Foto: Wikimedia Commons / Touch Of Light – CC BY-SA 4.0

Kui Ukraina sõja alguses nimetas lääne meedia teateid USA biolaborite olemasolust Ukrainas valeinfoks (sh tegi seda ka Eesti uuriva ajakirjanduse lipulaev “Pealtnägija”), siis hiljem tunnistas Ameerika Ühendriikide poliitikaküsimuste aseminister Victoria Nuland Ukraina biolaborite olemasolu ja täpsustas isegi, et nad on mures, sest “Vene väed võivad püüda saada nende üle kontrolli”. Kuid nüüd on Pentagon heaks kiitnud 46 rahumeelse labori rahastamise Ukrainas. Teate ju küll Pentagoni, see on see hoone, kuhu üks habemega mees kunagi lennutas suure reisilennuki, mis tuhastus jäljetult.

Pentagon avaldas 9. juunil dokumendi pealkirjaga “Teabeleht massihävitusrelvade ohu vähendamise jõupingutustest Ukrainas, Venemaal ja teistes endistes NSVL riikides”. Sellest saab huviline teada, et Pentagon rahastas Ukrainas koguni 46 biolaborit, mille üle on olnud palju vaidlusi, kuigi infot iga üksiku Ukraina labori rahastamise kohta võis Pentagoni poolelt leida juba enne Venemaa sekkumise algust. Kuid need kustutati pärast seda, kui rahvusvaheline meedia seda valeinfoks nimetama hakkas.

Mis on propaganda tegelikud eesmärgid?

Nüüd avaldatud teabelehel selgitab Pentagon, et tegutses ainult parimate kavatsustega. See puudutas endise NSVL-i varudest pärit massihävitusrelvade hävitamist, mis olid pärast NSVL-i kokkuvarisemist endistes liiduvabariikides.

See oleks olnud väga auväärne, aga selleks ei kulu 30 aastat. Kuid Pentagon rahastab seda tööd tänaseni ja ei võimalda rahvusvahelist kontrolli endistes okupeeritud riikides hooldatavate biolaborite üle. Ka ERR teatas, et ÜRO julgeolekunõukogu tuleb Venemaa kutsel kokku, põhjus – rahvatervise laborid ja võimalikud keemiarelvad Ukrainas. Seetõttu on loogiline küsimus, kas Pentagoni eesmärgid on tõesti nii üllad, kui neid ametlikult kuulutatakse. Kui kõik on üsna kahjutu ja teenib head eesmärki, siis mis mõtet on salatsemisel?

USA biolaborite kriitikud süüdistavad seetõttu USA-d hoopis teistsuguste eesmärkide taotlemises, vihjates, et järelikult polnud asi kunagi massihävitusrelvade leviku tõkestamises, vaid Nõukogude Liidu ülisalajaste teadmiste omandamises. USA Kongressi poolt 1991. aastal “ohu vähendamiseks” avatud “Nunn-Lugari koostööohtude vähendamise programm (CTR)” ei olnud seega midagi muud kui spionaaž või vajalik propaganda.

Kuid ka selle operatsiooni oleks saanud kiiresti lõpule viia, sest kui USA eksperdid pääsesid 1990ndate algul ligi kunagistele salajastele nõukogude laboritele, oleksid nad saanud soovitud teabe kiiresti hankida. Sellest ajast saadik on USA spetsialistid aga jätkanud laborites salajast uurimistööd, nautides sageli isegi diplomaatilist puutumatust, võimaldamata samas juurdepääsu uuringutele nende riikide teadlastele, kus töö toimub.

Pentagoni teabelehelt saab muu hulgas lugeda Pentagoni programmide edusammudest endiste Nõukogude Liidu massihävitusrelvade varude leviku tõkestamiseks: “2531 raketi hävitamine, enam kui 1300 massihävitusrelvade kandesüsteemi (maa-alused raketihoidjad, mobiilsed kanderaketid, allveelaevad ja strateegilised pommitajad) dekomisjoneerimine, 24 tuumarelvahoidla turvaprotseduuride tugevdamine ja enam kui 600 tuumalõhkepea ohutu teisaldamine vähem turvalisest ladustamisest turvalisemaks ladustamiseks või hävitamiseks (peaaegu kõik need tööd tehti Venemaal).”

Just sellele loogikaveale juhtisime tähelepanu eespool, sest sellise töö tegemiseks oli Pentagoni ekspertidel 1990. aastatel täielik juurdepääs kogu Venemaa tuumajõudude teabele ja asukohtadele. Neid tuumadesarmeerimise programme on avalikkuses kirjeldatud kui vastastikust.

“Ukrainal pole biorelvade programmi”

Üks teabelehe pealkirju on “Ukrainal ei ole biorelvade programmi” ja seda seisukohta on seal üksikasjalikult selgitatud. Lõigus seisab:

„Ameerika Ühendriigid on teinud koostööd ka inimeste ja loomade tervise bioohutuse ja haiguste seire parandamiseks Ukrainas, toetades viimase kahe aastakümne jooksul 46 rahumeelset Ukraina laboratooriumi, tervishoiuasutust ja haiguste diagnostikakeskust. Koostööprogrammid keskendusid rahvatervise ja põllumajanduse julgeolekumeetmete parandamisele, mis on seotud massihävitusrelvade leviku tõkestamisega.”

See kõlab suurepäraselt, eriti meeldib mulle sõnastus “46 rahumeelset Ukraina laborit”. Kui kõik oli nii “rahumeelne”, siis miks ei lubatud mõnes laboris rahvusvahelist kontrolli? Ja miks USA abivälisminister Victoria Nuland, kes aastaid neid programme Ukrainas juhtis, vande all kongressi kuulamisel nii palju keerutas, kui temalt selle kohta küsiti?

8. märtsil 2022 toimunud istungil küsiti temalt otse, kas Ukrainal on bioloogilisi relvi. Tema väga põiklev vastus oli:

“Ukrainal on bioloogiliste uuringute rajatised, mille kohta me tõepoolest kardame, et Vene väed võivad üritada need oma kontrolli alla võtta.”

Nuland oli vande all, nii et ta ei saanud lihtsalt öelda, et Ukrainal pole biorelvi, kui see pole tõsi. Sellisena vastas ta põiklevalt ja teda küsitlenud senaator oli ilmselt väga üllatunud tema vastusest, milles ta ei vastanud lihtsalt “ei”. Ja ta mõistis kohe, et sellistele küsimustele vastamine võib USA-le piinlikuks osutuda, mistõttu ta ei jätkanud küsitlemist, vaid vahetas kiiresti teemat.

Kui see kõik oli üsna kahjutu ja “rahulik”, siis miks oli Nuland mures, et venelased võivad selle üle “kontrolli võtta”? Ja kui kõik oli täiesti kahjutu ja “rahulik”, siis miks 11. märtsil, vaid kolm päeva hiljem soovitas WHO tungivalt, et Ukraina “hävitaks väga ohtlikud patogeenid, et vältida nende võimalikku vallapääsemist”?

Kas on võimalik, et kogu asja mõte on hoida elus igavest vaenu Lääne ja Ida vahel ning hoida inimesi igaveses hirmus võimaliku laustaudi osas, kuid tegelikult mängivad Ida ja Lääs salaja nn kaadri taga kokku?

Toimetas Hando Tõnumaa

Allikad: Pentagon, Anti-Spiegel, lingid artikli sees