Miks peavoolumeedia vaikib Ukraina inimõiguste konventsioonist osalise väljaastumise teemal?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

30. aprill 2024 kell 12:48



 

Foto: ilbuscaGetty Images Signature + logod + Canva.com

Deutsche Welle ja Delfi venekeelsed väljaanded kajastasid eile uudist, et Ukraina võimud on esitanud Euroopa Nõukogule taotluse osalise erandi tegemiseks Euroopa inimõiguste ja vabaduste kaitse konventsiooni täitmisest seoses sõjaseisukorraga. Vastav dokument avaldati rahvusvahelise organisatsiooni kodulehel möödunud nädalavahetusel. Millegi pärast ei ole uudist veel kajastanud aga eestikeelne laiatarbemeedia. Miks? 

 

Pakume välja mõned põhjused ja mõtted:

  • Eesti meedia vaikib, sest nad ei tea kuidas uudist kajastada, kui Eesti toetab kõiges Ukrainat;
  • Aga samas Eesti mh taunib Hamasi poolset inimõiguste rikkumist iisraellaste suunas – kuidas siis nüüd hukka mõista Ukraina poolset inimõiguste rikkumist oma enda rahva suunal?;
  • Delfi faktikontrollöörid on pandud uudises/infos otsima seiku, mis aitaksid õigustada Ukraina poolset käitumist ja inimõiguste rikkumise õigustamist;
  • Ukrainale on mitmed inimõiguste organisatsioonid teinud sõja ajal märkusi inimõiguste rikkumiste teemal juba 2022. aastal;
  • Kui Ukrainale antakse luba inimõiguste konventsiooni teatud punktide osaliseks peatamiseks riigis seoses sõjaseisukorraga, siis kas sama võidakse teha ka Eestis juhul, kui valitsus peaks mis iganes põhjusel välja kuulutama sõjaseisukorra?;
  • Kui Ukraina riigil ei ole kohustust oma kodanikele baasinimõigusi tagada, siis miks peaks nende riigi pinnal seda järgima mõne teise riigi, sh Venemaa esindajad?;
  • Kas teoreetiliselt võiks Ukrainas mõne riigi esindaja, sh sõdur, tulla sinu koju ja teha sinu perega mida iganes, ilma et peaks kartma karistust?;

NB! Nii ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) kui ka kõnealune Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (1953) on loodud II ms järgselt eelkõige just seetõttu, et sõjakoledused ei saaks kriisiolukorras korduda. Samas nägime nii koroonakriisis kui ka Ukraina sõjas ja teistes sõdades, et “eriolukorras” ja “sõjaolukorras” tehakse inimõiguste täitmise järgimisel “erandeid”. Tuletame meelde, et õiguskantsler Ülle Madise ütles 2021. aastal, et “Ka pandeemia ajal tuleb meie põhiseaduse kohaselt põhjendada piiranguid ja vabaduse võtmist, mitte vastupidi.”

Jälgides Kaja Kallase tegevust, siis pigem tegutseb ta selle nimel, et sõda laieneks ka Eestisse, mitte vastupidi. Ja arvestades peaministri ja valitsuse käitumist koroonaajal, kui inimõiguseid ja vabadusi ülalmainitud dokumentide raames mitmes punktis ei järgitud, siis miks peaks valitsus seda tegema nn sõjaseisukorras?

 

Euroopa nõukogule esitatud taotluse kohaselt lõpetab Ukraina sõja ajaks järgimast konventsiooni selliseid sätteid nagu:

  • eluaseme puutumatus (kuni era- või ühisvara sundvõõrandamiseni riigi vajadusteks);
  • kirjavahetuse, telefonivestluste ja muu kirjavahetuse konfidentsiaalsus; isiklikku ja pereellu mittesekkumine;
  • liikumisvabadus ja vaba elukoha valik; õigus mõtte- ja sõnavabadusele;
  • arvamuste ja veendumuste vaba väljendamine, samuti teabe kogumise, säilitamise ja levitamise õigus;
  • koosolekute, miitingute ja streikide pidamise õigus; õigus omada, kasutada ja käsutada oma vara.

 

Ukraina uudise allikad: Rus. DelfiDeutsche WelleEuroopa Nõukogu

 

Toimetasid Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt