on teaduspõhine, siis peaks see hõlmama kogu teadust, mitte vaid valikulist. Õnneks ei saa keelata kedagi ise enda keha toetamast.

Paljudele on sisse juurutatud vastandumine, et kui ma kasutan moodsa aja meditsiini süsteemi, siis vaid seda ma kasutada tohikski. Seda nimetatakse monopoliks. Maailmas on aga valikuid väga palju ning enamik moodsa aja meditsiini poolt ravimatuteks tunnistatud seisundid on tegelikult lahendatavad. Seda peakski siis vaatlema infona, et see konkreetne süsteem ei saa mind hetkel aidata. See ongi normaalne, sest ühte imevahendit elus ei ole lihtsalt olemas.

Me mõistame, et kui üks kauplus pakub mulle parema hinna ja kvaliteedi suhtega kaupa, siis ma võin kauba sealt valida ja järgmise asja mujalt kauplusest, vastavalt vajadusele. Meie tervise eest hoolitsemiseks on ka palju erinevaid lahendusi. Enamik on neist sama teaduspõhised kui moodsa aja meditsiin. Ärge laske end eksitada, lugege ise teadustöid. Ärme unusta ära, et meie meditsiini süsteem on äriühing ning sellise olukorra puhul on kerge monopoli haaramise, korruptsiooni ja ebaeetilise müügi tekkimine. See ei saa meid kahjustada, kui me ise teadvustame seda.

Koroonanumbrid tekitavad paanikat, aga mis on nende taga?

Kogu rõhk on koroonanumbritel, aga keegi ei märka, et haigestunute hulk selles osas on väga minimaalne.

Olen läbi vaadanud juba aasta alguses statistika gripilaadsete haiguste osas 10 aasta jagu. Tavapärane on, et haigestunute hulk on u 10–12% ühiskonnas. Praegu jäävad COVID-i numbrid sellele ikka väga alla. Kuna kunagi enne ei ole asümptomaatilisi isikuid uuritud, siis võiks käivitada siia kõrvale ka mõne teise gripilaadse haiguse samadel alustel testimise. Kahtlustan, et sellise testimisega osutub iga akuutne haigus pandeemiaks – see on lihtsalt baasbioloogia.

Samuti, esmakordselt ajaloos on selline olukord, kus haige sureb näiteks vähi tagajärjel, aga talle tehakse pärast surma test ning kui leitakse jälg COVID-ist, siis automaatselt läheb tema surm koroonasurmana kirja. Ehk sellega on tõstetud statistilist numbrit, millega inimesi hirmutada. Endine terviseameti juht on selgelt ka ajakirjanduses välja öelnud, et tegelikke surmajuhtumeid oli vaid 17, mis jääb mitu korda alla gripijuhtumitele.

Testide tegemist sellises süsteemis on kritiseerinud ka Colorado ja Oxfordi ülikooli teadlased, kes on uurimistöös välja toonud põhjused, miks see pole sobilik ning tekitab ühiskonnas asjatult paanikat.

Gripp on päevapealt maamunalt pühitud. Kas ikka tegelikult on?

Praegu, kui oled haigestunud, siis tehakse automaatselt iga sümptomiga COVID-i test. Aga kui see on negatiivne, siis meditsiinisüsteem sinust rohkem ei huvitu. Keegi ei uuri, mis sul siis ikkagi viga on, gripitestide tegemine on vähenenud ja sellega koos ka haigus ning selle aktuaalsus. Ma loodan, et siis rohkem gripivaktsiini ka ei reklaamita, sest teadustööde põhjal see suurendab vastuvõtlikkust COVID’ile ja teistele hingamisteede haigustele.

COVID-i testide ümber käib veel omakorda hämamine. Nimelt tuli välja, et sel hetkel, kui meil hakkas nn teine laine tekkima, oli vahetult enne muudetud testi lugemissüsteemi ehk kui varem pidid kokku langema kolm geeni, et positiivne vastus saada, siis nüüd vaid üks, mis tekitaski kiirelt juhtumite arvu tõusu ning põhjenduse piiranguid kehtestama hakata.

Mida suuremad on piirangud, seda kergemini võetakse vastu selliseid lahendusi nagu vaktsiinid ja elektrooniline jälgimine. Praegu käib Hoia äpi propageerimine – kui juba luuakse ühe asja jälgimiseks elektrooniline süsteem, siis väga lihtne on sinna hakata lisama erinevaid teisi funktsioone. Hiinas on selline süsteem juba ammu kasutusel, inimesi pannakse pisiasjade eest avalikule elektroonilisele häbitahvlile ja piiratakse inimõigusi.

Sageli inimene mõtleb, et tal pole midagi varjata ja las siis jälgitakse, aga kui vaadata Hiinas toimuvat, siis inimõigusi rikutakse tugevalt. Muidugi, süsteem on toimima pandud muinasjutuga, et “see on teie endi hüvanguks“.

Algaski kõik väikeste sammudega, distsiplineerides pisirikkumiste osas, aga asi on sellest tänaseks väga kaugele läinud. Kõikjal on näotuvastussüsteemiga kaamerad, piiratakse näiteks ka seda, mis kaupu sa ostad. Kui riigile ei sobi mingi kauba ost, siis sa kaotad punkte ning lõpuks hakatakse piirama sinu liikumisvabadust. Miks lääne ühiskonnas Hiinat sellise piirava ja erinevaid ühiskonnakihte diskrimineerivat süsteemi pole kritiseeritud, sellel on minu jaoks lihtne selgitus: nad vaatavad, kuidas see ka siia toimima saaks.

Meil hetkel piiratakse sõnavabadust ehk ma ei saa kirjutada terviseameti lehele teadustöödega põhjendatud küsimusi ega vastulauseid – need kustutatakse ning inimene blokeeritakse, me pole kontrolliühiskonnast üldse nii kaugel, kui arvame.

Tänaseks on järg jõudnud ka raamatukogudesse, kellele on hakatud ette kirjutama, et teatud raamatuid tuleb hakata likvideerima. Teatud infot ei tohi levitada, ükskõik kui teaduslik see on või ei ole – meenutame raamatute põletamise aega.

Läbi ajaloo on valitsused alati tahtnud enda rahva üle võimu haarata. Me oleme käinud kõik koolis ja ajalugu õppinud, nendelt teadmistelt peaks nüüd tolmukihi maha pühkima. Muidu on koolis käik olnud aja raiskamine. Õiguskantsler Ülle Madise on võimu kuritarvitamise ja põhiseaduslike õiguste rikkumiste osas väga hästi kõnelenud, tuues seoseid ajaloost.

Aeg on päriselt märgata – meil on käes uus ärkamise aeg!

Aeg on tegutseda, mitte tuimalt maski kanda ja võtta sõnatult vastu aina uusi hoope, mis valitsus meile trikitamise kaudu püüab kaela määrata. Sellel pole teaduslikku alust ja teadustööde libauudisteks nimetamine peaks igaühe ärevaks tegema.

Ma ei õhuta kedagi maski mitte kandma ja väikese lapse moodi jalgu trampima. Ka mina kannan maski, kasvõi solidaarsusest nende vastu, kellel ei ole muid valikuid näiteks töö tõttu. Kui mingi reegel ei sobi, siis tuleb püüda reeglit muuta tasakaalukalt, mitte asjatut kära tekitades.

Ma õhutan end rahumeelselt väljendama, sõnavabadust austama igal tasandil, tegema end kuuldavaks ilma viha ning hirmuta, küsimusi esitama. Soovitan välja astuda inforuumist, kus tegeletakse pealesurutud olukorra mainekujundamisega, aga mitte teadustöödele tuginedes lahenduste otsimisega. Mainekate ülikoolide teadlased on välja pakkunud erinevaid põhiõigusi mitte rikkuvaid ja kõiki ühiskonnakihte hoidvaid lahendusi. Seda kajastab kõige kokkuvõtlikumalt hiljutine petitsioon. Aeg on teadlasi kuulama hakata!

Mitte keegi ei tule meid praegusest olukorrast ja sellele järgnevast päästma, kui me seda ise ei tee. Selle võtmeks on enda teadlikkuse tõstmine. Kui on informatsioon, ei ole emotsioone. Praegu rõhutakse meie kõigi emotsioonidele ning õhutatakse üksteise suhtes viha, olukorras, kus me just peame väga ühte hoidma.

Ärme allu nendele provokatsioonidele. Jääme üksteise suhtes alati austavaks, hoolivaks ja hoidvaks, ükskõik kui erinevad on meie vaated – vaid selliselt koos saame rasketest aegadest üle, ilma kellegi inimõigusi rikkumata.

Merle Martinson