Foto: Nele Kalda + ekraanikuva + Canva.com

“Väga paljud edukad inimesed ütlevad aina kindlamalt välja tõsiasja, et kool ei ole tarkuse allikas vaid miski, mis on väga mitmest aspektist loodud tarkust takistama. “Ainus, mis minu õppimist segab, on minu haridus,” on öelnud Albert Einstein. Vaadates, mida sisaldavad kooliõpikud, tõusevad mul ihukarvad püsti. Kuulekuse kants, mitte tarkuse andja… Kuna olen kodukooli emme, olen ma ka väga kursis, mis õpikutes toimub. Olen varasemalt kirjutanud 5-osalise artiklitesarja, mis koolis süsteemi mõttes valesti on, seekord on aeg 6. osa ehk õppematerjalide analüüsi käes,” kirjutab kahe lapse ema ja homöopaat Merle Martinson.

NB! 1. septembrist 2025, kui jõustub uus rahvatervishoiu seadus, ei oleks selle artikli ilmumine enam lubatud. – toim.

Täna olen ma olukorras, kus ma õpetan lapsi kahel viisil – kõigepealt, kuidas testides meelepäraseid vastuseid vorpida, et kool mingi hetk eksamiga lõpetada ja siis seda, mis on mündi teine pool.

Kohutav on asjaolu, et meie ühiskonnas kehtib vankumatu kokkulepitud tõde, aga kes ja miks neid asju kokku lepib, seda ei tea keegi. Keegi isegi ei tule selle peale, et õpikus käsitletav on kellegi tellimustööna etteantud nägemus tõest, aga ei pruugi olla tõde.

Kuna kõik testid on standardiseeritud ja õpetajad on loodud tõe kuulutajaks nagu kirikus jutlustajad, ning nende esitatud tõest kõrvalekaldujaid karistatakse põrgutule ehk kahtede laviini ja läbikukkumise ähvardustega. Pead alluma, muidu visatakse sind ühiskonnast välja. Oled heidik. Oma peaga mõtlemine ei ole lubatud.

Siit näide õpikust, kus käsitleti erinevate transpordi liikide keskkonnasõbralikkust. Võrdlemiseks olid: auto, lennuk, rong, laev. Vastusevariantidest oli vaid 1 õige – rong. Mina aga, kes ma elan Rail Balticu trassi ääres, vaidlen tugevalt vastu. Ükski transpordivahend, mille tee ehituseks kulutatakse ära nii suur ressurss loodusvarasid, mis lõhub meie vääriselupaiku, ei too kasutegurit, vaid on vananenud tehnika ja mõtteviis, mis ei ole loodussõbralik. Minu vastus oleks laev, sest seal ehitatakse vaid 1 plats ja terminalihoone. Mitte mitmekümneid. Seda saab taaskasutada erinevate laevade poolt lõputult. Meretee rajamiseks ei pea loodust peapeale pöörama.

Mis te arvate, kas ma tavakoolis üldse saaksin võimaluse seda vastust välja öelda või kas mul oleks sealse treeningu järgi üldse oskust vaadelda kogu tootmisprotsessi, või neelavad lapsed papagoidena alla seda, mis klassi ees räägitakse? Kodukoolis on meil õigus arutleda, vaielda, tuua välja oma argumente, aga kurb tõsiasi on see, et eksamil peab end lolliks tegema ja vastama nii, nagu riik käsib, mitte nii, nagu sinu meel ütleb ja aru saab. Kui see pole täiuslik valem lambakarja kasvatamiseks, siis ma ei tea, mis veel on.

Propaganda kooliõpikutes

Asi läheb minu jaoks aina põnevamaks 7. klassi uue bioloogiaõpikuga tutvudes, mida siis alles pannakse kokku, aga mille materjalid on kenasti Opiq keskkonnas kättesaadavad. Seal ületab igasugune mõistlikkus minu jaoks piirid. Riikliku tõe usk on siia nii tugeva jälje jätnud, et sellest meie ühiskond ilmselt ei toibu tükk aega, kui lapsevanemad ise ei hakka enda teadlikkust tõstma ja lapsi sellest sisse treenitud kuulekusest välja aitama. Selles kuulekussüsteemis jääb sinu laps alati kaotajaks, sest teda ei väärtustata – ta on loll biomass, keda lükata, tõmmata, lüpsta. Kellele rääkida ilusaid valesid, et ta vastu ei hakkaks, orja moodi makse maksaks, samal ajal kui valitsejad selle kõige peal parasiitidena liugu lasevad. Kas see on saatus, mida sa päriselt enda lapsele soovid?

Mis seal siis nii põnevat on – käsitlus teadusest.

Täna on selge, et meil on teatud usk, mida me tohime järgida ja siis teadus, millest me ei tohi rääkida, sest seda nimetatakse pseudoteaduseks ning uhhuuks.