Fotokollaaž: ekre.ee + Canva.com

Mart Helme jutt sellest, et siseopositsiooni maha surudes purustati EKRE-s kallutatud jõudude poolt sinna sokutatud võrgustik, on naeruväärne jura, kuid see ei tähenda seda, et mingit vandenõu erakonna kaaperdamiseks ei olnudki, kirjutab Telegramile poliitikavaatleja Andres Laiapea.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ei saanud äsjaste valimiste tulemusel europarlamendis loodetud kahte kohta, kuid objektiivselt võttes läks erakonnal nendel valimistel suhteliselt hästi. Viie aasta eest koguti 12,7%, nüüd 14,8% häältest. Eelmise korraga võrreldes saadi valijatelt 12315 häält rohkem. Miks see erakond siis pärast valimisi paljude jaoks ootamatult pauguga lõhki läks? Põhjus peitus ilmselt tõesti, nagu on seletanud nüüd Martin Helme, erinevates nägemustes selle kohta, milline peaks olema EKRE edasine arengusuund.

Kindlasti olid pinged EKRE-s kasvanud juba pikemat aega. Osa erakonna ladvikust oli jõudnud järeldusele, et Jüri Ratas lõhkus enda poolt koos EKRE ja Isamaaga moodustatud valitsuse 2021. aasta jaanuaris mitte üksnes plaanitud abielureferendumi ärahoidmiseks, vaid ka Mart ja Martin Helme liiga käremeelsete sõnavõttude tõttu. Kui erakonda tabas 2023. aasta Riigikogu valimistel varasemaga võrreldes väike langus, siis aga leiti, et terav vastandumine Reformierakonnale oli olnud viga, millega ennast ise opositsiooni mõisteti. Selleks, et mitte igaveseks opositsiooni jääda, tuleks selle loogika kohaselt vahetada välja erakonna juht ja olla paindlikum nn. väärtusküsimustes.