MTÜ Kodanikeühenduse Puhas Taevas juhatuse liige Peeter Liiv tunneb koos saarlaste ja teiste loodusesõpradega muret selle pärast, et paljud Saaremaa kadakad näevad välja, nagu oleks nad juba kevadel hakanud ära kuivama või teadmata põhjusel rooste läinud. Kiratsevaid puid on täheldatud ka mujal Eestis, aga ka Soomes ja Norras, kirjutavad inimesed.

Kadakad on kõikjal mingis vaevas – nii saare lõuna-, lääne- kui ka põhjarannikul, aga ka Muhumaal ja Põhja-Eesti rannikualal, kirjutab Meie Maa. Sama probleem vaevab kuuldavasti ka näiteks norralasi. Eesti maaülikool konsulteerib murelike Põhjala kolleegidega parasjagu sel teemal, kuid ühest vastust veel ei ole. EMÜ teadurid tegelevad probleemile lahenduse otsimisega.

Nõnda kirjutab 29. mai Maaleht, viidates sama kuupäeva Meie Maale.

Pärast sellele materjalile viitamist minu poolt hakkas Facebookis tulema vastukaja nii Eestist kui ka mujalt.

Lembit K: Roostetavad ka Keila-Joal.

Ester M: Ka siin Lääne-Soomes on kõik kadakad pruunid.

Anne P: Sõidan tihti Pärnu ja Tartu vahet ja olen tähele pannud viimasel ajal, et männid on kollased tee ääres. Eriti noored puud.

Anti S: Tarvastu vallas nägin 4 suurt kuuske, mis eelmisel aastal olid veel poolrohelised maja õues, nüüd olid juba nii kutud, et rähnid olid juba toksinud. Kui ürask juba sisse tuleb, siis puu on nõrgestunud ja linnud saavad pihta hakata toitumisega. Paljud teadjamad räägivad, et ürask on puu kuivamise põhjus, ja keegi ei vaevu kaugemale mõtlema, mis on üraski sissetulemise põhjus. Veel 5–10-puuline kõrge kuusegrupp oli täiesti kutu Viljandis Männimäel vana KEK-i poe juures.

Ja nagu keegi kommentaariumis märkis, et väga palju mände (mina olen jälginud ka kuuski) on just maanteede ääres kas pruunid või lausa kuivanud. Viljandimaal kadakaid on vähe, aga siinmail on sama olukord teede ääres. Eriti torkas silma Tõrvast Pärnu poole sõites. Lehtpuud paistavad üldiselt vastupidavamad olema kui okaspuud, aga tänavu kevadel on mul õues ka ühel tugeval tammel alumised oksad nii, nagu varem pole olnud. Põhjus ei pruugi jah otsene olla, nagu Tuuli märgib, aga mõjutab ka see kõvasti, et looduslikku tasakaalu pole juba ainuüksi kunstpilvede tõttu. Rääkimata pH muutumisest ja mürkainetest. Teab, kas siin ka HAARP-i pole “katsetatud”, igatahes poja mul rääkis, et ta on neid kummalisi helisid siinmail kuulnud… Kogu see värk on okseleajamiseni tülgastav…

Andrus H: Tulin just metsast. Männinoorendikus, kus ma käisin, on peaaegu iga noor mänd kahjustusega, eriti suured kahjustused on just alumistel okstel. Okkad on kollakad ja kui puudutada, siis kukuvad küljest ära. Vaatame, mis olukord on nädala-paari pärast. Puud on umbes 3 meetri kõrgused. Samuti on suurtel mändidel palju kahjustusi. Mõni on lausa pruunikas värvuselt.

Tanel P: Mul kasvab maja ees noor haraline mänd, umbes 15 aastat pole tal miskit viga olnud ja sellel aastal on läinud roostetama, samamoodi on alumised oksad kuivanud… okkad on pruunid… kukuvad maha…. ja ma näen seda iga päev…

Mart L: Meil Vatslas ka kuivab nii mänd kui kadakas.

Rootsis tundub, et asjalood veel hullemad.

Justiina V: Täna lugesin artiklit, kuidas Lõuna-Rootsis on suur probleem sellega, et põdrad surevad massiliselt, naaritsad on juba täitsa välja surnud ja linde on ka viimastel aastatel surnud massiliselt. Põtrade surma üheks põhipõhjuseks peetakse B-vitamiini niatsiini puudust, mis tekitab nõrkust, kudede hävingut, kaed silmadele, aju- ja närvikahjustusi. Ja samuti nõrgestab organismi võimet võtta toidust vastu toitained. Väga jube surm.

Kohalik maakonnavanem saatis riigipeadele hädasõnumi abipalvega põtrade mass-surma murega.

Milles võiks peituda selliste ootamatute suurkahjustuste peapõhjus?

See on tõenäoliselt sama, mis on põhjustanud puude massilist kuivamist Californias ja Euroopa parasvöötmemetsades, kookospalmide massilist kahjustumist Hawaiil jm. See, mille tagajärjel õhu-, vee- ja lumeproovid on TUHANDEID kordi ületanud varasemaid – ja kümneid kordi normiga lubatut (vt nt selleteemalist filmi eesti keeles “Mida nad seal pritsivad?”.

Jutt on Eestis alles vähetuntud nähtusest nimega “kliimamanipulatsioonid” ehk “geoinsenerlus”, eriti selle allnähtusega nimega (lennukite) “aerosoolpihustamised” ehk rahvusvaheliselt chemtrails. Neis meile täna Eestiski pea iga päev taevast pihustatavates lennukite “keemiasabades” sisalduv alumiinium näiteks (koos baariumi, radioaktiivse strontsiumi, fluoriidi jms-ga) “alla sadades” leelistab muu hulgas mulda ja “ummistab” taimejuuri. Võimalik et ka Eestis viimastel aastatel tuvastatud “saaresurm” on kaasa aidatud sellest.

Kahjuks paljud inimesed isegi ei märka kummalisi muutusi Eestimaa taevas. Juhime sellele tähelepanu oma raadiosaates.

Põhjalikumalt on aerosoolpritsimiste kahjumõjusid loodusele ja inimese tervisele tutvustanud terviseajakirjanik Desiree L. Röver, kelle poolt Europarlamendis 2013. aasta aprillis toimunud Chemtrail-konverentsil esitatud slaide saab eesti keeles lugeda siit.

MTÜ Kodanikeühendus Puhas Taevas on avaldanud pressiteate selle kohta, et Eesti õhus ei mõõdeta ametlikult “keemiapilvedega” mujal maailmas seostatud mürkaineid.

Peeter Liiv

MTÜ Kodanikeühenduse Puhas Taevas juhatuse liige

info@puhastaevas.ee

Foto: et.wikipedia.org