Mitu lugejat on meile pärast tegevuse peatamise teadet saatnud küsimuse selle kohta, millised kulutused küll võiksid Telegramil olla, kuna serveri kulud peaksid jääma kuus 20 euro piiresse ja tööd võiksid ju tasuta teha vabatahtlikud. Miks siis on Telegramil nii suured kulud ja kuhu see raha pannakse? Seekordsele rumalale küsimusele vastab Telegrami peatoimetaja Mariann Joonas. 

Alustan vastamist ühe väikese mõttemänguga. Kujuta ette, et sa teed iga päev kaheksa tundi tööd ja kaks korda kuus veel ka laupäeval või pühapäeval. Sinu tööks on ühe teema/uudise põhjal kirjutada artikkel, otsides sellele erinevaid allikaid, kontrollida fakte ning tihti on sul vaja selline uurimistöö läbi viia ja valmis kirjutada 3–4 erineva teema kohta päevas. Ajakirjanikud teavad, et see on päris raske ülesanne ja teistes väljaannetes on ühe töötaja töökoormus tihti väiksem kui Telegramis. Jah, Telegrami töötajad teevad (tegid) päris tööd ja nad saavad (said) selle eest ka päris palka.

Tõsi, aasta ja 4 kuu jooksul on kokku 20–30 inimest pakkunud end ka tegema tasuta ehk vabatahtlikku tööd. Paar tükki neist said oma ülesandega väga kenasti hakkama, kuid tegid seda vaid korra-paar, kuna meie artiklid on tihti keerulised ja neil ei olnud nii palju vaba aega, et seda pidevalt teha, mis on ju täiesti normaalne. Kahest vabatahtlikust said isegi meie alalised kaasautorid. Pooled kenad vabatahtlikud tegid aga soovitud artikli valmis nii madala kvaliteediga, et meil oli valida, kas toimetada seda 4–6 tundi või teha algusest peale ise uus artikkel. Samuti saatsid mõned vabatahtlikest oma töö ära paar nädalat kuni paar kuud hiljem, kui  sellest materjalist enam kasu ei olnud. Teine pool ei saatnud oma tööd kunagi ära… Kindlasti oleme me kõigile vabatahtlikele väga tänulikud, sest pealehakkamine on pool võitu, paraku ainult pealehakkamisest artiklit ei sünni. Kohusetundlike vabatahtlikega on loomulikult võimalik teha portaale, mis ilmutavad mõned uudised nädalas, kuid mitte portaali, millel on igapäevane pidev uudistevoog.

Kui 2012. aasta lõpus Telegrami toimemehhanisme ja töökorraldust paika panema ning toimetust komplekteerima hakkasime, oli meil selge visioon: Telegrami tegevus peab olema algusest peale jõuline, pidev, mitmekülgne, julge, teistest erinev ja võimalikult professionaalne. See tähendab muu hulgas seda, et on olemas kindel toimetus, kes kirjutab iga päev artikleid ja hoiab end teemadega kursis, keeletoimetaja, kes need üle kontrollib jne.

Asume siis eelarve juurde

Telegrami aprillikuu eelarve oli 6000 eurot, mis hõlmas 8-liikmelise toimetuse ja kahe kaasautori palkasid, kulutusi serverile 150 eurot, raamatupidajale 50 eurot + veel nipet-näpet arveid. Me ei saa kasutada tavalist ~20-eurost serverit, kuna lisaks Telegram.ee-le majutame ka Telegrami eelkäijat Ulmefilm.ee-d, lisaks on kogu Telegram.ee-st tehtud mitu erinevat koopiat (mida pidevalt uuendatakse) ning meil on tehniline toetus 24/7, mida paljud teenusepakkujad ei paku, vähemalt mitte sellise hinna eest.

Veel märtsis oli meie eelarve suurem (7200 eurot), kuna meil oli ka kontor, millest 31. märtsil rahapuudusel välja kolisime. Kontori üür oli 550 + kommunaalid. Märtsis loobusime veel muustki – kui  veebruari lõpuni töötas kogu meie toimetus täiskohaga, siis alates märtsist jäid täiskohaga tööle vaid paar inimest – ilmselt märkasid ka paljud lugejad, et kui varem ilmus meil 12–13 lugu päevas (nädalavahetusel 8), siis märtsist alates oli see nädala sees 7 ja nädalavahetusel 5 artiklit. Ka see oli üks põhjus, miks me enam kontorit ei vajanud. Õnneks olid kõik nõus kodus töötama ja nii sai 2013. aasta jaanuaris Ulmefilmi fännide poolt annetatud kontorimööbel kõigi töötajate vahel ära jagatud.

Enne märtsi oli meie kuueelarve 10 000 euro ringis. Seega võite isegi arvata, et kui kogusime veebruaris “Lugeja vabatahtlik aastamaks 6 eurot” kampaaniaga tänuväärsed 6000 eurot, ei jätkunud sellest siiski toimetuse töö majandamiseks. Enne väikest kollapsi märtsis maksime iga kuu muuhulgas ka 250 eurot BNS-ile, et lisaks alternatiivsele uudistevoole olla sama palju kursis ka peavoolus toimuvaga.

Miks te reklaami ei müü nagu kõik teised väljaanded?

Müüme ikka, aga oleme üsna valivad reklaamiklientide suhtes. Kui ikka kirjutame sellest, et alkohol on kahjulik, oleks ju üsna tobe meist sinna kõrvale viski reklaam panna. Samuti oleme loobunud näiteks e-sigareti, kasiino ja valimisreklaamidest. Ühest reklaamist loobuti ka meie eest. Saime aasta alguses oma esimese diili reklaamiagentuuri kaudu (sotsiaalreklaam), kuid sellest öeldi ära viimasel hetkel – nimelt ei olnud kampaaniat rahastanud suurpank nõus, et reklaam Telegramis avaldatakse.

Meie reklaamitulu on olenevalt kuust olnud 300–2000 eurot. Meil on olnud tasulisi reklaame avamispäevast (29. jaanuar 2013) alates ja Telegramist on läbi käinud 8 reklaamimüüjat, nendest kaks on ka varem professionaalselt sellega tegelenud, seega oleks põhjendamatu väheses reklaamikäibes süüdistada reklaamimüüjaid. Tihti on takistuseks olnud hoopis see, et paljud firmad ei ole julgenud end Telegramis reklaamida, hoolimata meie täitsa korralikest lugejanumbritest.

Mis te tegite selle 5000 euroga, mis EAS teile andis?

Eelmisel aastal määras Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) meile 5000 euro suuruse toetuse, mida me ei ole siiani välja võtnud. Taustaks niipalju, et me ei oleks seda toetust saanud kasutada toimetuse kulude katmiseks, kuna see oli sihtotstarbeline (Telegrami neti-TV ja -raadio tehnika ostuks). Tehnika maksis kokku 6300 eurot, millest 1300 pidime tasuma ise ja 5000 EAS. Kuna õigel hetkel ei jäänud meil üle 1000 eurot, et maksta riigile makse selle 5000 euro pealt (ega siis riik tasuta raha ei anna!), ei võtnud me kohe toetust välja. Ja kuna oli ebaselge, kas rahaliste raskuste tõttu projekti valmis jõuaksime, oli see mitteväljavõtmine hea, sest vastasel juhul oleksime pidanud raha tagastama ja tehnika uuesti raha vastu vahetamine oleks ilmselt keeruliseks osutunud. Aga EAS-ile oleme jätkuvalt tänulikud, et nad meid teistega võrdselt kohtlesid.

Miks ei ole ole Telegram MTÜ, annaksin raha palju meelsamini MTÜ-le

Nagu ma juba enne kirjutasin, oli meil Telegrami tegevust alustades selge visioon, et alustame kohe täie rauaga. Olime kohe alguses seisukohal, et nagu välismaisedki alternatiivportaalid, võiks ka Telegram olla lugejate poolt toetatud, kuid seda toetust ei saa ju enne küsida, kui me ei ole enda vajalikkust tõestanud.

Kuna meie eelarve oli null, oli meil täie rauaga alustamiseks vaid üks võimalus – võtta kampa inimesi, kellel on raha. Meil oli neile ka kaks tingimust – neil peab olema meiega sarnane visioon (Eestis on puudu uudistekanal, mis vahendab (sise-) ja välismaailmas toimuvat avatult, julgelt ja tabudeta) ning neil ole ole mitte mingit sõnaõigust Telegrami sisu osas. Ehk siis põhimõtteliselt müüsime osalust rikastele Telegrami fännidele, kelle ühekordsete osaluse ostude eest oleme suure osa lahtiolnud kuudest ära rahastanud. See oli ainus põhjus OÜ asutamiseks ja kui juhuslikult kunagi peaksime hakkama kasumit teenima, siis läheks see tulu vaid Telegrami edasiarendamiseks. Ausalt öeldes on lugejate toetustest kogutud raha mitu korda väiksem kui meie oma raha, mille me osaluste müümisest oleme kõik Telegrami sisse pannud.

Kui oleksime alustanud MTÜ-na, oleks meil suure toimetuse asemel töötanudki vaid kaks Telegrami loojat, kes oleks ehk kirjutanud 2–4 lugu nädalas ja pidanud äraelamiseks tegema n-ö tavatööd… Niimoodi praegusel kujul eksisteerinud Telegrami tegemiseks raha kogumine oleks aega võtnud ilmselt 5–10 aastat.

Meil on kahju, et paljudel inimestel on elus läinud nii õnnetult, et nad näevad iga OÜ taga rahahimu ja iga rahaküsimise taga pettust. Võime käsi südamel öelda, et oleme Telegrami teinud ausalt ja südamest ning iga meile saadetud rahalist panust on kasutatud portaali elushoidmiseks. Oleme oma tööd teinud algusest peale vaid siira sooviga pakkuda lugemiseks materjali, mida mujalt eesti keeles ei leia või millele on väga oluline tähelepanu pöörata.

Mis siis ikkagi Telegramist edasi saab?

Tänaseks oleme saanud mõned huvitavad koostööpakkumised, mis on läbirääkimiste algusfaasis, samuti on meid nõu ja jõuga toetanud meie head lugejad. Aitäh!

Kindlasti oleks meie rahaline olukord palju parem, kui me ei oleks nii “põikpäised” ja oleksime nõus müüma oma põhimõtteid kas siis artiklite sisu või reklaamide näol, kuid me lihtsalt ei ole sellega nõus. Loodame, et kui mitte meie, siis järgmise “Telegrami” eksisteerimine lugejate abiga tundub lugejatele juba loogilisem – ainult reklaamirahadest sõltuv meedia lihtsalt ei saa kõike avaldada ja seega ei saa ta kunagi olla vaba.

Tõepoolest, kui 12 000 meie 29 000 fännist oleks nõus tasuma lugeja vabatahtliku aastamaksu 6 eurot, siis oleks meie aastane eelarve koos ja kui seda teeks kasvõi pooled neist, siis ilmselt saaksime ülejäänud osa ise reklaamiklientide abiga kokku. Seega on Telegrami tulevik meie kõigi kätes.

Mariann Joonas

Telegrami peatoimetaja