Foto: CDC / Pexels

“Oma pere läbielamiste tõttu on vaktsiinide teema kindlasti see, mis mind kõige enam kõnelema paneb. Väga paljud nendest kannatustest oleks olemata jäänud, kui arstid oleks infolehe hoiatused läbi lugenud ning oskaks jälgida kõrvalnähte – teaks vastunäidustusi ning oskaks hinnata ohtlikke olukordi. Tänases Eestis korrutavad arstid kahjuks koos ravimi- ja terviseametiga pigem toote reklaamjuttu ning proovivad igal võimalikul juhul näidata, et tõsised terviseprobleemid on kuskilt õhust tulnud kokkusattumus, aga mitte mingil juhul vaktsiinist põhjustatud kahjustus,” kirjutab homöopaat ja kahe lapse ema Merle Martinson.

Ma väga loodan, et nüüd, kui maailma terviseorganisatsiooni esindaja ise tunnistas suurel konverentsil, et meil ongi vaktsiinide turvalisusega tõsiseid probleeme ning nendest rääkijad ei levita valeuudiseid, siis muutub ka meie ametkondade suhtumine. Siiani räägitud ilus reklaamjutt lahtub üsna kiirelt, kui lahti lüüa toote infolehed, mis tuginevad teadustöödele. Arvestades asjaolu, et kõrvalnähu saamine või mittesaamine on nagu vene rulett, siis ilmselt võiks enne mängima hakkamist olla kõikidest tingimustest teadlik.

Mida vaktsiin tegelikult kehas teha võib…

Näitena lisan siia juurde MMR vaktsiini (leetrid, punetised, mumps) kõrvalnähtude nimekirja infolehelt, et saada veidi ülevaadet, mida üks vaktsiin tegelikult kehas korda võib saata. Kas tundub ohutu? Ja see on vaid üks infolehtedest. Lapsed saavad aga oma esimesel eluaastal eriti tihedalt erinevaid vaktsiine ning neid muudkui lisandub. Meil ei ole tehtud teadustöid, kuidas immuunsüsteem tegelikult sellistele sekkumistele reageerib. Samas, vaadates krooniliste haiguste statistikat, on näha, et tervisest on asi tänapäeval ikka väga kaugel.

Kõrvalnähud:

• 0–1 inimene 10-st – punetus süstekohal, palavik;
• 1 in 10-st – 1 in 100-st – ülemiste hingamisteede infektsioon, lööve, valu ja turse süstekohal;
• 1 in 100-st – 1 in 1000-st – keskkõrvapõletik, lümfadenopaatia, anoreksia, närvilisus, ebatavaline nutt, unetus, konjunktiviit, bronhiit, köha, kõrvalsüljenäärmete turse, kõhulahtisus, oksendamine;
• 1 in1000-st – 1 in 10 000-st – allergilised reaktsioonid, febriilsed krambid.

Peale kasutuselevõttu on registreeritud:

• meningiit – ajukelme põletik. Kuklakangestus, peavalu, palavik, oksendamine, vaimse seisundi häire või fotofoobia. Haigus lõpeb ligikaudu 10%-l juhtudest surmaga. Teatud juhtudel võib paranenutel jääda kergeid ajukahjustuse tundemärke;
• leetrilaadne sündroom;
• mumpsilaadne sündroom;
• trombotsüstopeenia, trombotsütopeeniline purpur – vereliistakute vähesus, verejooksu oht, verehüübivus langenud;
• anafülaktilised reaktsioonid – eluohtlik šokk, mille tunnusteks on rahutus, kuumatunne, naha punetus, laiaulatuslik kublaline lööve või üldine turse, keele ja kõri turse, hingamisraskus kuni hingamispuudulikkuseni, uimasus, iiveldus, kõhuvalu, raskematel juhtudel šoki tunnused;
• ensefaliit – ajupõletik, kõrge palavik, peavalu, krambid, teadvuse häire kuni koomani, süljenäärme turse, nahalööve, lihasvalud, tasakaaluhäired, tundlikkuse häired, ühe kehapoole halvatus, muutused võivad viia epilepsiani;
• tserebelliit, tserebellidilaadsed sümptomid, sh mööduvad kõnnaku häired, mööduv ataksia – väikeaju põletik, mis väljendub tasakaaluhäiretega;
• Guillaini Barre sündroom – valu (tavaliselt on haiguse esimene sümptom alaseljavalu), progresseeruv lihaste nõrkus nii jalgades kui ka kätes ja näol, vigastused, kihelus, tavaliselt jalgades või kätes, tavaliste reflekside kadu; halvatus;
• transversaalmüeliit – seljaaju põletik. Võib lõppeda halvatusega. Põie ja kuseteede probleemid, uriinipidamatus; kõhukinnisus; ühe või mõlema jala lohistamine käimisraskuse tõttu. Nõrkus kätes ja jalgades;
• esineb hulgiskleroosi ehk sclerosis multiplex’i (nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired, käte värisemine; sageli iseloomustavad SM-i ägenemised, haigusnähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud ja remissioonid, stabiilne seisund, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid vähenevad või kaovad;
• perifeerne neuriit – närvisüsteemi põletik, mis põhjustab raskusi liikumisel ning võib tekitada halvatuse;
• vaskuliit – veresoonte põletik. Tekib kudede hävimine, armistumine ning veresoonte seinte vohamine, mis võib lõppeda veresoone ummistumisega. Veresoonte põletik võib piirduda vaid teatud nahapiirkonna või ühe elundiga, aga haarata ka paljusid elundsüsteeme korraga. Võib põhjustada ka liigesevalu ja põletikku;
• artralgia – valu liigestes ja neid ümbritsevates kudedes;
• artriit – liigesepõletik, liigese kahjustus.

Vaadates seda nimekirja, tuleb hirm peale, kui sügavalt on vaktsiin tegelikult võimeline keha kahjustama. Enamikku juhtumeid aga ei registreerita mitte kunagi vaktsiinikahjustusena, sest arst teab, et ainsad võimalikud kõrvalnähud on punetus süstekohal ja palavik, muid ei eksisteeri – kokkusattumus. Sama kinnitatakse ka lapsevanemale, kes sageli ei oska vahetult peale vaktsiini halvenenud terviseseisundit samuti seostada kemikaalide kokteiliga, mis laps on saanud. Vaktsiinis ei ole midagi loomulikku ja looduslikku, üksnes kemikaalid, aga seda kuidagi ei teadvustata. Harvardi ülikooli tehtud raportis vaktsiini kõrvalnähtude registreerimisest on öelnud selgelt, et alla 1% läheb kirja. Meil ilmselt ei lähe sedagi.