Foto: jacqueline macou / Pixabay + Canva.com

Riigikogu võttis hiljuti vastu valimisõigust piirava põhiseaduse muudatuse. Paraku tehti seda kiirustades ja korralike mõjuanalüüsideta. Tulemuseks on juriidiline käkk, mille president võiks parlamendile tagasi saata, kirjutab Telegramile poliitikavaatleja Andres Laiapea.

Euroopa Liidu toimimise lepingu ja põhiõiguste harta kohaselt on igal liidu kodanikul õigus hääletada ja kandideerida elukohajärgse liikmesriigi kohalikel valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel. Riigikogu otsustas viite Euroopa Liidu kodanike valimisõigusele nüüd põhiseadust muutes aga lõpuks eelnõust välja jätta. Seda muudatust põhjendades viidati just Euroopa Liidu õigusnormidele, millest tulenevalt ei olevat vaja Euroopa Liidu kodanike hääleõigust meie põhiseaduses eraldi sätestada.

Kas tõesti?

Meie naabermaal Lätis otsustati panna Euroopa Liitu astumisel põhiseadusesse kirja, et lisaks Läti kodanikele on kohalikel valimistel hääleõigus alaliselt Lätis elavatel Euroopa Liidu kodanikel just selle tõttu, et viia põhiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Eestis ei olnud vaja seda seni eraldi välja tuua, sest hääleõigus oli kõigil alalistel elanikel.

Võinuks arvata, et põhiseaduse muutmisega tegeledes võetakse ette teiste Euroopa Liidu liikmesriikide põhiseadused ja uuritakse, kuidas täpselt on neis asjad sõnastatud. Tundub, et seda ei peetud vajalikuks. Muidu oleks ju kindlasti märgatud, et nendes riikides, kus kolmandate riikide kodanikel ei ole õigust kohalikel valimistel hääletada, on Euroopa Liidu kodanike hääleõigus põhiseaduses reeglina eraldi välja toodud. Neid põhiseadusi on selle jaoks spetsiaalselt muudetud.

Eesti põhiseadusest võib leida sätteid, mille toime on seoses Euroopa Liitu kuulumisega peatunud. Näiteks ütleb põhiseadus, et erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud, aga erakonnaseadus sätestab, et nende liikmeteks võivad olla ka teised püsivalt Eestis elavad Euroopa Liidu kodanikud. Kuid see on defekt, mis tuleneb Eesti põhiseaduse muutmise keerukusest ja poliitikute viitsimatusest see muutunud olukorraga kooskõlla viia.

On täiesti omaette tase võtta vastu selline põhiseaduse muudatus, mis ei ole juba algusest peale kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Riigikogu sai sellega aga hakkama. Enneolematu saavutus.

President on nüüd muidugi keerulises olukorras. Seadust parlamendile tagasi saates tõmbaks ta enda peale nii Eesti ajakirjanduslik-poliitilise kompleksi kui ka paljude tavakodanike viha. Juriidilist praaki läbi lastes avaks ilmselt tee kohtuvaidlustele, mis takistaksid samuti selle muudatuse jõustumist.

Jõudu tööle, härra president!

Andres Laiapea

Loe ka: Adam Cullen: kas ma olen USA kodanikuna Eestis ohtlik oma kogukonnale?