Foto: Canva

Nagu me teame, siis vaatamata teadlaste ja valitsuste tohutule pingutusele pole maailm pea kahe aasta jooksul suutnud peatada enneolematut laustaudi ka kõige radikaalsemate meetmetega. Globaalsed lukustused selleks, et haiguse levikut peatada ei toonud edu. Sotsiaalne distantseerumine, desovahend, pleksiklaas, näomähkmed, äride sulgemised ja sundvaktsineerimine ei suutnud seda samuti. Kuid nüüd on teadlased valmis saanud uue lahenduse, mis loodetavasti paneb pandeemiale punkti – müügile on tulemas koroonatabletid, vahendab MSN.

Samal ajal kui haiglad on enneolematu laustaudiga võitlemisel kurnatuse tõttu kokkukukkumise äärel ja laibahunnikutest plaanitakse ehitada tulevast silda Tallinnast Helsingisse, tundub, et tunneli lõpust on hakanud paistma valgust. Neljapäeval andsid Suurbritannia ametiasutused USA farmaatsiahiiu Mercki eksperimentaalsele ravimile molnupiraviir heakskiidu, mis on esimene kord, kui paljulubav COVID-19 pillidel põhinev ravi lubati kõikjal maailmas.

Juba järgmisel hommikul pärast selle uudise avaldamist teatas Pfizer oma eksperimentaalsest viirusevastasest ravimist paxlovid, mis vähendas viirusesse nakatunud kõrge riskiga inimeste haiglaravi ja surma riski 89 protsenti ning lubas, et nad esitlevad seda peagi USA-le. Kui ma sain eelmisest lausest õigesti aru, siis Pfizer keetis oma tabletinäidised kokku ühe ööga ning juba on teada, et need vähendavad surma riski 89%.

Oluline on märkida, et erinevalt vaktsiinidest on need ravimid mõeldud juba COVID-19-sse nakatunud inimeste raviks, mitte selle nakatumise takistamiseks. Mercki andmetel vähendas molnupiraviir haiglaravi ja surmajuhtumeid peaaegu poole võrra kõrgema riskiga täiskasvanud koroonaviiruse patsientide seas, kellel oli diagnoositud kerge kuni mõõdukas haigus. Kuid see ei asenda vaktsineerimise vajadust. Seega, vaktsineerimisega tuleb jätkata, lihtsalt tabletid on samuti hädavajalikud, et laibahunnikute suurusi vähendada.

Ellen Francis ja Claire Parker kirjutavad, et paljud eksperdid usuvad, et “laialdase müügiloa korral võib sellel ravimil olla tohutu potentsiaal aidata võidelda koroonaviiruse pandeemiaga: tablette on lihtsam võtta, valmistada ja säilitada, mistõttu on need eriti kasulikud madalama ja keskmise sissetulekuga riikides, kus on nõrgem infrastruktuur ja piiratud vaktsiinivarud. Jääb üle vaid loota, et ka Eesti klassifitseerub siia.

Mõned eksperdid on väitnud, et koroonaviiruse vaktsiinidest keeldujate seas võib nõeltehirm olla alatunnustatud tegur. “Umbes igal neljandal täiskasvanul ja kahel kolmest lapsest on hirm nõelte ees ja täiskasvanutele võib tunduda, et nende hirmud on liiga häbiväärsed, et neid jagada,” kirjutas Ontarios asuva Guelphi ülikooli psühholoogiadotsent C. Meghan McMurtry New York Timesis selle aasta alguses. Täiesti õigus, ka mina ja kõik minu antivakseritest sõbrad kardavad nõelasid ja see on põhjus, miks me pole ennast veel süstida lasknud.

Jeruusalemmas asuv ettevõte Oramed teatas eelmisel nädalal, et on võitnud Lõuna-Aafrika valitsuselt loa esialgse kliinilise uuringu läbiviimiseks oma suukaudselt manustatava vaktsiinikandidaadi jaoks, mis kasutab spetsiaalselt disainitud kapsleid. Teine Iisraelis asutatud ettevõte MigVax on saanud raha Norras asuvalt Epideemiaks Valmisoleku Innovatsiooni Koalitsioonilt (CEPI) omaenda suukaudse vaktsiinitableti jaoks, teatas ettevõte neljapäeval. Mida rohkem, seda uhkem.

Maailma Terviseorganisatsiooni hiljutises aruandes öeldakse, et kliinilises väljatöötamises on veel neli suukaudse vaktsiini kandidaati. Veel kaheksa kandidaati on ette nähtud intranasaalseks manustamiseks. Mõned teadlased loodavad, et ninaspreidena manustatavad vaktsiinid võivad olla mitte ainult lihtsamad, vaid ka tõhusamad. Super, kui meil on iga aasta kaks vaktsiini ja koroonatabletid ning ka ninasprei, siis saame kindlasti laustaudist jagu.

Hando Tõnumaa