Ühtegi pangahoiust pole võimalik hoida konfiskeerimisest

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

17. mai 2013 kell 12:55



 

“Kas pangahoiuste konfiskeerimine on seaduse poolt lubatud avalik vargus?” küsib advokaat ja endine Malaisia peaministri sekretär Matthias Chang oma Global Researchis avaldatud artiklis. Telegram avaldab artikli tõlke tervikuna.

 

Hoiuste omanikud Suurbritannias ja USA-s võivad arvata, et nende hoiused on turvalises kohas, kuna nad on kindlustatud ning ükski valitsus ei julgeks nii radikaalset sammu ette võtta lihtsalt hädas olevate pankade väljaaitamiseks.Enne, kui ma selgitan, miks on Suurbritannias ja USA-s pangahoiuste konfiskeerimine kindlalt seaduslik, palun kõigil artikli lugejatel teha järgmist.

Küsi kohalikult politseinikult, advokaadilt ja kohtunikult järgmised kolm küsimust:

1. Kui ma usaldan oma raha advokaadi kätte ja ta kasutab seda ilma minu nõusolekuta, kas ta on sooritanud kuriteo?

2. Kui ma paigutan vakatäie nisu või puuvilla lattu ning laoomanik müüb selle ilma minu teadmise ja loata, kas laoomanik on sooritanud kuriteo?

3. Kui ma usaldan raha oma börsimaakleri kätte ja ta kasutab seda muuks otstarbeks, kui minu juhtnööridega on ette nähtud, siis kas börsimaakler on sooritanud kuriteo?

Olen veendunud, et vastus kõigile neile küsimustele on jaatav. Kuid selle artikli teemakäsitluse huvides sooviksin kõigepealt käsitleda olukorda, mis toob välja seose nisuvaka ja laoomaniku vahel ning võrrelda seda seosega, mis on pangahoiuste ja pankurite vahel.

 

Kõigepealt on oluline rõhutada, et kogu nisu on sama väärtusega ja üks vakk nisu ei erine teisest nisuvakast. Nisuvaka omanikuõigused jäävad sulle ega kandu mitte mingis osas üle laoomanikule. Nagu eelpool öeldud, kui laoomanik müüb sinu nisuvaka ilma sinu nõusoleku ja loata, on ta sooritanud kuriteo ja tsiviilõiguse rikkumise, muutes sinu vara enda varaks ning teda on võimalik kohtusse kaevata.

Toon ka teise analoogse näite. Kui supermarketi kassapidaja võtab reedel kassast 100 dollarit, et laupäeval pidutseda, on ta sooritanud varguse isegi sel juhul, kui ta selle raha ilma ülemuse või omaniku teadmata esmaspäeval tagasi paneb. See raha, mis ta reedel varastas, on välimuselt eristamatu sellest, mis ta esmaspäeval tagastab. Mõlemal juhul, nii laos oleva nisu kui ka 100-dollarilise rahatähe seadusevastasel omastamisel on tegemist kuriteoga.

Jätkame rahaga, mille oled andnud panka hoiule. Olen kindel, et enamusel on osalise reservmääraga pangandusest (fractional reserve banking) väga vähe teadmisi. Kindlasti on vanemad sind juba lapsest saadik julgustanud raha säästma, et õpetada korrektset rahaga ümberkäimise oskust. Täiskasvanuna õpetad sedasama ka oma lastele. Sinu usk panga aususesse on täielik ja pangas teenib su raha sissetulekut intresside näol. Kui sa seda raha tagasi tahad, siis saad selle tagasi koos teenitud intressiga. Sa ei kahtle hetkekski selles, et raha omanikuõigused ei kandu edasi pangale ja see usk põhineb samal alusel nagu vilja omanikul, kes säilitab oma vilja laos.

Kuid see usk on praegu ja alati olnud vale. Pangad ja valitsusametkonnad petsid sind nutikate reklaamide abil, sisendades sulle, et su raha on turvalises kohas ja kaitstud hoiusekindlustusega. Kuid see kindlustus ei kata kogu summat, mille oled panka hoiule andnud, vaid ainult piiratud hulka. USA-s on see kuni 250 000 dollarit, Saksamaal kuni 100 000, Suurbritannias kuni 85 000 naela.

Erinevalt viljaomanikust, kes säilitab vilja hoidlas, on sinu pangahoiuse omanikuõigused üle kantud pangale ja ainus, mida sul on õigus teha, on nõuda selle tagasimaksmist. Kui pangal ei ole võimalik sulle seda raha tagastada, siis on sul õigus pank kohtusse kaevata, kuid juhul, kui pank on maksejõuetu, ei saa sa mitte midagi. Juhul kui hoius on kindlustatud, siis võid saada tagasi piiratud summa. Kuid ka selles on oma konks. Suuremal osal kindlustusskeemidel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et katta kõiki pangandussüsteemi hoiuseid. Nii et halvima stsenaariumi korral, kui toimub kogu süsteemi kokkuvarisemine, ei ole sul mingit võimalust oma raha tagasi saada.

Tegelikult, nii nagu näitas Küprose panganduskriis, lähevad võimud nii kaugele, et konfiskeerivad sinu hoiused, et maksta panga võlausaldajatele. Kui see juhtus, siis nii tavakodanikud kui ka finantsanalüütikud nimetasid seda röövimiseks päise päeva ajal. Kuid kas see oli seda? See tuleb kõigile üllatuse ja šokina, kuid selline päise päeva ajal röövimine on täiesti seaduslik ja on seda olnud juba sadu aastaid.

Selle põhjuseks on asjaolu, et erinevalt nisuvaka omanikust, kelle omanikuõigused ei kandunud üle laoomanikule, kanduvad sinu raha omanikuõigused üle pangale sellel hetkel, kui sinu raha panka saabub. Sinu staatus on panga võlausaldaja/kreeditor ning pank on seaduse kohaselt sinu võlgnik/deebitor. Sa oled laenanud oma raha pangale selleks, et pank saaks kasutada seda oma äritoimingutes ning osaleda maailma suurimas hasartmängus – globaalses derivatiivide kasiinos.

Sinust on saanud kindlustamata võlausaldaja ja seaduse kohaselt seisad sa panga maksejõuetuse korral selle järjekorra lõpus, mille alusel tagastatakse raha ja varasid võlausaldajatele. Selles järjekorras on esimesed alati kindlustatud võlausaldajad ning kui nendele väljamaksete tegemise järel veel raha alles on, siis makstakse kindlustamata võlausaldajatele summad, mis on proportsionaalselt jaotatud kõigi kindlustamata võlausaldajate vahel. See on kogu tõde!

See seadus on eksisteerinud sadu aastaid ja selle võttis kõigepealt vastu Lordide koda Inglismaal aastal 1848. Kui klient annab raha panka hoiule, siis on tema ja panga vahel võlausaldaja ja võlgniku suhe, mille kohaselt peab pank võla tagastama, kui võlausaldaja seda nõuab. Kui raha on pankuri kätte antud, siis kuulub see talle ning tal on vabadus kasutada seda oma isiklikel eesmärkidel. Tsiteerin olulist osa Lordide koja kohtuotsusest, mille edastas lordkantsler Cottenham.

“Raha, mis makstakse panka, lakkab olemast põhimõtteliselt raha… See on siis pankuri raha, kes on kohustatud tagastama sama väärtuse, makstes sarnase summa, mis tema juures hoiustati, siis kui temalt seda nõutakse. Pankuri kätte makstud raha on sinna antud teadmisega, et see on tema kontrolli all, ta käib sellega ümber nagu enda rahaga ning kui ta teenib selle abil kasumit, siis jätab ta selle endale. Ta ei ole selle kasutamisel süüdi usalduse rikkumises ning ta ei ole vastutav, kui paneb selle raha ohtlike spekulatsioonidega riski alla.“ (Tsitaat pärineb Suurbritannia seaduse esseedest – “UK Law Essays, Relationship Between A Banker And Customer, That Of A Creditor/Debtor”.)

 

On lihtne ja selge, et pankurit ei saa süüdi mõista usalduse rikkumise eest, sest tal ei ole kliendi ees varade hooldamise kohustust ning on teada, et ta kasutab raha spekuleerimiseks. Selles olukorras ei ole mitte mingit kriminaalvastutust. Miljardi dollari küsimus: miks ei ole keegi justiitsministeeriumis või teistes valitsusasutustes seda õiguslikku printsiipi maininud?

Põhjus, miks keegi ei julge sellest rääkida, on see, et inimesed ründaksid pankasid, kui nad mõistaksid, et nende hoiused on seaduse kohaselt laen pangale ning pank võib selle rahaga teha, mida iganes ta soovib, isegi osaleda globaalses hasartmängus aktsiaturul. Tavainimesed peavad alati panka kreeditoriks, isegi siis, kui nad hoiustavad pangas raha. Ükski hoiustaja ei pea ennast kreeditoriks.

USA justiitsministril Eric Holderil oli õigus, kui ta ütles, et pankureid ei saa süüdi mõista panga kahjumi tõttu, kuna pankurit ei saa süüdi mõista “oma raha” kaotamise eest – kui raha on panka hoiustatud, kuulub see pangale. Põhjendus, et pankuri süüdimõistmise korral kukuks kogu pangandussüsteem kokku, on lihtsalt suur vale. Ka USA justiitsminister ei sõnasta avalikult seda põhimõtet, sest see põhjustaks tormijooksu pankadele, kui inimesed avastavad, et nende raha ei ole pangas turvalises kohas ning seda võib täiesti seaduslikult kasutada spekuleerimiseks.

Muret valmistab see, et sinu õigus tagasimaksele tekib ainult juhul, kui sa seda nõuad. Sinu tagasimakse nõudel pole mingit jõudu, kui pank muutub maksejõuetuks. Kindlustamata võlausaldajana läheb sul hästi, kui saad tagasi 10% hoiuse väärtusest.

Kui Inglismaa Pank, USA föderaalreserv ja BIS (Bank for International Settlements) andsid välja juhtnöörid, millest sai mustand Küprose pankade puhul rakendatud stsenaariumile, siis oli see lihtsalt kaudne meetod avaldada legaalset seisukohta ilma inimestes viha tekitamata. Nad teadsid hästi, et kui tõde ilmsiks tuleks, põhjustaks see revolutsiooni. Seetõttu ei tohiks olla üllatav, et globaalsed keskpankurid tulid lagedale järgmise absurdse nõuandega.

“Efektiivse resolutsiooni režiimi eesmärk on teha teostavaks finantsinstitutsioonide resolutsioon ilma tõsiste süsteemsete häireteta ja ilma et maksumaksjad peaksid kahju kannatama ning samal ajal kaitstes olulisi majanduslikke funktsioone mehhanismide kaudu, mis võimaldavad osanikel ja kindlustamata kreeditoridel hõlmata kaotusi sellisel moel, mis austab nõuete hierarhiat likviidseks muutmise korral.”

See on sellist sorti tehniline žargoon, mida pankurid kasutavad selleks, et inimesi ja eriti hoiustajaid segadusse ajada ja peita seda, mida ma olen eelnevates lõikudes väga selgelt väljendanud.

 

BIS juhtnööride võtmesõnad on:

– “ilma tõsiste süsteemsete häireteta”, see tähendab, et pank jätkab toimimist;

– “kaitstes samal ajal olulisi majanduslikke funktsioone”, see tähendab, et kaitstes pankureid;

– “kindlustamata kreeditorid”, see tähendab sind ja sinu varasid;

– “austab nõuete hierarhiat likviidseks muutmise korral”, see tähendab, et sa oled järjekorras viimane, kellele makstakse peale seda, kui kõik kindlustatud kreeditorid on tagasimakse saanud.

 

See tähendab, et kõik hoiustajad on kaotajad! Palun loe seda artiklit hoolega ja levita seda. Teed sellega teene oma kaasmaalastele ning oma perele ja sugulastele!

 

 

Allikas: Global Research

Pilt: Money Tigers

 

Toimetas Katrin Suik

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt