Foto: Wikimedia Commons / Luc Viatour, CC BY-SA 3.0

Maailm valmistub järgmiseks täielikuks päikesevarjutuseks USA-s, mis leiab aset 8. aprillil 2024. Nii hullumeelselt, kui see ka ei tundu, siis järgnev analüüs viitab sellele, et täielikku päikesevarjutust ei saa mitte kuidagi ära seletada ametliku kosmoloogia ja heliotsentrismi teooriaga. Kas see tähendab, et Carl Sagan, Brian Cox, Stephen Hawking, Michio Kaku, Neil DeGrasse Tyson ja Üllar Kivila kõik eksivad? Absoluutselt! See, mida nad teile Universumist ja kosmosest räägivad, on täiesti naeruväärne ja vaid umbes 20 minutiga saab tõestada, et see kõik on jama. Artikkel põhineb Matthew McKinley analüüsil “Täielik päikesevarjutus paljastab võltsreaalsuse”.

Põhimõtteliselt on olemas kolme tüüpi päikesevarjutusi:

• Täielik päikesevarjutus (total)
• Rõngakujuline päikesevarjutus (annular)
• Osaline / mittetäielik päikesevarjutus (partial)

Allikas: timeanddate.com

Täielik ja rõngakujuline päikesevarjutus on põhimõtteliselt sama asi. Rõngakujulisel on Kuu on lihtsalt Päikesest väiksem ja nad väidavad, et see tuleneb sellest, et Kuu on vaatajate vaatenurgast Maast kaugemal. Rõngakujuline päikesevarjutus ei ole nii dramaatiline, seega ei teki täielikku 1:1 blokeerimist, nagu täieliku päikesevarjutuse ajal. Ja osalise päikesevarjutuse korral, nagu nimigi ütleb, blokeerib väidetavalt ainult osa Kuust Päikese.

Probleem on aga selles, et kui vaadata ajaloolist varjutuste loendit ja neid, mida ennustatakse 100 aasta pärast, siis on näha mustrit, milles kümnest varjutusest kolm kuni neli on täielikud või rõngakujulised. Ja nagu mainitud, pole rõngakujulisel ja täielikul suurt vahet. Lihtsalt väidetavalt Kuu on veidi väiksemalt otse Päikese ees.

Probleem on aga selles, et kui need taevakehad liiguvad Universumis ringi nii, nagu Carl Sagan jt “preestrid” ütlevad, oleks meil potentsiaalselt 100 osalist varjutust iga täis- või rõngakujulise kohta, võib-olla isegi 1000 osalist ühe rõngakujulise või täieliku kohta.

Lubage mul selgitada. Ma toon näiteks korvpalli. Võtame ühe koolilapse, paneme ta vabaviske joonele vabaviskeid tegema, aga seome tal silmad kinni. Iga kord, kui pall tabab rõngast ja läheb peale seda kas korvi või põrkab maha, on see osaline varjutus. Iga kord, kui pall läheb otse puhtalt siuhti korvi, on see täielik või rõngakujuline varjutus.

Täielik päikesevarjutus nõuab aga, et see pall, mis läheb puhtalt korvi, on praktiliselt sama suur kui korvirõngas ise.

Rõngakujuline päikesevarjutus oleks siis, kui me võtaksime võrkpalli ja viskaksime selle korvi. Võrkpall on selgelt väiksem kui korv.

Kui palju puhtaid korve suudaks kinniseotud silmadega inimene visata palliga, mis on praktiliselt sama suur kui korv ise?

See oleks ehk üks 20 või lausa üks 50 kohta. Selline peaks olema ka minimaalne suhe täieliku või rõngakujulise päikesevarjutusega.