Teoloog ja orientalist Peeter Espak arutles Postimehes 17. veebruaril ilmunud arvamusloos Eesti ajalookäsitluse üle. 

“Uue Eesti keskaja käsitluse ümber puhkenud kired tulenevad osalt sellest, et paljudele ei ole kohale jõudnud teaduse mõte sellises ülikoolisüsteemis, millele riik ei saa ette kirjutada järelduste sisu ja iseloomu. Teadus peaks mõnede meelest olema justkui instrument mingi ideoloogia või huvigrupi heaolu ja enesehinnangu edendamiseks. Huvitaval kombel selgub tihti asjaolu, et objektiivsusest ja ajaloolisest erapooletusest rääkivad teadlased ise on kallutatud mingist konkreetsest ideoloogiast,” leiab Espak.

Ta lisab, et erapooletult oma tööd tegevale teadlasele on alati ka lubatud valejäreldused, sest eksimine, unustamine, mittemärkamine või paikapidamatu teooria loomine on nähtused, ilma milleta ei saakski teadust olla. Nii on ka ajalooga.

Peeter Espak: “Muistne ühiskond oli multikultuurne just selle poolest, et teise kultuuri olemasolu ja keeli võeti kui tõsiasja ja vajadusel neid austati või jälle ka põlati – vastavalt poliitilisele situatsioonile, mitte geenidest tulenevalt.” Mees leiab, et ükski keel ja kultuur iseeneses ei eelda, et naaberkeelt või -kultuuri peab endale vastandama – seda teevad poliitilised ja filosoofilised ideoloogid, mitte rahvad või rahvused.

Täispikk artikkel: Postimees

Toimetas Mariann Joonas