Telegrami 10. ajakirja kordustrükk, aprill 2023. Foto: Telegram.ee

UNESCO tähistab täna 30. pressivabaduse päeva, kuid iroonilisel kombel on suur osa maailma ajakirjandusest muutunud propagandaks, kuna valitsused dikteerivad, mida tohib kirjutada ja mida mitte. Lisaks on ainuüksi viimase aasta jooksul oma töö tegemise eest tapetud või vangistatud sadu reportereid. ÜRO organisatsiooni andmetel on 85% maailma elanikkonnast kogenud viimastel aastatel oma riigis ajakirjandusvabaduse langust. Teatavasti on EL ja seega ka Eesti mängimas uue tsensuuriseaduse eelnõuga, millega loodetakse veelgi rangemat tsensuuri saavutada.

Ahjaa, meil on pressivabaduse aastapäev – palju õnne meile kõigile!

Alates koroonapettusest on Telegram üritanud pääseda Eesti valitsuse pressikonverentsile, aga teatavasti meid sinna ei lubata. Oleme käinud sel teemal ka kohtus ja kulutanud kümneid tuhandeid eurosid, kuid ka kohalik kohus on arvamusel, et pressivabadusel pole tänapäeva “uusnormaalses” maailmas kohta.

Aga sellega Telegrami tsenseerimine ei piirdunud.

Viimase kolme aasta jooksul on meil ära kustutatud kaks Facebooki kanalit (esimene neist koos 70 000 jälgijaga), kolm Youtube’i kanalit ning meie hetke Facebook ja ka Youtube on strike’ide all mitme hoiatusega ning olema ka shadowbannitud, mis tähendab, et ainult vähesed (võrreldes varasemaga) näevad meie sotsiaalmeedia postitusi.

2020. aasta suvel korjati kahe kauplusteketi lettidelt Telegrami ajakirjad, sest Postimehe faktikontrollijast oktoobrilaps Herman Kelomees hakkas poekette terroriseerima oma telefonikõnede ja laimavate artiklitega, kus Telegrami nimetati ohtliku koroonavaleinfo levitajaks. Kuigi täna, kolm aastat hiljem on see, mis me toona koroona kohta kirjutasime, tunnistatud tõeks ka peavoolus, pole mitte keegi meie ees vabandanud ning tsensuuri ja tühistamised on endiselt n-ö aktiivsed.

Koroonapettust ja muud propagandat peale suruvad väljaanded said 2020. aastal valitsuselt ligikaudu miljon eurot maksumaksja raha eest toetuseid. Ja see ei jäänud viimaseks korraks… ERR-i riigieelarveline toetus tegevuskuludeks on aga tänavu kerkinud rekordilise 41 miljonini.

Mõni ime siis, et keegi nendest riigi rahast sõltuvatest meediamajadest ei teinud säärast julget avaldust nagu Taani suurim ajaleht Ekstra Bladet jaanuaris 2022, vabandades oma lugejate ees, et nad on valitsuse Covidi hüpnoosi all olnud.

Seega, Eestis läheb esialgu kõik samamoodi edasi… (Kiitus siiski peavooluajakirjanikele, nt Villu Zirnaskile ja Liina Laksile, kes julgesid oma nime ja näoga kainet mõistust säilitada.)

Ahjaa, möödunud aastal keelati Telegramil osaleda Arvamusfestivalil, kuigi meie arutelu (“Inim- ja põhiõigused koroonakriisis, vasturääkivused teadusmaailmas, tsensuur”) valiti algselt kavasse. Ülle Madise kommenteeris peagi Sirbis: “Oli aeg, mil “ühe arvamuse festival” ja “lubatud fraaside leksikon” kõlasid irooniliselt. Enam vist mitte, sest mõtlema sundiv argumentatsioon ajab närvi, isegi vihale. Teadus olgu poliitika! Lõpp sõltumatusele!”

Kas on midagi veel lisada sõnavabaduse ja pressivabaduse kohta Eestis aastal 2023?

Ühe positiivse asja võime siia lõppu märkida küll – nimelt märtsi keskel ilmus Telegrami 10. ajakiri – viimase kolme aasta koroonakroonika. Ja kuigi viimastel aastatel on trükimeedia tiraažid olnud suures languses, siis aprillis teatas meile Lehepunkt, et ajakiri on mitmetes müügipunktides juba otsas (müügil Selverites, Prismades, R-Kioskites, Maximates, Grossi kauplustes ja Telegrami e-poes) ning meilt telliti kordustrükk!

Seega, kui rahvas nõuab, siis ehk julgeb mõni väljaanne kui mitte Telegram.ee infot tunnistada, siis vähemalt Taani Ekstra Bladeti käiku tunnustada ja ise midagi sarnast teha? Oleks aeg. Ikkagi pressivabaduse päev! Vabastage end enesetsensuurist!

Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas

Telegram.ee loojad

OSTA AJAKIRI SIIT!