Foto: Ilja Aksjonov

Eestis on poliitikud massimeedia moonutatud infole tuginedes võtnud endale vabaduse piirata inimeste liikumist ja tegeleda ebaseadusliku jälitustegevusega. Meie ühiskonnas on asjad juba sedavõrd üle võlli keeratud, et tööandjad vilistavad igasugustele seadustele, ka valitsuse määrustele. Palju on kuulda lugusid, kuidas survestatakse vaktsineerima ja ka vastunäidustustega inimesi maski kandma – vastasel juhul riskib inimene töökaotusega … Homöopaat Merle Martinson valutab südant aina karmimaks muutuva vaktsineerimisterrorismi pärast Eestis. 

Praegu, kui kohati matab hinge meeleheide, et meie poliitikutel ei ole au ega südametunnistust, vaid üksnes võimujanu, tuli saatus meelde tuletama, et selline käitumine on kinni puhtalt inimeses endas, mitte tema ametis. Oleme sattunud massimeedia ja poliitilise türannia alla, olukorda, kus inimeste isikuvabadus on riisutud ja tavapärane elu pausile pandud ilma igasuguste teaduslike põhjendusteta. Igapäevane koroonapropaganda on olnud tugev, mille tõttu enamik inimesi usubki, et see kõik on nende enda kaitseks. Ei juleta esitada küsimusi, isegi kui kahtlused on tekkinud, sest küsijaid rünnatakse kohe räigel kombel. Paljud ei julge end isegi avada mõttele, et meile on juba pikalt valetatud.

Lõuna-Dakota näide: olukord lahendati ilma hävitavate piiranguteta

Maailmas on aga paiku, kus ei ole rakendatud kordagi ühtegi ranget meedet Covidi osas – ainult mõistlik haigena kodus püsimise vastutus. Ei mingit äride kinnipanemist ega totaalselt maskinõuet, aga katastroofi ei ole toimunud. Pigem vastupidi.

Üks positiivseid näiteid Rootsi kõrval on Lõuna-Dakota USA-s, kes ainukese osariigina ei rakendanud ühtegi ranget piirangut. Lõuna-Dakotas elab ligi 900 000 inimest. Vabastav on kuulata nende kuberneri Kristi Noemi sõnavõttu konservatiivsete poliitikute (Conservative Political Action Conference, CPAC) konverentsil selle aasta veebruari lõpus, kus ta selgitab enda otsuste tegemiste tagamaid ja põhimõtteid.

https://www.youtube.com/watch?v=1JaUXxKZlx0

Nagu arvata võib, ei ole tema seisukohad olnud ülejäänud poliitikute seas kuigivõrd populaarsed. Kõik ootasid tema vastuvoolu ujuvast poliitikast tulenevat katastroofi – seda aga ei tulnud. Ka USA riikliku allergia ja nakkushaiguste instituudi direktor, Valge Maja koroonaviiruse töörühma juht dr Anthony Fauchi ähvardas korduvalt vähemalt 10 000 haiglaravi vajava inimesega, ent must stsenaarium jäi realiseerumata. Osariigis oli raskematel päevadel haiglaravil veidi üle 600 inimese – on ikka väga suur vahe! Noemi viitab oma sõnavõtus julgelt ka sellele, et Fauci, kelle nõuannetele enamik riike toetub on eksinud pidevalt ja kolossaalselt.

Lõuna-Dakotas ei keskendutud mitte juhtumite arvule, vaid haiglaravi vajavate inimeste toetamisele. Ja just neile põhimõtetele peaks kogu maailmas tähelepanu pöörama. Oluline erinevus muu maailmaga on see, et ühe kitsa valdkonna probleeme ei lahendatud kõikide teiste arvelt, vaid läheneti olukorrale tasakaalukalt – sealjuures kordagi rikkumata inimõigusi. Hirmutamata!

Lapsed said käia koolis, sest nad vajavad stabiilset õppekeskkonda. Meil vastupidiselt on depressiooni ja enesetappude arv laste hulgas märgatavalt tõusnud, aga paraku on sellele tähelepanu juhtimine nagu hüüdja hääl kõrbes. Me ei tohiks pidada normaalsuseks, et ühe inimgrupi päästmine õigustab teise ohustamist!

Ka ärisid ei suletud, sest kuberner Noemi ütles selgelt välja oma seisukoha, et tal ei ole õigust määratleda, milline äri on ühiskonnale vajalik ja milline mitte. Meil andis praegune aiandus- ja ehituskaupluste sulgemine selge sõnumi, et valitsusel ei ole mitte mingit kontakti oma riigi elanike vajadustega. Sealhulgas tekitati olukord, kus päev enne piirangute jõustumist olid aianduspoed tunglemist täis – hajutatuse asemel tekitati rohenäppude hulgas paanika ja rahvas suundus nagu üks mees poodi. Siinkohal aga ei saa inimestele näpuga näidata, sest kes on määranud, et Mallel on rohkem õigust taimi saada kui Kallel. Lõuna-Dakotas selliseid šokke inimestele ei tekitatud – nende majandusel läheb hästi ja töötuse tase on USA osariikide hulgas madalaim. Ühiskonnas on austus üksteise suhtes.

Poliitikud ja ametkonnad survestavad inimesi seadusi eirates

Väga julgustav on kuulata poliitikut, kes ütleb otsesõnu välja, et massimeedia ei esita tõeseid fakte ning inimõiguste piiramine sellisel viisil läheb otsesesse vastuollu seadusega. Allpool on väga hea videoloeng sellest, kuidas meedia manipuleerib sõnumitega (siit saad lugeda ka eestikeelset kokkuvõtet). See video on koostatud Nevada ülikoolis ning selgitab erinevaid taktikaid, kuidas sind üritatakse takistada tõest informatsiooni saamast. Praegu kasutatakse seda sama mudelit ohtralt nii massimeedias kui ka poliitikute ja ametkondade poolt. Tasub end kurssi viia ning siis kõiki meediakajastusi uue nurga alt vaadata.

Eestis on poliitikud massimeedia moonutatud infole tuginedes võtnud endale vabaduse piirata liikumist ja tegeleda ebaseadusliku jälitustegevusega, kontrollides mobiilide abil sinu asukohta. Meie ühiskonnas on asjad juba sedavõrd üle võlli keeratud, et tööandjad vilistavad igasugustele seadustele, ka valitsuse välja antud määrustele. Palju on kuulda lugusid, kuidas survestatakse vaktsineerima ja ka vastunäidustustega inimesi siiski maski kandma – vastasel juhul riskib inimene töökaotusega. See on ilmselge ebaseaduslik tegevus, sulaselge terrorism, mis toimub käsikäes töökaitseinspektsiooniga, kelle jaoks on täiesti normiks muutunud see, et eiratakse seadust, milles on selgelt välja öeldud, et meditsiinilised eksperimendid on alati vabatahtlikud ja selleks ei tohi kedagi sundida. Survestamine võrdub sundimisega!

Vaktsiin ja maski kandmine on just meditsiinilised eksperimendid. Arvestades seda, et meie juhtumite arvu tõus langeb kokku maskide kohustuse kehtestamisega, tasuks analüüsida veidi ka seda aspekti. Samuti ei ole kindlaks tehtud, kas vaktsiini järel on inimene nakkusohtlik või mitte – lihtsalt kinnitamine, et „usu!“, ei ole pädev vastus ametkondade poolt.

Üks väheseid ameteid, kelle poolt olen näinud üleskutset seadusi mitte eirata on andmekaitse inspektsioon, kes tuletab meelde, et olulised on ka inimeste õigused ja vabadused. Andmekaitse inspektsioon tuletab meelde, et vaktsineerimine on vabatahtlik (seda rääkisid enne suure suuga kõik vastavad ametkonnad!) ning rõhutab, et andmeid, miks inimesed vaktsineerimisest keelduvad, ei tohi koguda.

Mind teeb kurvaks ka see, et inimesed ise nõuavad enda ja oma kaaskodanike vabaduste piiramist küsimusi esitamata. Ka jurist ja endine õiguskantsler Allar Jõks on selles osas selgelt muret väljendanud – seaduste hülgamine, valitsusele liiga suure jõu andmine hästi ei lõpe.

Nüüd kui 1. maist soovitakse vastu võtta seadusemuudatust, millega antakse politseile õigus inimese erapinnale tungida läbiotsimist tegema, praktiliselt oma suva järgi – siis oleksin sellise seaduse vastuvõtmisel meie riigis väga pettunud.

Terviseameti vastused kui keerutamise ja vassimise super-stiilinäited

Vaktsiini teemasid jälgides on hämmastav, kuidas kõikvõimalikud artiklid räägivad üksteisele vastu. Üks parimaid stiilinäiteid selles vallas on Terviseameti küsimustele vastamine. Väga palju tehakse vaktsiinikampaaniat, rõhudes, et kui ei vaktsineeri, oled süüdi kellegi teise haigestumises. Ähvardatakse erimeetmetega neile, kes eksperimentaalset süsti vastu ei võta. Aga kui tutvuda infoga, siis öeldakse selgelt, et vaktsiin ei hoia ära haigusjuhtumeid, vaid nende tõsisemaid vorme. Ehk sa võid ka pärast vaktsiini olla asümptomaatiline või väheste haigustunnustega ja samamoodi teisi nakatada. Milleks siis süstiga riskida? Vt artiklit.

Väljavõte artiklist: Kas ja kui kaua olen nakkusohtlik, kui pärast AstraZeneca süsti nädalaks haigeks jään, nagu mõnedega on juhtunud?

Kui pärast 1. või 2. vaktsiinidoosi saamist haigestub inimene COVID-19 haigusesse, siis võib ta olla nakkusohtlik enamikul juhtudel kuni 10 päeva ja peab viibima isolatsioonis.

Ehk täpselt sama tulemus, kui siis, kui sa ei vaktsineeri.

See on järjekordne meede, mis tekitab valeturvatunde nagu viiruse vastu mittetoimivate maskide kandmise nõue. Jällegi on vaktsiin ilmselgelt vajalik vaid riskigrupile, aga miks seda siis seadusi eirates kõigile lausa paaniliselt peale surutakse? Miks tehakse süsti saanutele erandeid testimise jms osas, kui nad võivad siiski samamoodi haiged olla nagu need, kes vaktsiinisüsti saanud ei ole? Kui meil alles katsed käivad, siis seda enam peaks neid testima, et teada saada, kui paljud siiski näitavad PCR-testi positiivset tulemust pärast vaktsiini manustamist. Eriti kui vaktsiini enda uuringud seda ei kajasta – seal on haigusjuhtudeks nimetatud vaid need, mille puhul on ka haigusnähud lisaks PCR-testidele, aga praegu loetakse haigestunuks ikkagi ka inimest, kellel on lihtsalt positiivne testi tulemus. Kui inimeste tervis päriselt oluline oleks, siis ei libisetaks sellistest küsimustest lihtsalt üle!

On tekkinud omajagu mõtlemapanevaid küsimusi, mida riiklikud asutused üldse puudutada ei soovi. Statistikas võiks nüüd igapäevaselt ikkagi tuua välja, kui paljud haiglaravile sattunutest ja positiivse PCR-testi andnutest on juba vaktsiini saanud. Siit-sealt on kuulda inimeste jutte, kuidas haiguskolded on tekkinud just pärast vaktsineerimist. Riik peaks kindlasti selliseid andmeid avatult jagama, et ei tekiks kuulujutte. Teabenõue on esitatud selles osas, riigiasutused aga põiklevad andmete edastamise eest.

Kas haiglaravil olevad inimesed on „korralikud“ maskide kandjad?

Nimelt on hiljuti välja tulnud uurimistööde kokkuvõte, millest selgub, et ei ole mitte mingit vahet N50 meditsiiniliste maskide, riidemaskide ja ilma maskita gruppide haigestumiste hulga vahel. Samas, tervise kahjude esinemine maski kandmisel on väga suur, kaasa arvatud bakteriaalsete ja ka viiruslike haiguste esinemise tõus. Selle uurimistöö ühe osana on välja toodud ka asjaolu, et asümptomaatilised ei ole kuidagi teistele ohtlikud. Kust teadusnõukogu vastupidist infot ammutab, seda me ei tea, sest nende kohtumiste kohta andmeid siiani ei jagata, kuigi need mõjutavad meid kõiki.

Kui massimeedia iga päev ainult hirmutab, siis kuidas inimene saabki (vaimselt) terveks jääda? Haiglaravile pöördutakse juba paanika tõttu. Statistiliselt muidugi ei tehta ka vahet, kas sa oled Covid-19 tõttu haiglas või murdsid jalaluu – kui annad positiivse testi, siis lähed kõigile väljanäitusele numbreid „ilustama“. Ehk me tegelikult ei teagi, kui palju on reaalselt neid haigeid, kes päriselt haiglaravi vajavad just koroona sümptomite tõttu. Tervise Arengu Instituut (TAI) on andmetes teinud parandusi ning esitleb hoopis teisi numbreid kui massimeedia ka surmade osas. Lohutan end sellega, et iga mädaplekk on siiski varem või hiljem „haisema hakanud“ ehk avalikuks saanud.

Kui inimesel puuduvad oskused end haiguste puhul aidata, on ka tüsistused kiired tekkima. Praegu on põhipraktika see, et haigestunud inimene võtab endal lihtsalt palaviku maha ja ootab tervenemist. Keegi aga ei mõtle, mis on palavik. Palavik tuleb sind aitama, haigustekitajaga tegelema. Kui sa ta ukselt rutiinselt tagasi saadad ja midagi muud ei tee, siis kuidas sa mõtled terveks saada? Samas on tõestatud, et paljud lihtsad looduslikud vahendid leevendavad olukorda päris kiirelt. Ööseks kapsakompress rinnakule, korralikud annused D- ja C- vitamiini (C-vitamiini puhul 1 mg tunnis) annavad antioksüdante, mida keha just nendes olukordades vajab, või juua ohtralt kangemat siilikübara teed. Raskemates olukordades aitavad organismil viirustega võidelda looduslikud antibiootikumid (hulga häid tervisenippe leiad Terje Tähe raamatust). Nii et on viimane aeg õppide ise ennast aitama erinevate haigusjuhtumite puhul.

Miks ei kasutata tõhusaid ravimeid ja surutakse peale vaktsineerimist?

Mis veel kurvem, meil on meditsiinisüsteemis ravimid, mis aitavad tõestatult vähendada haigusjuhtude tõsiseks minemist 90%, kui perearstid neid välja kirjutaks juba esimeste haigusnähtude peale. Kui aasta tagasi sai veel väita, et selle kohta ei ole andmeid, siis nüüd on see jutt absurdne. Tekib vägisi kahtlus, et keegi ei tahagi otseselt aidata, sest siis kaoks ära vajadus agressiivset vaktsiinikampaaniat teha. Aga see on vaid minu uitmõte, sest ma ei leia loogilist seletust, miks ei kasutata juba vanu tuttavaid ravimeid ning surutakse hüsteeriliselt vaktsiinieksperimenti läbi? Meie enda teadlased on loonud väga hea ravimi Covid-19 leviku tõkestamiseks, mille puhul ei ole oluline, mis tüvega on tegu. Ma loodan, et see geniaalne leiutis saab kättesaadavaks kõigile juba lähiajal.

Paljudes riikides on hakatud esitama koroonapiirangutega seotud ühishagisid

Lõuna-Dakota kuberner Kristi Noem ütleb oma sõnavõtus välja minu jaoks väga olulise mõtte. Praegused poliitikud tahavad olla oma piirangute kehtestamise ja inimõiguste rikkumisega lambakarjused, see aga eeldab, et me tahame olla lambad, aga me ei ole seda! Inimesed üle maailma on ärkamas ja märkamas. Paljudes kohtades on hakatud esitama ühishagisid ja Eesti ei ole sellest tegelikult kaugel. 20. märtsil on ka meil ülemaailmne meeleavaldus piirangute ebamõistlikkuse osas. Saksamaal on kohus otsustanud näiteks, et piirangud on ebamõistlikud ja nende rikkumise eest trahvi saamine inimõiguste vastane .

New Yorgis on hagi sisse antud 2020. aasta detsembris seoses sundusliku PCR-testide tegemise ja isolatsioonidega koolis, sest testitute hulgas on palju valepositiivseid.

Kanadas on sisse antud hagi valitsuse piirangutega seotud inimõiguste rikkumise osas.

Saksamaal on valmimas üks suurimaid hagisid riigi suhtes, sest nende väga ranged piirangud on andnud koroonaennetuses samu või isegi kehvemaid tulemusi, võrreldes Rootsiga, kus majandust hävitavaid meetmeid ei ole, lapsed käivad koolis ja mask ei ole kohustuslik. (Muide – Rootsi numbrid on väga hästi lahti seletanud ka  andmeanalüütik Tommy Lennhamn.)

Allikas: Bild.de

Ma ei väida seda, et Covid-19 pole olemas, muidugi on, aga ta ei ole kuidagi ohtlikum kui tavapärane gripp. Siinkohal Terviseameti andmed:

Covid-19 puhul on suremus 0,85% laboratoorselt tõendatud juhtumitest, Terviseameti kinnitusel. Võrdluseks:

Gripp 2019/2020:  0,89%

Gripp 2018/2019: 1,33%

Gripp 2018/2017:  1,77%

See arv sisaldab ka isikuid, kes surid Covidiga, aga mitte Covidisse, kuna esimest korda ajaloos meil statistikas neil isikutel vahet ei tehta. Vaatamata sellele on protsentuaalselt Covidi suremus madalam kui gripihooaegadel. Kui nüüd see näitaja peaks muutuma, siis kindlasti tuleks üle vaadata meetmete enda ohtlikkuse tegur ja vaktsiinide mõjud.

Statistikast on näha, et peaaegu igal aastal toimub haigusnähtude tõus märtsis ja hakkab vaibuma aprillis. Ilmselge on see, et gripihooaja tavapärane muster rakendatakse „koroonaloo“ vankri ette. Me peaksime keskenduma riskigrupi ravile teadustöödes edukaks osutunud ravimitega ja seda ennem, kui asjaolud haiglaravini viivad. Praegu võiks olla 700 isiku asemel 70 haiglaravi vajavat inimest, kui teadust ei ignoreeritaks. Ennetama peaks sellega, et hakataks uurima krooniliste haiguste tagamaid, sest see on igal hingamisteede viiruste leviku hooajal riskiteguriks.

Inimesed saavad aina rohkem aru, et info, mida meile edastatakse on üsna sihilikult poolik ning kohati täiesti valelik. Lapsepõlvest saadik on meile kõigile teada, et valel on lühikesed jalad. Kui lühikesed need jalad seekord on, selgub loodetavasti lähitulevikus.

Marle Martinson

Allikad: lingid artikli sees

Foto: Ilja Aksjonov