Foto: Skitterphoto/ pixabay.com

Üha sagenevad massitulistamised nii Ameerikas kui ka mujal maailmas on loonud soodsa pinnase selleks, et valitsused saaksid hakata relvaseadusi karmistama või isegi inimestelt relvi kokku korjama. Paljudele tundub see kindlasti mõistlik, kuna relvad ju tapavad inimesi. Samas ei võeta massitulistamiste ega relvade juures arvesse kõiki aspekte, mida tuleks kindlasti arvestada enne, kui nii olulisi muudatusi tegema hakatakse.

Enamiku massitulistamiste ühiseks teguriks on tõsiasi, et kõmmutajad tarvitavad mingeid antidepressnte. Võtame näiteks viimased kolm ohvriterohkemat juhtumit, mis on relvakultuuri materdamisele märgatavalt hoogu juurde andnud.

Meile üsna lähedal, Norras Utøya saarel massimõrva toime pannud Anders Behring Breivik tarvitas anaboolseid steroide nimega Stanozolol, amfetamiini-laadset ravimit Ephedrine (kõrvalmõjud: närvilisus, ärevus, pearinglus, peavalu, iiveldus, isutus, unehäired) ning lisaks neile kofeiini, mis pani selle segu kenasti susisema.

Colorados Batmani-filmi kesköisel linastusel tulistama kukkunud James Holmes kasutas narkootilist valuvaigistit nimega Vicodin  – sama ravim viis teise ilma eelmises Batmani filmis “The Dark Knight” („Pimeduse rüütel“) Jokkeriks kehastunud Heath Ledgeri. Ravimi kõrvalmõjudeks on märgitud ärevus, pearinglus, uimasus, peavalu, tujumuutused, minestamine, segadus, hirm, ebatavalised mõtted või käitumine, isutus.

Adam Lanza, kes tappis eelmise aasta 14. detsembril Connecticuti osariigis Sandy Hooki kohalikus koolis 20 last ja kuus täiskasvanut ning tegi siis ka endale otsa peale, tarvitas Fanapti-nimelist skisofreeniaravimit. Nimetatud ravimi mõningad kõrvalmõjud on näiteks rahutus, agressiivsus, soovmõtlemine, vaenulikkus, paranoia, segadus, krambihood, meeleolu kõikumised, paanikahood, obsessiiv-kompulsiivne häire, deliirium, enesekontrolli häire, depressioon ja mõtted enesetapust või enda vigastamisest.

Kuna enamik USA Toidu- ja Ravimiagentuuri (FDA) poolt heaks kiidetud antidepressantide kõrvalmõjude loetellu kuuluvad rahutus, hallutsinatsioonid, hüperaktiivsus, psühhoos, skisofreenia, reaalsustaju kaotus (tunne, nagu näeks und), amneesia, segadus, meeleolumuutus, on kindlasti vaja keskenduda ka teistele aspektidele peale relvade. Luubi alla tuleks võtta asjaolu, et arstid kirjutavad üha kergekäelisemalt välja antidepressante (ka Eestis).

Praegu mainitakse massitulistajate ja antidepressantide seost vaid mokaotsast ning Eesti meediasse ei jõua see info üleüldse. Samas seatakse relvad ja relvaomanikud väga halba valgusesse ja propageeritakse kodanikelt relvade konfiskeerimist.

Tundub, et inimesed on unustanud peamise põhjuse, miks on tavakodanikul õigus omada tulirelva. Muidugi on üks põhjus, et kaitsta end, oma lähedasi ning oma vara kurjategijate eest, kuid mis kõige olulisem – kaitsta end riigi omavoli eest.

“Kodanikele on antud relvade valdamise vabadus, et vastavalt vajadusele, viimase vahendina, kaitsta end riigi omavoli eest,“ kirjutas Thomas Jefferson, üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid.

XX sajandil hukkasid valitsused 262 miljonit süütut inimest. Seda on 26 000 täistuubitud Saku Suurhalli, rohkem kui kõikides XX sajandi sõdades langenuid kokku (k.a I ja II maailmasõda).  Seega peab kodaniku õigus omada relva olema ja jääma, sest kui valitsus kardab rahvast, on meil vabadus, kui rahvas kardab valitsust, on meil türannia.

Niisiis, ärgem laskem end kaasa tõmmata propagandast, et relvad on ohtlikud ning neid võivad kasutada vaid vormikandjad, mitte aga tavakodanikud. Kui võtame ausatel kodanikel õiguse kasutada relva, siis jääb nimetatud õigus vaid kurjategijatele, kuna nemad seadustest kinni ei pea. Seega teeb relvade ärakeelamine kurjategijate elu vaid lihtsamaks. Mõelge sellele!

Peeter Proos, www.vanglaplaneet.ee

Originaalartikkel Vanglaplaneet.ee-s.