“Eesti Ekspress avaldas loo veganvanematest, kelle peres kasvav väikelaps sattus väärtoitumise tõttu mullu veebruaris lastehaiglasse. Kas järeldada sellest loost, et veganlus on ohtlik, või hakata mõtlema, kuidas tagada veganitele ja veganperedele juurdepääs adekvaatsele toitumisinfole? Eesti Vegan Selts seisab viimase variandi eest, kuid pakun siin retsepti Eesti Lastearstide Seltsile, kuidas viia edukalt ellu esimest varianti, mille suunas paistavad lastearstid liikuvat,” kirjutab Eesti Vegan Seltsi arendusjuht Kadri Sikk.

ESIMENE SAMM: jätkata veganluse kohta väärinfo levitamist

Veganlus on läbi terve elukaare heaks kiidetud paljudes riikides, sh Suurbritannias, USAs, Austraalias, Kanadas, aga ka Põhjamaades, näiteks Soomes. Soome riiklikud toitumissoovitused annavad täpset nõu veganitele, mida silmas pidada ka raseduse või laste kasvatamise ajal, et toitumine oleks täisväärtuslik. Riiklikest toitumissoovitustest lähtuvad samuti Soome ja Rootsi lastearstide ühendused, kinnitades ühemõtteliselt, et teadlik veganlus on tervislik vanusest sõltumata.

Eesti Lastearstide Seltsi juhataja Ülle Einberg kuulub Eesti toitumissoovituste koostajate töörühma ja on meedias esinenud korduvalt veganlusevastaste sõnavõttudega, edastades sealjuures väiteid, mis on väljaspool Eestit toitumisteadlaste ja arstide poolt ammendavalt ümber lükatud. Sellega on Eesti lastearstid kindlustanud, et adekvaatne info vegantoitumise kohta ei jõuagi ei Eesti toitumissoovitustesse ega enda kolleegideni ja sealt edasi ka patsientideni mitte.

Esimene samm on edukalt seljatatud ja inimeste segadus veganluse tervislikkuse osas tugevalt kõikuma löödud.

TEINE SAMM: ajada info hägustamiseks pidevalt segamini põhjuslik seos ja korrelatsioon

Ülle Einberg kirjeldab Eesti Ekspressis veganluse kontekstis D-vitamiini vaegusest tekkivaid terviseprobleeme. Sama tegi dr Einberg vitamiin B12 suhtes kevadises Vikerraadio Reporteritunnis, kus mitteveganitest stuudiokülalised arutasid veganluse üle. Eesti Lastearstide Seltsi juhata viitab ka uuringutele, mis kinnitavad tekkinud tervisehädade tõsidust ning täisväärtusliku toitumise olulisust. Kui viimases punktis, et sööma peab teadlikult, oleme dr Einbergiga nõus, siis paraku tuleb tähelepanu juhtida arsti väärale järeldusele: korrelatsioonist, kus mõni üksik pere jõuab väära vegantoitumise pärast haiglasse, ei saa tuletada põhjuslikku seost veganluse ja väärtoitumise vahel.

Võtame näite Eesti Ekspressi loost, kus dr Einberg on kirjeldanud D-vitamiini toimet, viidates tõsisele rahhiidi tekkimise ohule, kui laps ei saa seda vitamiini piisavalt. Haigekassast saadud teabenõude vastusest selgus, et 2016. aastal tuvastati 0–4-aastaste hulgas 111 lapsel rahhiit, sh Tallinna Lastehaiglas 16 lapsel. Lisaks tuvastati TAI tervisestatistika andmebaasi andmeil 2015. aastal 2400 lapsel D-vitamiini vaegus. Võib eeldada, et peaaegu kõik need lapsed said segatoitu. Seega ei ole tegemist mitte veganite, vaid põhjamaalaste probleemiga, mille lahendamiseks soovitatakse võtta D-vitamiini toidulisandina.

Rääkides D-vitamiini puudusest ja veganlusest selle üksiku väärtoitumise juhtumiga ühes  kontekstis, ajab dr Einberg segamini korrelatsiooni ja põhjusliku seose, mis on suurepärane taktika veganlusest tondi tegemiseks ja paistab, et Eesti Lastearsti Seltsi varamus on sellel taktikal kindel koht.

KOLMAS SAMM: ähvardada veganperesid lastekaitsega

Kui esimese sammuga on kindlustatud, et veganperedeni ei jõua adekvaatset toitumisinfot, ja teisega on loodud veganluse kahjuks põhjuslik seos sinna, kus seda ei eksisteeri, siis jääb üle astuda ainult kolmas samm: teavitada väärtoitumise tõttu kannatada saanud veganperedest lastekaitset ja aidata kaasa loo levimisele meedias.

Ekspressi artiklist selgub, et Lastehaigla arstide konsiilium otsustas väärtoitumise tõttu kannatanud lapsest teatada nii politseile kui lastekaitsele. Juhtum jõudis kohtusse, milles jõuti järeldusele, et tegemist oli ettevaatamatuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustusega. Ema tunnistab, et uskus alternatiivallikaid – aga täna, kui Eesti riiklikud toitumissoovitused väidavad, et täistaimetoitlus pole täisväärtuslik ega anna veganluse osas nõu, ongi kõik muud allikad alternatiivsed, kaasa arvatud rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegne toitumisinfo, mis kinnitab teadliku veganluse tervislikkust. Selge, et adekvaatse infoni on praegu võimalik jõuda ainult “internetis”, eriti juhul, kui meie laste- ja perearstid lubavad oma kolleegidel jätkata väärinfo levitamist, selle riiklikult olulistesse dokumentidesse sisse kirjutamist ja veganperede ähvardamist lastekaitsega.

Veganite seas kuuleb ikka lugusid, kuidas arstile valetatakse enda toitumise kohta, et mitte laskuda tarbetutesse sekeldustesse. Me teame, et veganlus on tervislik läbi terve elukaare – veganeid on Eestis juba mitmeid tuhandeid, sealhulgas palju lastega veganperesid. Kahjuks aga leidub muidugi ka neid, kelleni ei jõua adekvaatne info täisväärtusliku veganluse kohta, mis muutub edukalt ellu viidud esimese ja teise sammu tõttu ka üha tõenäolisemaks.

Lastekaitsega ähvardamisega ja ühe väga kahetsusväärse väärtoitumise juhtumiga veganlust veelgi demoniseerides on aga astutud ka tubli kolmas samm, et veganvanemad mitte ainult ei räägiks arstidele oma pere toitumisest, vaid valetaks selle kohta ka siis, kui nad päriselt väärtoitumise tõttu hädasse jäävad. Mõeldes nendele tuhandetele lastele, kellel diagnoositakse toitainetepuudus ja kellest kindlasti jõuab ka mõni tõsises olukorras laps haiglasse, jääb üle ainult küsida, kas see juhtum oleks saanud sellist tähelepanu, kui ema oleks valetanud veganluse kohta?

Veganlus on hädavajalik samm praeguse noorema ja tulevaste põlvkondade jaoks, et maailmas oleks üldse võimalik eksisteerivate ressurssidega edasi elada. Mure tuleviku, ka oma laste tuleviku pärast, motiveerib paljusid pöörduma veganlusse ja sellest tulenevalt levib veganliikumine maailmas kiiresti. Kolmanda sammu astumisega oleme nüüd samal ajal edukalt teel sinna, et Eestis ei oleks enam veganperesid. Ei, need inimesed ei kao päriselt kuhugi – neid tuleb juurde kõigest hoolimata, kui väga seda muutust ka alla suruda püütakse. Aga täna liigume selles suunas, et a) arstid ei tea, kuidas nende patsiendid tegelikult toituvad, ja ei saa adekvaatselt abi anda b) veganid pöörduvad probleemide korral alternatiivsete kanalite poole, mille tõenduspõhisus on kaheldav, c) veganid kolivad Eestist ära mujale elama, kus nende valikuid toetatakse ja õigused on kaitstud d) veganid loobuvad pere loomisest.

Kui selline teekond on Eesti Lastearstide Seltsi huvides, siis tuleb tehtud tööd tunnustada, meenutades vana head tõde: pole inimest, pole probleemi!

Kadri Sikk

Eesti Vegan Seltsi arendusjuht

Allikas: Eesti Vegan Selts

Foto: Framepool