Foto: Anna Shvets/ pexels.com

“Me oleme sattunud taas ühe suure ülemaailmse vaktsiini ning meditsiinisüsteemi müügikampaania keskele – igast uudistekanalist kuuleb praegu suurt hirmutamist koroonaviirusega,” kirjutab kahe lapse ema ja loodusravi terapeut Merle Martinson.

Esimesed nädalad ma isegi ei süvenenud sellesse, mis nimega see uus, meile ette söödetud viirus on, mille najal tekitatakse suur probleem ning hiljem hakatakse näitama meditsiini kui ainukest lahendust – vaktsiini kui ainsat elupäästvat vahendit. Kõik selleks, et hoida oma monopoliks muutunud turuosa ja hirmutamisega seda kindlustada. Selleks, et inimene valiks ikka AINULT ühte lahendust ehk ravimeid igaks elusituatsiooniks ning ei mõtleks, kui ohtlikud on selle tegevuse kõrvalnähud. Ja isegi kui ta hakkaks mõtlema kõrvalnähtude ohtlikkuse peale, siis viia ta nii meeleheitlikku hirmuseisundisse, et need tunduksid mõistliku riskina.

See on ebaeetiline osa moodsa aja meditsiinist, millel ei ole inimeste aitamise sooviga midagi pistmist, vaid toimub puhas müük. Ja see on osa, mille lõksu ei tohiks keegi meist minna.

Zika-viirus, linnugripp ja seagripp – mis neist sai?

Selleks, et mõista hetke olukorda, tuleb vaadata veidi lähiajalugu. Selliseid hirmutamise kampaaniaid tekitatakse ju regulaarselt. Kõigepealt tehakse kindlaks, et inimestel on oma tavaelu virvarris eelmine kampaania meelest ära läinud ehk vahe peab olema piisavalt suur, aga samas piisavalt väike, et hirmu kogu aeg üleval hoida ning näidata moodsa aja meditsiini kui kangelast, kes on ainsana suuteline midagi tegema ehk see on ainuke surmast päästev süsteem. Sest ega hirmutamisel tagasi hoita: tavaline kerge haigus tehakse ikka surmahaiguseks, nagu näiteks leetrite puhul on saavutatud.

Läheme ajas paar aastat tagasi – sellest ajast on kõigil meeles Zika. Täpselt sama stsenaarium – tekitati suur hirm ja kui oli maalitud pilt, et miski pole võimalik ning me kõik hukkume, siis tuli hea uudis, et vaktsiin on valmis. Keegi ei märganud, et kuigi väidetakse, et vaktsiine on aastaid uuritud, siis millegipärast tehakse ja paisatakse need kasutusse vaid mõnepäevase uuringu tagajärjel.

Enne seda on olnud linnugripp ja seagripp. Meenutame, et seagripi vaktsiini tagajärjel on meil tohutul hulgal narkolepsiahaigeid. Soomes, kes oli tubli vaktsineerija, lausa epideemiliselt. Eestis õnneks on inimene selles osas laisk ning enamik riigi poolt ostetud vaktsiinidest läks prügikasti. Õnneks, sest krooniliselt haigeid inimesi on süsteemile palju kallim ravida kui vaktsiin prügikasti visata. Küsimus on muidugi selles, milleks üldse sellist eksperimenti riiklikul tasandil kaasa teha, aga see on juba laiem teema.

Praegu ju ei vaktsineeri me enam kõik nende haiguste vastu, aga neid haigusi ei ole ka kuskil ajakirjanduse esiveergudel – nad tegid oma hirmutamise töö ära, vaktsiinid müüdi maha ja võibolla tulevad ringina kunagi hiljem taas kellegi rahakotti täitma.

Hirmutamine ja inimeste üksteisele vastandamine

Aastaid tagasi ajakirjandus veel kajastas meditsiini fopaasid, aga täna, kus kõik väljaanded on liikunud ravimite suurima maaletooja kätte, me enam selliseid asju lugeda ei saa ning arhiividest kustutatakse ka vanemaid artikleid, kui need taas ringlema lähevad.

See kõik võiks teha väga ettevaatlikuks ning rohkem asjasse süvenema panna, aga kuna hirmu tase lüüakse nii kõrgeks, siis inimese aju ei tööta enam adekvaatselt ning seegi on väga sihilikult tekitatud seisund.

Need haigused möllavad alati vaestes piirkondades, kus jätkuvalt tehakse igasuguseid katseid inimeste peal. Selle üle me võime vaielda, kas need lastakse sihilikult lahti või mitte. Ühte asja ma olen nüüd aru saanud: inimene on igal hetkel võimeline teist tapma ilma silma pilgutamata, kui luuakse vastav olukord.

Ja olukordade loojaid üldse ei huvita, kas sureb laps või täiskasvanu, süütu või süüdlane, hea või halb inimene.

Sõda on mitmepalgeline, mõnes sõjas ei ole traditsioonilist relva käes, aga võtted on samad: vastandamine – inimesed pannakse üksteist tapma. Samamoodi nagu vaktsineerivaid inimesi vastandatakse mittevaktsineerivatega. Siis ei pea ise tööd tegema ja rahvas hävitab teisitimõtleja ise, ilma teda kuulda võtmata. Tegelikult võiks kõik lihtsalt valikuvabaduse poolt olla. Probleem on ju tekkinud, sest sundima hakatakse – muidugi inimesed tõusevad enda kaitseks barrikaadidele.

Loodusravi pakub lõputult võimalusi

Mulle meeldib väga loodusravi maailm, milles on lõputult võimalusi enda tervendamiseks ka rasketes ja kroonilistes seisundites. Koroonaviirus on üsna kerge tõbi lääneühiskonnas elava inimese jaoks, kellel on hea toit, hügieen ja kui on oskus ka vähese üle tänulik olla, siis ka stressitase pole üleliia kõrge. Immuunsüsteem peaks nii lihtsa haigusega hakkama saama. Looduslike antibiootikumide nagu näiteks pau d’arco ehk sipelgapuukoore puhul on super see, et nad ei kahjusta organismi ja mõjuvad nii viirustele kui ka bakteritele ehk otseselt ei ole oluline isegi haigusseisundile nime saada – saab kohe olukorda lahendama hakata. Ainus asi, mis loodusravi juures silmas pidada – ei tohi koonerdada.

Kui oskad homöopaatiat, eeterlikke õlisid või muud sarnast juurde kasutada, on tervis veel kiirem taastuma.

Ametlikust teadustööde portaalist saab lugeda, et meie riigis sihilikult suure hirmukampaania alla liigitatud MMS ehk NaClo2 likvideerib koroonaviiruse kergelt, seda teati juba aastast 2005. Seda on võimalik õnneks vabalt kätte saada, sest tegemist on tavalise joogiveepuhastajaga ja isegi sisse ei pea võtma, kui oskad koos DMSOga läbi naha kanda. Kes ei usu, saab ise lugeda teadustööd ja vaadata, mille kohta ajakirjandus meile veel puru silma on ajanud.

Minu jaoks on moodsa aja meditsiinil väga tähtis koht teiste ravimeetodite kõrval võrdsena, mitte millestki tähtsamana. Iga olukord vajab erinevat lähenemist ja pendliga luumurdu ei ravi. Samas püüd ebaeetiliste võtetega ravimüüki suurendada, eirates inimestele tekitatavaid kroonilisi seisundeid ja pigem ka nende pealt kasu teenides, on kuritegelik. Samuti on minu jaoks kuritegelik, kui nendesse mängudesse mässida inimesed, kes on arstiks õppima läinud, et inimesi siiralt aidata.

Otsige ise infot!

Ärge laske end hirmutada, sest sellist võtet kasutatakse meie peal seni, kuni on veel ullikesi, kes asjaga kaasa lähevad ning seda sõnumit edasi kannavad. Mäletan veel selgelt, kui ullike ma ise olin ning kuidas ma kõike nagu papagoi korrutasin, mis meedia ette söötis.

Kui pole infot, siis ongi emotsioonid ehk lugege alati kõik teadustööd, infolehed, haiguste kliinilised kirjeldused jms ise läbi. Vaadake erinevate süsteemide lahendusi ja valige ennast kõige vähem kahjustav esmaselt. Ka Hippokrates ju soovitab esmaselt alustada loodusravist ja siis alles liikuda keemia kallale, kui sealt lahendust ei leidu. Hiljem teha loodusraviga taastusravi keemilistest ravimitest ehk juba nii ammustel aegadel oli teada, et keemilist ravimit kasutades on sul alati tõestatult kahjustused.

Meil on vastutus ise mõelda, mitte reklaami ohvriks minna.
Olgem terved!

Merle Martinson