Foto: TED ekraanikuva

Kaks aastat tagasi pidas miljardärist riskiinvestor Nick Hanauer TED konverentsil kõne, milles keskendus peamiselt sissetulekute ebavõrdsusele USA-s. Kuigi tema kõne teenis publiku poolt sooja vastuvõtu, ei leidnud konverentsi korraldajad, et tegemist on “jagamist väärt ideega“ ning keeldusid videot oma kodulehele üles panemast. Inimeste tungival nõudmisel see lõpuks siiski avaldati.

TED kodulehel postitatakse tihti palju kõmu tekitavaid kõnesid poliitiliselt tundlikel teemadel nagu globaalne soojenemine või rasestumisvastased vahendid. Kuid erinevalt paljude teiste kõrgete poliitikute kõnedest nagu Bill Clinton, David Cameron ja Al Gore, peeti Hanaueri kõnet poliitiliselt liialt vastuoluliseks ning TED-i kuraatori Christopher Anderseni sõnul oli selles hulk argumente, mis ei olnud piisavalt veenvad. Peale seda, kui inimesed hakkasid nõudma Hanaueri kõne avalikustamist, pandi see viimaks siiski üles. Allpool avaldame Hanaueri kõne tõlke.

Rikkad ei loo töökohti

On hämmastav, kui oluliselt üks idee võib kujundada ühiskonda ja poliitikat. Nagu näiteks see idee, et rikaste maksustamine vähendab uute töökohtade loomist. See idee on vabariiklaste jaoks (USA-s – toim.) peaaegu usudogma ja ka demokraadid ei püüa seda ümber lükata. See idee on kujundanud suuremas osas meie tänapäeva majandust.

Kuid vahel on ideed, mida me peame tõeseks, täiesti valed. Tuhandeid aastaid arvasid inimesed, et Maa on universumi kese. Me teame, et see nii ei ole ning astronoom, kes seda usuks, teeks väga viletsat teadust. Samuti teeb seadustelooja, kes usub ideesse, et rikkad loovad töökohti ja neid ei tohi maksustada, halba poliitikat. Olen alustanud või aidanud alustada palju ärisid ning palganud palju inimesi. Aga kui poleks olnud inimesi, kes said meie toodangu ostmist endale lubada, siis oleks kõik need ärid läbi kukkunud ning töökohad kadunud.

Seetõttu võin kindlalt väita, et ei rikkad inimesed ega väiksemad ega suuremad ärid ei loo tegelikult töökohti. Töökohtade arvu tõusu toob endaga kaasa klientide ja äride vaheline “eluring“. Ning ainult tarbijad saavad seda ringi käima lükata, suurendades nõudlust ning läbi selle töökohti. Selles valguses on tavaline keskklassi tarbija rohkem töökohtade looja kui kapitalist. Kui ärimehed peavad ennast töökohtade loojaks, siis on see umbes sama loogiline, kui oravad peaksid ennast evolutsiooni loojateks – tegelikult on hoopis vastupidi. Igaüks, kes on kunagi püüdnud äri teha, teab, et inimeste palkamine on viimane vahend – seda tehakse ainult sel juhul, kui suurenenud nõudlus sunnib.

Tagurpidi poliitika – rikkad saavad rikkamaks

Seetõttu on meie praegused poliitikad tagurpidi. Kui meil on maksusüsteem, milles töökohtade loomise soodustamise sildi all suurem osa maksuvabastusi ja madalaimad maksumäärad soosivad rikkaid, siis ainus, mis juhtub, on see, et rikkad saavad rikkamaks. 1980-ndatest alates on rikaste sissetulekud pea kolmekordistunud – kui oleks tõsi, et madalamad maksumäärad ja rohkem tulu rikastele suurendaks töökohtade arvu, siis me upuksime praegu vabadesse töökohtadesse. Ning ometi on töötuse määr rekordkõrge.

Teine põhjus, miks see idee ei ole tõene, on see, et superrikkaid ameeriklasi ei saa kunagi olla piisavalt, et Ühendriikide majandust käigus hoida. Minusuguste inimeste sissetulek on tavaliste ameeriklaste omast sadu või isegi tuhandeid kordi suurem, kuid me ei osta sada või tuhat korda rohkem asju. Ma ei tarbi piisavalt, et teha tasa suurema osa ameeriklaste vähenevat tarbimist. Kui tüüpiline USA pere saaks suhteliselt samasugust sissetulekut, kui aastal 1980, siis nad teeniksid tänasest 25% rohkem. Kuidas see mõjutaks praegust majandust?

Investeeringud keskklassi suurendamiseks

Minusugustele kapitalistidele on loodud olulisi privileege, kuna arvatakse, et me oleme majandusuniversumi keskmes olevad “töökohtade loojad“. Ning keel, mida me kasutame praeguse sotsiaalse ja majandusliku korralduse õigustamiseks, on väga paljuütlev. Väljendist “töökohtade looja“ on kõigest väike samm “Loojani“. Selline keel ei ole juhuslikult välja mõeldud. See on aus tunnistus, et kutsudes ennast “töökohtade loojaks“, peame ennast teadlikuks sellest, kuidas majandus toimib ning nõuame staatust ja privileege.

30 aastat on meil kogu süsteem olnud tagurpidi. Minusugused rikkad ärimehed ei loo töökohti – nad on lihtsalt keskklassi poolt töös hoitud tagasiside põhjal toimiva ökosüsteemi tagajärg ning kui keskklass elab hästi, siis äri kasvab ja omanikud saavad tulu. Selle tõttu oleks rikaste maksustamine ja selle tulu kasutamine kõigi heaks olevate investeeringute jaoks hea tehing nii rikaste endi kui ka keskklassi jaoks.

Siin on teile jagamist väärt idee: kapitalistlikus majanduses on tegelikud töökohtade loojad tarbijad, keskklass. Rikaste maksustamine selleks, et investeerida vahenditesse, mis suurendavad keskklassi, on kõige targem asi, mida me saame teha nii keskklassi, vaeste kui ka rikaste heaks.

Allikad: Youtube, The Atlantic, National Journal

Foto: ekraanikuva

Toimetas Katrin Suik