Foto: Mike/ pexels.com

Koroonapettuse saagas on toimunud suur murrang: peavoolumeedia ja “eksperdid” on kahe aastaga jõudnud “vandenõuteoreetikute” ja “lamemaalaste” väidetele järgi: vaikselt hakatakse aru saama, et lukustustest ja piiride sulgemisest, masstestimistest ega koroonapassidest pole kasu. Kahjuks on ekspertidel ja vastutavatel isikutel veel üle poole maa minna, et jõuda tõelise murdepunktini: mingit kogu elanikkkonda ohustavat pandeemiat polegi olnud (mõned teadlased juba ka räägivad sellest) ning vaktsiinidest pole samuti erilist kasu.

Kuigi selgelt on näha jää sulamist koroonapettuse fenomenis, siis vaktsiinipropagandat pole veel pausile pandud, kuigi ka vaktsiiniusklikud on hakanud oma pühavees kahtlema. Õhtuleht on avaldanud musta huumori sugemetega loo PÄEV KOROONATELEFONIL: „Millise tõhustusdoosi pean tegema, et surma ei saaks?“.

Artiklis kurdab 36-aastane mees häirekeskuse telefonis, et tal on surma hirm tõhustusdoosi ees, mida ta on SMS-i vahendusel kutsutud tegema. Mees räägib, et peale esimest süsti andis süda kõvastu tunda ning peale teist doosi sai ta infarkti. Nüüd soovib ta teada, et millise süsti peab ta tegema, et ellu jääda.

Palju suurem küsimus on, et miks on üldse vaja teha vaktsiine või tõhustusdoose, kui hea tervise tagab kvaliteetne elustiil: korralik toit, liikumine, palju vett ja head mõtted, mitte kiirkorras tingimusliku müügiloa saanud vaktsiin, mille saatel on viimase aasta jooksul Eestis surnud üle 3000 inimese rohkem kui riigi keskmine. Ilmselgelt pole peavoolumeediat tarbivad inimesed isegi kursis, et kahe aasta jooksul on Eestis koroonasse surnud ainult 20 inimest, mitte 2000 nagu väidavad propagandaloosungid.

Tõde on valus

Oleme Telegramis juba mitu kuud arvamusel, et koroonapettus lõppeb siis, kui vaktsiinide tagajärjel sureb veel rohkem inimesi ära või piirangud tekitavad veel rohkem kahjusid kui seni – ehk selle peale lõpuks massid ‘ärkavad’.

Kui panna ennast korra nende inimeste kingadesse, kes viimased 2 aastat on koroonapettust uskunud ja teisitimõtlejaid erinevate nimedega sildistanud, siis neil võib olla tõeliselt raske hetk kätte jõudnud.

Ma kaldun arvama, et sisemuses teadsid ka paljud nn vaktsiiniusklikud algusest peale, et pandeemia-narratiivil on suured aegud sees. Aga kuna nad ei tahtnud endale tunnistada, et valitsus ja vastutavad isikud neile valetavad, siis läksid nad selle valega kaasa. Nüüd on aga need samad inimesed valiku ees: kas valetada endale edasi või tulla kapist välja ja vabandada enda pere ja lähedaste ees, kellele nad seda jama 2 aastat peale surunud on.

Tulles tagasi küsimuse juurde “millise süsti ma pean tegema, et ellu jääda?”, siis vastus on lihtne: sa ei peagi süsti tegema, mitte keegi ei saa selleks sundida, sest see on iga inimese vaba valik.

Hando Tõnumaa

Foto: Artem Podrez / Pexels