Foto: pedro_wroclaw/ pixabay.com

Kui hulluks peab maailm minema, enne kui märkad, et lased oma elu hävitada ilma suuremat kasutegurit loomata, küsib homöopaat Merle Martinson tänases artiklis, mis keskendub maskide kandmise nõudele, millel ei ole teaduslikku alust. Tasub teada, et viiruseosakesed on lihtsalt liiga väikesed selleks, et tavaline meditsiiniline mask neid kinni peaks. Alles pool aastat tagasi oli see ka terviseameti seisukoht. Miks nüüd on poliitika muutunud? Me peaksime kaitsma nõrgemaid ilma ülejäänud ühiskonda kahjustamata, paraku on praegu valitud tee, mis hävitab ühiskonda ja ei too kasu kellelegi. 

Oleme jõudnud olukorda, kus ilma maskita ringi liikudes enam küsimusi ei esitata, vaid piltlikult öeldes – lastakse kohapeal maha. Oled sa rase, kes võib hapniku vähenemise tõttu organismis beebi tervist kahjustada, või inimene, kes on lugenud määrusest, et hoides kahemeetrist vahet, võid liikuda ilma maskita. Samas ei ole ette näidata mitte ühtegi positiivset näidet, kus maskide lauskandmine oleks midagi muutnud. Pigem vastupidi.

Kuidas mask kaitseb? Usuga!

Soovides teada, milline mask sobib riskigrupis inimese jaoks, uurisin apteekidest meditsiinilise maski N50 ehk selle kõige tavapärasema maski kohta, mis praegu igal pool kasutuses on, ja sain üsna šokeeriva tulemuse. Kõigepealt uurisin, millist kaitset lubab tootja viiruste osas. Esialgne vastus oli põhimõtteliselt kõigil retoorikaga, et lihtsalt usu. Kuna mulle oli sel hetkel oluline saada teaduspõhist infot, siis muutus lugu veelgi huvitavamaks: nimelt väideti, et maski kaitse seisneb selles, et ta kogub endasse niiskuse- ja tolmuosakesi, milles elavad ka viirused. Kõigist apteekidest sain üsna sarnase vastuse.

Vahel tundub mulle, et inimesed ise üldse enam ei mõtle. Kui sa paned endale näo ette lapi, mis korjab õhust kõik ohtlikud osakesed kokku ja lisad sinna juurde õhuvoo, mis tekib hingamisega, siis sa hingad ju kontsentreeritud kujul haigustekitajat endale sisse. Me peaks tõesti hakkama läbi viima põhjalikku uuringut selles osas, kas haiglasse sattunud inimesed kannavad maski iga päev ning milline see mask on. See pole mitte mingi jonni ajamine, vaid kui meil on tõsine soov aidata riskigrupis olevaid isikuid, siis tuleb lõpetada pea liiva alla peitmine ning teaduslikult selgeks teha, kuidas maskide kandmine tegelikult toimib. Minu arvates kahjustatakse praegu nii riskigruppi kuuluvate inimeste kui ka kogu ühiskonna tervist ning see on ju soovitule täiesti vastupidine tegevus.

Levinud N50 mask viirust kinni ei hoia!

Selleks, et aru saada N50 maski ja muude maskide sobimatusest viiruse tõrjes, on vaja esmalt teada, kui suur on üldse viirus. Selgub, et viirus on mitmeid kordi väiksem osake kui kõige väiksem bakter. Viiruste algne definitsioon oligi seotud nende väiksusega (läbimõõt 15–400 nm), mistõttu nad olid valgusmikroskoobis nähtamatud ja läbisid väikeste avadega filtreid, mis pidasid kinni ka väikseimaid tuntud baktereid. **Kirurgimaski standardi järgi (EN 14683:2019) viiakse testid läbi osakestega suuruses 7,0 μm – 0,65 μm ehk N50 maskid, mida meil igal pool jagatakse, ei saa ligilähedalegi sellele, et viirust kinni hoida. Ainuke viis nende maskide puhul ennast või kedagi teist kaitsta on mitte hingata.

Maskide puhul on ülioluline ka nende kasutusviis, sest muidu ei riski sa mitte vaid viiruste, vaid juba ka bakteriaalsete infektsioonidega. Nagu me teame, arenevad bakterid eriti kiirelt just niiskes soojas kohas – täpselt sellises, nagu väljahingatav õhk suudab maskis tekitada. Nii et vähe sellest, et mask ei aita viiruste puhul üldse, olgu need ees kõigil või vaid mõnedel, lisanduvad bakteriaalsed haigused. Ka terviseameti spetsialist Hanna Sepp on rõhutanud, et maskide vale kasutus on veelgi ohtlikum.

1. Maski ette pannes pead puhastama käed.
2. Maski ei kanta üle 3–4 tunni, pärast mida pead selle välja vahetama.
3. Kui mask on niiskeks saanud, siis pead selle kohe välja vahetama.
4. Kui eemaldad maski, siis seda sama maski edasi kanda ei tohi.
5. Maski ei tohi vahepeal kätega puudutada.
6. Mask tuleb õigesti utiliseerida.

Kui sa nii käitud, siis vähendad ümbritsevate inimeste nakkumist bakteriaalsete infektsioonidega, Covid aga on viirus!

2020 augustis polnud maski kandmisel teaduslikku alust?

Toon väljavõtte 10.08.2020 ERRis avaldatud artiklist, milles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp kirjutab, et maske ei peaks Eestis kohustuslikuks tegema ka viiruse laialdasemal levikul, kuna sellel ei ole teaduslikku alust. 

Kuivõrd teadusuuringud on maskide kasutamise asjus vastuolulised ja vale kasutamise korral tekitavad nad rohkem kahju kui kasu, ei muuda Eesti maske kohustuslikuks ka koroonaviiruse laiemal levikul. Terviseamet ja valitsus on seisukohal, et Eestis ei peaks maskid olema kohustuslikud, vaid jääma üksnes soovituslikuks haigetele olukorras, kus kodust lahkumine või lähikontakt kellegagi on vältimatu ka siis, kui viirus taas rohkem levima hakkab, kinnitab terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp.

„Tervetele soovitame maski ainult väga rahvarohketes kohtades, kus pole distants võimalik,“ ütleb Sepp, loetledes näidetena ühistransporti, kaubanduskeskusi või inimesi, kes teevad paljusid kontakte vajavat tööd, nagu poemüüjad, politseinikud jms.

Sepp tõdeb, et maske puudutavad teadusuuringud on jätkuvalt väga vastuoluliste tulemustega: mõnes leitakse, et maskil on omaette oluline kasutegur viiruse leviku ohjeldamisel, aga on ka risti vastupidiseid.

Sepp ütleb, et kõik sõltub sellest, kuidas maski kanda: kui inimene paneb selle ette õigesti, ei puuduta oma nägu ja viskab ühekordse maski näo eest võttes kohe korrektselt ära, võib sellest abi olla, ent kui maski kanda või utiliseerida valesti, on kahju kasust suurem.

„Kui maske vääralt kasutada, siis on oht kahjuks suurem kui kasu. Seepärast me väga soovitamegi, et ollakse veendunud, kuidas seda teha,“ ütleb Sepp.

Ometi on Euroopas riike, kus maskikandmine on paljudes situatsioonides kohustuslikuks tehtud. Näiteks ühistranspordis tuleb maski kanda nii Suurbritannias, Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal kui ka Kreekas. Kaubanduskeskusesse minnes nõuavad maskikandmist nii Saksamaa, Hispaania, Itaalia kui ka Kreeka. Nõude eiramise eest ootab kopsakas trahv. Üksnes Itaalia pole trahvi kehtestanud, vaid maskita bussi roninud inimene aetakse sealt lihtsalt välja.

Koroonastatistika on nendes riikides erinev ja maski otsest kasutegurit silma ei torka. Kohati hoopis vastuoksa, Hispaanias on nakatumiste arv pärast juunikuist madalseisu taas hoo üles võtnud.

Terviseameti eelmisi „seisukohti“ ei tohi enam jagada

Huvitaval kombel on terviseamet muutnud oma seisukohti, kuigi teadus ega ka elu ei ole selleks alust andnud. Seis on sama, aga poliitika on muutunud. Kui inimesed nüüd jagavad artikleid, mis kajastavad erinevate terviseameti ekspertide sõnavõtte ERRist, et maski kasutus ei ole teaduspõhine lähenemine, siis need artiklid kustutatakse.

Lisan siia ka väljavõtte kriis.ee lehelt: „Maskist on abi, kui seda kantakse siseruumides, kus on palju inimesi ja keeruline on hoida teistega 2 m vahet. Õues ei ole maski kandmine enamasti mõttekas, sest viirusosake on üpris raske ja ei lendu kaugemale kui 2 meetrit. Samuti ei ole maski kandmine vajalik kodus, kui kõik kodused on terved. Oluline on aga meeles pidada, et maski kandmine pidurdab viiruse levikut ainult kombineeritult kätepesu ja hajutatuse nõudega.“

Jällegi lähevad poliitilised otsused kirjutatuga täiesti vastuollu. Nüüd nõutakse piiranguid ja maske ka õues ning olukordades, kus on võimalik 2-meetrist vahet pidada. Kui te otsite põhjuseid, miks osa inimestest protestib ja räägib poliitiliste otsuste ohtlikkusest, siis ei pea neid näiteid kaugelt otsima.

Haigusjuhtude tõus – siin pole midagi uut, miks siis paanika?

Kui me vaatame nüüd kümne aasta statistikat hingamisteede haiguste osas, siis igal aastal algabki viirushaiguste esinemise tõus veebruaris ja hakkab langema aprillis, taandudes täielikult mai keskpaigaks. See oli nii eelmisel aastal ja on nii ka sel aastal – pole vahet, kas me kanname maske ja distantseerume või mitte. Seda mustrit saad sa ise vaadata terviseameti lehelt. Huvitav on see, poliitikud on täiesti tavapärase nähtuse nüüd rakendatud koroonaohu vankri ette.

Pigem peaksime me pilgud pöörama nende poole, kes saavad rakusisese immuunsuse ilma haigusnähtudeta või minimaalsete nähtudega, sest see on ainus päris immuunsus! Samuti nende poole, kes on lihtsa loodusraviga enda vaegusi leevendanud ja vältinud haiglaravi vajadust ning pikemaajalisi tüsistusi. Kuna enamik väga raskes seisus olijaid on just kroonilised haiged, peaks hirmutamise asemel vaatama nende poole, kes on oma kroonilised seisundid tervendanud ja/või oma elukvaliteeti tõstnud. Kui sul on vaja järjest enam tablette, et elus püsida, siis ilmselgelt oled sa valel teel. Hirm ega oht ei kao kunagi – haigusi esineb alati ja juba kümme aastat on statistika näidanud, et surma oht on raskelt krooniliselt haigetel inimestel hingamisteede haigustes.

Vale-turvatunde loomine emotsioonide üleskütmisega

Minu arvates luuakse praeguse maskikampaaniaga vale-turvatunnet inimestele, kes on tegelikult ohus ning neile, kes reaalselt kardavad. Emotsioonidega köetakse üles mõtteviisi, et keegi teine peaks kuidagi suutma kaitsta sind meetmetega, mis ei ole reaalselt võimalikud. Täiesti tühja koha pealt aetakse inimesed tülli sellisel tasandil, et turvamehed kuritarvitavad enda võimu. Tuletan siinkohal meelde, et turvameestel on isiklik vastutus otsustada, millisele ülevalt poolt tulnud käsule allutakse. Turvaseaduse § 33 punkt 1 ütleb, et turvatöötajal on kohustus keelduda täitmast seadusega vastuolus olevaid ülesandeid.

Kuna ilmselgelt mõttetute lappide kandmine ei saa teaduspõhiselt viiruse levikule mingit vähendavat mõju osutada, siis läheb tüli aina suuremaks. Räägitakse juba tõsimeeli komandanditunnist ehk siis reaalselt inimeste vangistamisest oma kodudesse. Kui hulluks peab maailm minema, enne kui märkad, et lased oma elu hävitada ilma suuremat kasutegurit loomata? Miks sa ei küsi teaduspõhiseid põhjendusi, vaid lihtsalt usud? Me teame ju väga hästi, et kõige suuremad inimsusevastased kuriteod läbi ajaloo on toime pandud paraku just heausksete ja manipuleeritavate inimeste kaasabil, nende allumise ja vaikimise toel.

Riskigrupis inimestele peaks välja jagama P3 respiraatorid

Huvitav on see, et tegelikult on olemas ka täiesti viiruseid 99% kinni hoidvaid respiraatoreid, aga nendest ei räägi meil keegi. Juba septembrikuus on Tamrexi asjatundjad, kes tegelevad juba aastakümneid turvavahendite müügiga, välja toonud, et vaid P3 respiraatorid kaitsevad viiruste eest ja seda 99%. Respiraatorite standardi järgi (EN 149:2001+A1:2009) viiakse testid läbi osakestega suuruses 2,0 μm – 0,02μm; väljahingamisklapiga respiraator kaitseb selle kandjat väliskeskkonna eest. Ehk juba ammu oleks võinud riskigrupis inimestele välja jagada P3 respiraatorid. Kuna need omavad 99% kaitset, siis ei pea keegi teine enam midagi kandma ja näiliselt vastutama nõrgema isiku toimetuleku eest.

Praegu aga pannakse kogu ühiskond vastutama vahenditega, mis ei võimalda reaalsuses midagi muuta, kasutades juba üle igasuguste inimõiguste ulatavaid ähvardusi ja meetmeid. Paar nädalat tagasi välja tulnud uuring kinnitab ka, et kasutegur maskide osas ei ole kinnitust saanud. See, mis praegu toimub, on juba täiesti sõjaolukorra õhutamine valitsuse poolt, sest inimesi, kes teaduslikke uuringuid loevad, teemadesse süüvivad ja pimeuskselt ei käitu, on juba liigagi palju.

Kus on teadustööd kasutatavate meetmete osas?

Hoolimata pidevast teadusnõukojale viitamisest, pole valitsusel avalikult ette näidata ühtegi teadustööd kasutatavate meetmete osas. Dialoogi ei ole. Seda enam, kui nüüd pressitakse väevõimuga kõigile maskid ette, aga haigusjuhtumite arv ei lange ikkagi – mis on oodatav asjade seis. Kui seejärel hakatakse aina hullemaid meetmeid rakendama, siis läheb olukord plahvatusohtlikuks.

Palju odavam oleks kroonilistele haigetele ja meditsiinitöötajatele jagada päris kaitset pakkuvad respiraatorid. Nii ei peaks sulgema ühiskonda ega inimesi paanikasse ajama ning erinevaid kompensatsioone ja töötutoetusi maksma. Igaüks, kes tunneb, et tal on vajadus end viiruse eest kaitsta, saab seda teha ilma kõrvalolijale kurja pilguga otsa vaatamata, et kas ka ikka kannab maski. Sel viisil saaks ju asju lahendada ilma inimeste põhiõigusi rikkumata ning pinged inimeste vahel leeveneks. Me peaksime kaitsma nõrgemaid ilma ülejäänud ühiskonda kahjustamata, seda saame me teha, kinni makstes P3 maskide jagamise riskigrupi inimestele. Praegu on kahjuks valitud tee, mis hävitab ühiskonda ja ei too kasu kellelegi. Meetmed kahjustavad lisaks ikkagi ka seda nõrgemat, kes siiski haiglasse satub.

Ühiskonna suuremas osas avamist ehk fokuseeritud kaitset toetavad ka ligi 50 000 teadlast, arsti ja meditsiinitöötajat, kes on allkirjastanud Great Barringtoni deklaratsiooni.

Maskikandmise kõrvaltoimeid peaks uurima!

Palju kuuleb ühiskonnas ka seda retoorikat, et mis viga, kanna seda maski, see ei kahjusta sind. Paraku pole see nii. Saksamaa uuring laste maski kandmise osas näitab selgelt negatiivseid mõjusid. Mina isiklikult kuulun sellesse gruppi, kellel tekib väga kiirelt peavalu maski kandes. Sellekohane uuring on tuvastanud, et väga suurel osal maski kandjatel tekivad vähenenud hapniku tagajärjel peavalud. Erinevaid halbu mõjusid maski kandmisel on palju ning neid ei tohiks ignoreerida. Igasuguseid keha mõjutavaid meetmeid tohiks kasutada vaid erandjuhtudel ja ainult isikutel, kelle puhul tõesti on kasutegur tõestatud. Ilma haigusnähtudeta inimest maski kandma panemine ei ole teaduslikult tõestatud kasuteguriga. Arvestades sellega, et juba liigub jutte, et äkki peaks hakkama kandma kahte maski – see on minu arvates jba huumori valdkonda kuuluv mõttevälgatus –, peaks lihtsalt lõpetama ühe lahenduse kangekaelselt ilusaks maalimise, hoolimata sellest, et see tegelikult ei toimi.

Väga paljud täiskasvanud inimesed on juba harjunud kõikvõimalike krooniliste hädade ja väsimusega, mälu kehvenemisega ja paljude muude tegelikult elu häirivate sümptomitega. Sageli ei märgatagi, kuidas maski kandmine seda olukorda põhjustab või veelgi süvendab. Olen palju näinud-kuulnud inimeste omavahelisi vestlusi, kus ühes lauses öeldakse, et „mul on kõik korras ja olen terve kui purikas“, aga sellele järgneb kaeblemine, et tal on pidevalt peavalud, depressioon, emotsioonide kontrollimatus, mäluprobleemid, uneprobleemid, võimetus rõõmu tunda ja palju muud. Sageli tundub mulle, et inimene enam ei teagi, mis on tervis. Saksamaal käivitati keskkond, kuhu saab enda kõrvalnähud maski kandmisel kirja panna, meil puudub selles osas igasugune süsteem. Jälle inimeste grupp, kes vaadaku ise, kuidas hakkama saavad – ujugu või uppugu. Ainus diagnoos, mis praegu oluline on, on Covid…

Ärgem allugem propagandale, vaid oleme targemad!

Ka meie pere oli Harju keskmine, eriti mitte kaasa mõtlev ning poliitikute ning süsteemi reklaamjuttu korrutav, kuni lapse tõsine vaktsiinikahjustus tõi meid mullist välja, ärgitades järjepidevalt uurima, lugema ja süvenema, mis on tervis. Ning ühtlasi ära tundma, millal on tegemist teaduslike avaldustega ning millal mainekujundusfirmade jutuvahu ehk müügitööga. Seda viimast nimetatakse teadupärast propagandaks, kommunikatsiooniks, mille eesmärk on mõjutada avalikku arvamust vajalikul viisil ja soovitud suunas, sihtgruppi manipuleerida. Propaganda on väga sageli valitsuse salakaval relv oma agenda levitamiseks, selleks, et saavutada ideoloogilisi, kaubanduslikke või sõjalisi eesmärke. Oluline on teada, et propaganda mängib tihti inimeste emotsioonidega, kasutades sotsiaalkultuurilisest taustast tulenevaid argumente.

Me peame lõpetama kitsalt olukorrale vaatamise ja analüüsima toimuva pikaajalist mõju ning leidma lahendusi, mis ei kahjusta tervet ühiskonda. Need lahendused on olemas, aga käivitatud propagandamasin teeb kõik selleks, et need laiemalt levida ei saaks. Aga olukord on tõsine, inimesed kaotavad enda sissetulekuid, kodusid, veelgi enam tervist ja satuvad riskigruppi. Eriti halb on see, et enda kannatustes süüdistatakse inimgruppi, kellel ei ole selles olukorras võimalik vastutada. Inimesi survestatakse rõhudes nende emotsioonidele, vältides dialoogi, piitsa ja präänikuga. Meie asi on olla targemad ja mitte selle mänguga kaasa minna!

Koolide sulgemine ohustab laste tervist

Ja veel üks väga valusalt oluline teema! Praegu on tõusnud depressioonis ja suitsiidsete laste arv nii suureks, et lastehaigla arstid võtavad järjest enam sel teemal ajakirjanduses sõna . Meil aga sulgetakse koolid ja lõpueksameid peab tegema olukorras, kus õppetöö on terve kooliaasta olnud olematu efektiivsusega. Laste pinged süvenevad, kui olukord ei muutu, tuues kaasa nii enesetappe kui ka kroonilisi haigusi, mis hakkab ka lapsi lõpuks riskigruppi liigitama. Keskmist poliitikut see teema lihtsalt ei huvita – tema jookseb sõgedalt edasi vaid ühte mantrat lausudes: „Covid 19! Paneme kinni! Keelame! Sunnime!“

Aga ühiskonda peaks huvitama. Rootsis läbiviidud uuring ei toeta mitte mingil moel koolide sulgemist, laste isoleerimist, maskide kandmist ega muud. Lapsed ei ole riskigrupis (vt artiklit). Rootsi mõte oli eelmisel aastal väga loogiline: koolide sulgemine tähendaks ju seda, et lapsed viiakse vanavanematele juurde ehk tekitatakse pigem nakkusohtu juurde riskigruppi. Oskus mõelda, vaadates suuremat pilti, on oluline, kui me soovime üldse midagi muuta.

Pole mingi uudis, et paljud piirangud on kehtestatud vaid seetõttu, et „teised tegid ka“. Kas see ei tundu nagu lasteaias? Iseäranis arvestades seda, et teaduslikult ei ole ühegi range meetme kehtestamine loodetavat tulemust toonud. Riigijuhtidel peaks olema kohustus enne otsuste tegemist tutvuda kõikide analüüside ja teadustöödega. Ka nendega, mis hõlmavad laiemalt erinevaid ühiskonna gruppe erinevate nurkade alt. Ei tohiks joosta teiste sabas amokki. Kõik riigi kodanikud peaksid olema olulised!

Minu arvates liigub suur osa inimkonnast juba aastaid autopiloodi peal, midagi oma peaga mõtlemata ja uurimata. Ilmselt ongi seda infosõda praegu vaja ka selleks, et unest üles ärgata ja hakata päriselt elama. Sest seni, kui valdav osa inimesi lihtsalt usub ja ei uuri ning ründab neid, kes julgevad uurida ning teistsugust juttu rääkida, kordub inimkonna kannatuste ajalugu. Inimene aga ei pane tähelegi, et seal kannatuste keskmes on tema ise, mitte otsuseid langetav poliitik, kellele tuleb leib lauale igal juhul – ka väga valede otsuste puhul.

Merle Martinson