Foto: Ilja Aksjonov

Vaktsiinid on praegu kõige suurem tabuteema – kui julged ühes lauses kasutada sõnu vaktsiin ja kõrvalnähud, oled kohe mustas nimekirjas, kirjutab homöopaat Merle Martinson. Varsti oleme olukorras, kus iga päev tehakse inimesele mõni süst – kas see ongi tervis? Kas tõesti peaks inimesed usaldama kiiruga turule toodud vaktsiine, millel võivad olla karmid kõrvalnähud? Vaktsiinide infolehtedelt leiab mõtlemapanevat nii vaktsiinide koostise, kõrvalnähtude kui ka uuringute kohta.

Käes on vaktsiiniralli. Tundub, et peagi on saabumas paremad ajad, aga kas ikka on nii? Eelmisel kevadel alustati viiruseohu hirmuvankrit kolistades inimõiguste piiramist. Esialgu lõi hirm varitseva ohu ees nii mõnegi verest välja, aga üsna kiirelt sai selgeks, et seekordne üle maailma leviv Sars-viirus ei ole hukutavam kui eelmine. Andmeid analüüsides tuli selgelt välja, et hirmujutud on kõvasti üle paisutatud. Ametlikest kanalitest pärit kontrollitav statistiline info (nt surmade statistika Eestis) ja teadustööd tõestasid seda. Kahjuks selliseid vaatenurki avalikkusele ei esitata, vaid püütakse neid varjata hoolimata sellest, kui suur oma ala ekspert selle esitaja on. Tunnustatud teadlased on silmitsi anonüümsete faktikontrollijate ning poliitikutega, kes teaduslikke järeldusi massi- ja sotsiaalmeedias libauudisteks tembeldavad. Kas pole mõtlemapanev olukord?

Tulevad meelde ajad, kus oli lubatud vaid valitsuse poolt kinnitatud info jagamine ning kehtiva korra vastu vaidlejad küüditati. Nüüd „küüditatakse“ sind sotsiaalmeediast – pole oluline, kas põhjendad oma arvamusi teadustöid aluseks võttes või mitte – teisiti mõelda pole lihtsalt lubatud ja kõik!

Kõige suurem tabuteema on praegu vaktsiinid. Kui julged ühes lauses kasutada sõnu vaktsiin ja kõrvalnähud, oled kohe mustas nimekirjas. Veel mustemasse satud siis, kui söandad viidata sellele, et tõsised kõrvalnähud on kehale mitu korda laastavamad kui akuutne haigus, mille osas vaktsiini rakendatakse – näiteks, kui viidata sellele Harvardi ülikooli uurimistööle, et tõsised kõrvalnähud pannakse Ameerika Ühendriikide vaktsiinide ohutuse programmis (VAERS) kirja alla 1% (vt ka seda uuringut kõrvalnähtudest teavitamisest), mis teeb tõsiste krooniliste kõrvalnähtude ja isegi surma esinemise statistika vaktsiinide tagajärjel väga sagedaseks, kui jälgida USA-s toimuvat.

Käimas on maailma suurim vaktsiinieksperiment!

Oleme maailma seni suurima vaktsiinikatsetuse keskel. Erandkorras on saanud olulisi teste läbimata ülemaailmseks müügiks loa mitu vaktsiini. Eestis on kasutusel neist kolm – Comirnaty (vt infoleht), Moderna (vt infoleht) ja AstraZeneca (vt infoleht). Infolehtedel on hoiatus, et EL on andnud välja tingimusliku müügiloa EÜ määruse nr 726/2004 artiklile 14-a (4) r alusel, mis lõpeb 31. augustil 2021. Eks selle tõttu ka kiirustatakse ja survestatakse kõiki.

Tingimusliku müügiloa puhul on eriti oluline uurida kõrvalnähte, aga kedagi ei hoiatata nende eest. Inimesed isegi ei tea, et kõrvalnähtudest peaks teavitama, kuigi meil on seadus, mis selleks kohustab iga ravimi ja vaktsiini puhul ning infolehtedel on see eraldi välja toodud.

Kui see on meie süsteemi hoolimine, siis aitäh, aga seda mängu ma küll kaasa ei mängi. Kus on meie ravimiameti esindajad, kes vastutavad selliste asjade eest? Ilmselt tuleb hakata tegema ühishagisid, et ametkonnad päriselt oma tööd tegema hakkaksid.

Nii meedikute kui ka hooldekodude personali hulgas on vaktsiini kõrvalnähud väga paljudel. Õpetajad ei ilmu järjest kooli pärast vaktsiini saamist (vt artiklit). Eestimaa on väga väike ja inimesed ikka veel suhtlevad omavahel vaatamata riigiisade pingutustele vastupidises suunas. Kui inimestelt küsida, miks nad kõrvalnähtudest ei teavita, vastatakse: ma ei teadnud, et see on oluline; ma ei tea, kuhu peaksin teavitama; ma arvasin, et peangi lihtsalt ära kannatama…

Kõrvalnähtudest tuleb teavitada Ravimiametit!

Kui sulle on manustatud vaktsiini või ravimit ja selle tagajärjel muutub sinu tervises midagi kehvemaks kasvõi ajutiselt, siis tuleb kõrvalnähtude teatis saata Ravimiametisse . Mõtle sellele, et kui sarnase kõrvalnähu saab mõni nõrgema tervisega isik või väikelaps, siis ei pruugi sinule tundunud talutav kõrvalnäht enam nii väike olla. Samuti on see oluline sulle endale, kui hiljem selguvad pikemaajalised probleemid. Siis on võimalus neid saadud vaktsiiniga seostada ning õiget abi saada. Ohutuse küsimus on kogu ühiskonna vastutus!

Nn staararstid teatavad rõõmsalt ajakirjanduses, et uhiuus vaktsiin on kõigile ohutu ja isegi imetavad emad peaksid täiesti uuel tehnoloogial põhineva vaktsiini vastu võtma. Kuidas arstidel on õigus lubada midagi, mida vaktsiini tootjagi veel ei tea? Katsetused käivad aastani 2023.

Norra on väga mures olnud suure arvu eakate surma üle vahetult pärast vaktsiini süstimist (vt uudist). Surmade juhtumit püüti pehmendada jutuga, et vaktsiinil ja surmadel puudub kindel seos, aga kui vanadekodudes tõuseb vahetult pärast vaktsineerimist surmade arv, siis peaks sellesse suure ettevaatlikkusega suhtuma. Palju vähema tõttu keerati kogu maailm lukku! Kas Eestis jälgitakse seda, kas vahetult pärast vaktsiini suremus tõuseb.

Praegu tundub, et kui haiguse tagajärjel on suremine lubamatu, siis vaktsiini tagajärjel vahet pole – peaasi, et lased süsti ära teha. Huvitaval kombel suudetakse sellist hoiakut süstida massimeedias väga paljude sisse. See teeb ju põhimõtteliselt vaktsiini soovitaja või kõigile nõudja vastutavaks teise isiku kõrvalnähtude ja surma eest. Või pole nii? Äkki oleks aeg õppida lihtsalt austama üksteise valikuid: kes tunneb, et vaktsiin võib teda aidata, saab selle teha. Keegi ei keela ega takista, aga seda ei tohi suruda kõikide ainuvõimalikuks valikuks.

Eestistki on juba võtta väga kahtlane olukord Kuressaares, kus 30-aastane isik üheksa päeva pärast vaktsiini saamist suri.

See tähendab, et tema terviseseisundi ägenemine pidi toimuma vahetult pärast vaktsiini saamist. Kas me leiame selle juhtumi Ravimiameti kõrvalnähtude teadete hulgast, et seda põhjalikumalt uuritaks? Ei usu. Aga vastutustundetu on seda mitte uurida ja veel vastutustundetum väita, et tõenäoliselt polnud tegu vaktsiini põhjustatud surmaga. Me ju ei tea seda. Miks siis väita midagi muud? Samuti jääb täiesti selgusetuks, kellel on pädevust ja kes vastutab selliste uuringute eest Eestis.

USA vaktsiinikahjustuste registreerimislehelt saab vaadelda suurel hulgal surmajuhtumite raporteid. Juhiseid, kuidas neid leida, annab see lehekülg. Tuletan meelde, et ohutu asi ei saa surma põhjustada.

Infolehed paljastavad vaktsiinide hirmutava koostise

Uurisin põhjalikumalt vaktsiinide infolehti ning tooksin mõned kohad esile. Uuringute infot on seal vaid põgusalt kajastatud, aga üht-teist mõtlemapanevat leiab siiski.

5.2 Farmakokineetilised omadused. Ei kohaldata. See on punkt iga vaktsiini puhul ja peaks meid ärevaks tegema. Nimelt, vaktsiin ei ole ravim, neil ei ole kohustust uurida, mida manustatud komponendid hiljem kehas teevad. Kas need väljuvad? Kas need omavahel reageerivad? Mis need üldse teevad? Samuti ei uurita tavaliselt vaktsiinide puhul vähi ega fertiilsusprobleemide esinemist. Arvestades seda, et meil on vähiepideemia ja enamik vaktsiine sisaldab vähki tekitavaid aineid, tuleks läbi viia põhjalikud uuringud. Liigagi sageli arvatakse, et teadus on kogu maailma üksipulgi lahti võtnud ja teab kõike, aga kahjuks pole see nii.

Praegu laialdaselt Eestis kasutusel oleva vaktsiini AstraZeneca infolehelt leidsin sellise lõigu koostisosadest: SARS-CoV-2 ogavalku kodeeriv šimpansi adenoviirus (ChAdOx1-S). Toodetud rekombinantse DNA tehnoloogia abil HEK 293 rakkudes (inimese geneetiliselt muundatud embrüonaalsed neerurakud). Ravimpreparaat sisaldab geneetiliselt muundatud organisme (GMOsid). Kui keegi peab veel vandenõuteoreetikute liiga aktiivseks kujutusvõimeks, et vaktsiinides kasutatakse inimrakke, siis siin on see selgelt ka välja kirjutatud. Tavaliselt on see koostisosa varjatud mõne peene koodiga, mille tähenduse pead ise üles otsima. Tänan vaktsiini tootjat aususe eest need koostisosad varjamata välja kirjutada. Ka GMO-sse peab EL seaduste kohaselt väga ettevaatlikult suhtuma – kas siis inimesele võib sisse süstida igasugust sodi, mille puhul ei ole teadlased üldse üksmeelel selle ohutuse osas?

Minu jaoks kõige hirmutavam on see, et olukorras, kus me ei tea geneetikast ja immuunsüsteemi omavahelisest käitumisest veel suurt midagi, laseb suur osa inimkonnast endale uue vaktsiini näol sisse süstida DNA-d muutvat ainet. Mis siis, kui selle tagajärjel tuleb autoimmuunhaiguste suur laine? Sa ei saa seda süsti ju kehast eemaldada. Autoimmuunhaigused on sellised haigused, kus immuunsüsteem ei tee vahet enda ja võõraste rakkude vahel ning immuunsüsteem hakkab oma keha ründama. Kui me muudame enda DNA-d, siis kes garanteerib meile, et sellele ei järgne autoimmuunhaigusi? Ega praegu polegi muud teha kui vaadata, mis toimub selles vallas 3–5 aasta jooksul – see on aeg, millal tavaliselt pikemaajalised kõrvalnähud avalduvad (vt nt uuringut, mille kohaselt MMF autoimmuunhaigus võib avalduda ajavahemikus 8 kuust kuni 10 aastani).

Teaduslikud uuringud tunnistavad võimalikke seoseid vaktsiinide ja autoimmuunhaiguste osas, eriti selgelt Guillain-Barreé sündroomi puhul. Ka praeguste vaktsiinide puhul on kõrgendatud oht autoimmuunhaigustele. Aga tunnistatakse ka, et vastavaid põhjalikke teaduslikke uuringuid ei ole kuigi palju tehtud. Arvestades autoimmuunhaiguste hulka, oleks ilmselt aeg pea liiva alt välja võtta ning neid uuringuid tegema hakata, kaaludes avatult võimalust, et toksiine kehasse süstides ja immuunsüsteemi sellisel viisil stimuleerides võivad sellel olla soovimatud tagajärjed. Enne, kui me ei hakka nõudma sõltumatuid ja ausaid uuringuid, ei muutu midagi. Kannatajaks jääb heauskne tarbija.

Kolmas süst ja topeltmask – mis toimub?

Selge on see, et kui uurimistöid viivad läbi tootjad ise, ei soovi nad mitte mingi hinna eest vabatahtlikult näidata oma toote vigu. See tähendab, et numbreid väänatakse vastavalt võimalustele. Samad firmad on vahele jäänud sihilike andmete võltsimisega ravimite tootmisel, mille tagajärjel on sandistunud ja/või surnud tohutu hulk inimesi. Miks me siis sinisilmselt usume, et vaktsiinide puhul seda ei tehta? Siin on näiteks nimekiri suurimatest kohtujuhtumitest, kus ka vaktsiinitootjate nimed kenasti kirjas.

Moderna vaktsiini lehelt saame lugeda väikeses kirjas, et peale tavapäraste kõrvalnähtude on esinenud ka näonärvi halvatust. Eraldi hoiatus on välja antud neile, kes on kasutanud näopiirkonda süstitavaid aineid. Nende olukord võib muutuda eriti ohtlikuks. Ei tohi unustada, et enamikul juhtudel tulevad tõsisemad kõrvalnähud välja just pärast vaktsiini kasutuselevõttu.

Kõigi kolme vaktsiini infolehel esinevad muud kõrvalnähud ei tundu samuti kuigi ahvatlevad: vähemalt 1 juhtumil 10-st väga tihti esinev – väsimus, külmavärinad, peavalud, lümfide ülespaistetumine, oksendamine, kõhulahtisus ja muud huvitavad olekud. Üldjuhul on haiguse enda läbipõdemine lihtsam ja annab pikaajalise immuunsuse. Kui loeme mõlemat infolehte, siis tegelikult ei teata, kui pikaks ajaks vaktsiin peaks immuunsuse andma, välja on toodud ka see, et mitte kõigile. Pigem hakatakse jälle laulma seda laulu, et vaktsiin aitab haiguse kergemini läbi põdeda. Ridade vahelt lugedes tähendab see seda, et tegelikult toode ei tee seda, mis esialgu lubanud – ehk otsesõnu: toode ei tööta. Sellisel juhul jääb mulle tervete inimeste puhul selle rakendamine ja vaktsineerima sundimine üsna arusaamatuks. Me ju teame, kes on riskigrupp, neil on vaja haigus kergemalt läbi põdeda.

Praegu on Bill Gates juba rääkinud kolmanda süsti vajalikkusest. No naljakaks hakkavad need uudised kiskuma! Sealhulgas soovitus kanda kahekordset maski – ka selles osas võiks hakata mõistma, et maski kandmine lihtsalt ei toimi.

Kas terve olla saab nüüd vaid süstides?

Kui lugeda USA terviseameti lehelt infolehti sama vaktsiini osas, siis saame veidi detailsemat infot kõrvalnähtude osas (vaata ka siit) (NB! uus link – lisatud 19.03.2024). Nimelt on need võrreldes platseebogrupiga ikka märkimisväärselt suuremad ning eriti huvitav on fakt, et pärast teist süsti tõusevad need mitmekordselt.

Varsti oleme olukorras, kus iga päev tehakse inimesele mõni süst – kas see ongi tervis?

Toon teile näite, kuidas raha nimel ei lööda risti ette ja ei loe, kas kannatajaks on laps, vanur või täiskasvanu. Jutt käib vaktsiinikatsetusest Filipiinidel 2017. aastal ehk üsna hiljuti, kus Dengue vaktsiini järel suri 600 last. Paljud ametnikud on kohtu all ja seisavad silmitsi ligi 50-aastase vanglakaristusega (vt uudist).

Huvitaval kombel on Filipiinidel loosse segatud ka mainekas teadusajakiri The Lancet. See on juba teine kord, kus ma sellist asja märkan. Nimelt avaldas The Lancet 22. mail 2020 uurimistöö, et selle hetkeni väga edukalt Covid 19 ravimina kasutatud hüdroksüklorokviin (ingl hydroxychloroquine) on ohtlik. Uurimistöö on väidetavalt läbi viidud üle 90 000 inimesega. Hakati uurima, kus see uuring täpselt läbi viidi, aga tõendeid selle kohta ei leitud. The Lancetist on tänaseks see uurimistöö eemaldatud ehk see ei kehti (vt uudist). Loodan, et ka meie meditsiinisüsteemis on see väga taskukohase hinnaga ja pikaajaliselt kasutusel olnud ravim tagasi kasutusel, sest selle kõrvalnähte osatakse märgata. See on mitu korda ohutum valik kui uue kiirkorras kasutusloa saanud vaktsiiniga riskimine. Veidi kummaline tundub mulle eriline ettevaatlikkus pikaaegselt kasutusel olnud ravimi osas, aga täielik ettevaatlikkuse puudumine esmakordselt välja antud, väheste uuringutega DNA-d muutva vaktsiini osas.

Positiivne test üksi ei tee inimest haigeks

Mul on teile ka teine hea uudis. Kui uurida Comirnaty infolehte, siis on näha, et katsetes on osalenud üle 30 000 inimese: vaktsiinigrupis 17 411 ja platseebogrupis 17 511. Selle hulga inimeste peale aga leiti vaid 170 haigestunut keset maailma ohtlikemaks peetud pandeemiat. Moderna vaktsiini puhul sama lugu: vaktsineeritute grupp 14 134 ja platseebogrupp 14 073 ning Covidi juhtumeid 196. Kuidas see saavutatud on? Nad ei kontrolli inimesi nii, nagu praegu diagnoosimine käib ehk seal peab CPR-testile lisaks olema veel mitu haigustunnust. See märkus on kenasti infolehel esitatud.

Jah, nii vanasti ka haigusi kontrolliti ning see on ka teaduslik lähenemine, aga kui selle haiguse puhul on inimesele diagnoosiks vaid test, siis peaks vaktsiini väljatöötamisel täpselt sama süsteemi ning sama testi kasutama, muidu on selle uuringu statistika täiesti ebaoluline. Me ei saa üldse väita, mida see vaktsiin meile pakub või ei paku. Samuti peab hakkama statistikas eraldi välja tooma, kas haigestunu/surnu oli vaktsineeritud või mitte. Sellel teemal hämatakse praegu väga palju.

Praegu on selgelt välja öeldud, et vaatamata vaktsiinidele jääb kohustus maski kanda, distantsi hoida osa firmasid jääb endiselt suletuks – mis mõtet on siis üldse võtta vaktsineerimise riski? Kui sind ähvardatakse töökoha kaotusega või survestatakse muul moel, siis tea, et see on ebaseaduslik. Muu on ainult hirmutamise trikk, mida ei soovita kellelgi lasta enda peal rakendada. Üldjuhul, kui sellised asjad läbi lähevad, siis rakendatakse neid veelgi enam.

Tervis on meie kõige kallim vara. Oluline ei ole vaid elus olla, vaid ka päriselt terve olla. Rõõmuga, energiaga enda elu elada ning mitte tarbida tablette. Aina rohkem ja rohkem hakkab selgeks saama, et me peame ise väga põhjalikult uurima, mis tegelikult meie ümber toimub, mitte automaatselt vastu võtma massimeedia ja poliitikute kuvandit asjadest. Ajalugu on end pidevalt korrata saanud tänu inimeste naiivsusele.

Kui sa otsustad valida vaktsiini tee, siis ma soovin sulle kõike kõige paremat ning loodan, et ka viie aasta pärast on sul tervis korras. Ma tõesti soovin igale inimesele siin elus ainult head, ükskõik mis valikuid keegi teeb. Ainuke asi, mis ma palun, on see, et jäta ka mulle ning mu perele valikuvabadus. Ära mine kaasa vastandumiskampaaniatega. Ära nõua inimõiguste piiramist, sest tahes-tahtmata tuleb see mingi hetk sind ennast kahjustama. Võim on näidanud, et kui talle anda näpud, siis ta võtab terve käe. Jäta vähemalt võimalus, et kõik ei ole nii must ja valge, kui meile näidata püütakse. Aeg ja uurimine annavad arutust. Ajaloost on sellekohaseid näiteid tuua liigagi palju.

Merle Martinson

Foto: Ilja Aksjonov