Foto: Petkevich Evgeniy/ pexels.com

Lisaks koroonapaanikale on peavoolumeedias järgmine teema Ukraina sõda. Räägitakse kohesest agressioonist ja vajadusest selleks valmisolekuks… USA luureandmetel on Venemaa võimeline Ukraina ära vallutama kõigest kahe päevaga ja selle aja jooksul hukkub 50 000 tsiviilisikut. Selle kahe päeva jooksul kukub ka Ukraina valitsus ning rünnak toob kaasa humanitaarkriisi koos 5 miljoni põgenikuga, vahendab Washington Post. Samas käis meediast läbi uudis, et meile Ämarisse tulnud vägevad NATO hävitajad ei suutnud halva ilma tõttu harjutada… Kas sõda sõltub ilmast? Või ootame ära tolle maakera kohutava soojenemise?

Vaatame pisut tagasi, millest kõik alguse sai. XX sajandi alguses, kui Tsaari-Venemaa oma eksistentsi lõpetas ja moodustati Ukraina NSV, siis liideti iidsed vene alad alates Jekaterinoslavist (praegu Dnipro) kuni Juzovka (praegu Donetsk) ja Harkovini Ukraina külge. Harkov oli ka esimene Ukraina NSV pealinn. Need alad olid asustatud  venelastega ja on väga rikkad metalli, kivisöe ja teiste maapõuevarade poolest.

Veel varem XVI–XVIII sajanditel kuulus Ukraina Rzeczpospolitale (Poola-Leedu ühisriigile), kus ukrainlasi peeti teise klassi inimesteks.

Rzeczpospolita riik ja tänapäeva riikide piirid samal kaardil. Siit on hästi näha, et lõuna ja ida Ukraina osad ei olnud sajandite jooksul koos teiste Ukraina aladega Rzeczpospolita riigi koosseisus. Need ongi tänapäeva nn vene mõju all osad. Kogu ülejäänud Ukraina oli 16.-18. sajandil Rzeczpospolita (Poola-Leedu suureriigi) koostiosa.

Osa Ukrainast oli ka Austria-Ungari kaksikmonarhia all, kus neid samuti peeti vähemuseks ja suhtuti neisse üleolevalt. 1932.–1933. aastatel tekitas NSVL Ukrainas näljahädasid (golodomor), mille tagajärjel suri umbes 3 miljonit inimest. Sõjas ja Saksa okupatsiooni all hukkus kuus miljonit ukrainlast.