Foto: pixundfertig/ pixabay.com

Delfi tänane päevateema keerleb Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni idee ümber teha kogu Euroopa Liidus vaktsineerimine kohustuslikuks. Riigikogu liige Urmas Reinsalu kirjutab Delfis täna, miks see tema arvates hea idee ei ole: “Tegemist on rumala ettepanekuga, mis ei ole põhjendatav ei eetilisest, mõistlikkuse ega õiguslikust perspektiivist. Selle tagajärjeks on tohutu ühiskondlik lõhe, mille tulemus viirusetõrje ühiste reeglite täitmise mõttes on ilmsesti vastupidine.”

Reinsalu ütleb, et Eesti valitsus peaks keerutamata ütlema, eriti olukorras, kus väikeste laste vaktsineerimise ettepanek on tehtud, et Eesti kohustuslikku vaktsineerimist ei toeta.

“Valitsus on positiivsete signaalide asemel valinud mittevaktsineeritute iga hinna eest survestamise tee, mis sellisel kujul ei ole toonud edu. Samal ajal on mitmetel kordadel teinud valitsus hoopis vaktsineerimist keelavaid otsuseid, mille tulemusel on vaktsineeritute arv Eestis madalam (perearstidelt kevadel ülesande äravõtmine, sügisel kuu aega tõhustustooside keelamine jne),“ kirjutab ta.

Reinsalu soovitab kasutada usaldusmeetmeid ning positiivseid motivaatoreid. “Tehke vaktsiinikahjude fond. Andke vaktsineeritud eakatele ravimitoetuse kaart ning tehke üleriigiline nõustamissüsteem koos motivaatoritega. Koroonapassi puhul peaks taastama testimise võimaluse,” sõnab ta.

“Praegu jääb mulje, et tegemist ei ole sugugi terviseohutuse, vaid üksnes käitumise survestamise abinõuga. Eriti oluline on see laste puhul, kelle eest langetavad terviseotsuseid vanemad. Sel juhul on kiuslik neile testimisvõimalust mitte pakkuda,” rõhutab Reinsalu.

“Alul oli jutt, et koroonapass jääb jaanuarini, nüüd teatas peaminister möödaminnes, et ALATISEKS? Ja seda vaid valitsuse korralduse alusel. Meil on oht terve mõistuse kaotamiseks ja ühiskonna täielikuks puruksrebimiseks. Tunnen juba pikemat aega, et vajame eetilist raami selle kriisi käsitlemiseks, see saab tekkida mitte jutupunktidest, vaid sisulisest arutelust. Hetkel on meie eetiline arutelu atavistlikul tasemel  à la jätame vaktsineerimata inimesed ravimata või mitte,“ paneb ta ette moodustada viirusekriisi käsitlemiseks eetikanõukogu, kuhu kuuluksid psühholoogid, vaimulikud, kultuuriinimesed, meditsiinieetika eksperdid, juristid, sotsioloogid.

“Küsimus taandub laias laastus sellele: kus jookseb see kaal konkreetsete valikute puhul viirusetõrjes inimväärikust ja inimelu austavas riigis inimese vabaduse ja ühiskonna eeldatava kasu nimel?“ ütleb Reinsalu.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles kolmapäeval, et aeg on mõelda kohustuslikust vaktsineerimisest, kuna liikmesriigid ei kasuta “elupäästvaid vaktsiine adekvaatselt”.

Van der Leyeni sõnul  jääb lõplik otsus liikmesriikide teha, aga mitu Euroopa Liidu riiki on samme selles suunas juba astunud: Austria on teatanud vaktsineerimiskohustuse kehtestamisest tuleva aasta 1. veebruarist ja sama kaalub ka Saksamaa.

Kreeka teatas teisipäeval vaktsineerimiskohustusest üle 60-aastastele, samas kui Prantsusmaa on teatanud, et koroonapassi kehtivus lõppeb 15. jaanuarist kõigi täiskasvanute jaoks, kes pole saanud kuus kuud pärast oma viimast vaktsiiniannust tõhustussüsti.

Von der Leyen ütles ka, et EL-i peamise vaktsiinitarnija BioNTech/Pfizeri koroonavaktsiin jõuab lasteni kahe nädala pärast. Eesti teeb laste vaktsineerimiseks juba usinalt ettevalmistusi.

Allikad: Delfi, ERR

Toimetas Sander Soomaa