Viimasel kahel kuul meedias toimunud poolte võtmine ja tõe väänamine võtab aina uusi mõõtmeid. Käesoleval nädalal tunnistas Postimehe arvamustoimetuse juht Martin Ehala sisuliselt, et valetamine on lubatud juhul, kui vale on võtnud sellised mõõtmed, et avalikkus seda juba niikuinii tõe pähe võtab.

Nimelt ilmus 17. aprillil Postimehe arvamusrubriigis Meelis Oidsalu artikkel, kus too väitis, et Varro on soovitanud Eesti astumist Venemaa koosseisu:

“Isiklikult tundsin puudust desinformatsioonikampaaniaid puudutavast juhistavast informatsioonist, muu hulgas selle kohta, kuidas hinnata pandeemia ajal süsteemset valeinfot levitanud, Eesti astumist Venemaa koosseisu soovitanud ning kodusõja puhkemise võimalustele õhutavalt viidanud Varro Vooglaiu tegevust. Kapo on valinud Vooglaiu suhtes eiramistaktika.”

Jutt käib veebruari keskel Objektiivi saates “Fookuses” välja öeldu üle (videos alates 1:24:15), kus Varro teoretiseeris, et juhul kui Venemaal oleks olemas teatud isikuvabadused näiteks seoses koroonakriisiga, siis poleks vahet, mis võim Eestis valitseb. Esiteks nagu me teame, siis Venemaal selliseid isikuvabadusi ei eksisteeri – ka seal olid ulatuslikud koroonapiirangud ja ka praegu toimub seal eesotsas 4 Sputnikut saanud president Putiniga suur vaktsineerimiskampaania. Teiseks ei ole Varro ei soovinud ega soovitanud Eestil Venemaa koosseisu astuda.

“Kui olen ise saatnud Postimehele avaldamiseks arvamusartikli, on arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala käinud kriitiliselt üle iga sõna ja lause, paludes tema arvates (kasvõi stilistiliselt) küsitavaid väiteid täpsustada, ümber sõnastada või välja jätta. Nüüd laseb ta aga läbi oma kolleegi artikli, mis sisaldab räiget lausvalet ja kujutab endast jultunud laimu, ilma nägemata selles probleemi,” kommenteerib juhtunud oma Facebooki seinal Varro Vooglaid.

19. aprillil kirjutas Vooglaid: “Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala kirjutas mulle täna, et kuigi ma tõesti ei ole kunagi kusagil soovitanud Eesti astumist Venemaa koosseisu, mahtuvat Postimehe arvamusküljel vastupidise väite avaldamine “harjumuspärase arvamusvabaduse” piiresse. Sellise valelikkuse tasemeni on meie meedia jõudnud.”

Kas “harjumuspärane arvamusvabadus” tähendab siis seda, et kui üldsuse jaoks on mõni vale juba harjumuspärane, siis Postimees võtab endale vabaduse seda valearvamust levitada? Või on küsimus lihtsalt selles, et kui vaatluse all on isik, keda on avalikkuse ees juba korduvalt tühistatud, siis ei ole vaja näha vaeva, et tema kohta levitatav üldse tõele vastaks?

PS. Käesoleva artikli pealkirja ei tasu Postimehe toimetusel südamesse võtta. See on ainult arvamus.

Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas

Foto: kollaaž / Canva