Foto: geralt/ pixabay.com

Rubriigis “Üks rumal küsimus” küsija suu peale ei lööda ja sel korral mõtlesime, et kui keegi peaks just praegu tegema uue erakonna, siis milline see olema peaks – mis omadused aitaksid ühel erakonnal ja selle liikmetel saada võimalikult palju hääli?

Vastab poliitikavaatleja Andres Laiapea:

Üldiselt on nii, et mida enam on erakonnal kandidaate, kellega valijad saavad kuidagi samastuda või kes kehastavad nende silmis mingit ideaalkuju (näiteks Kaja Kallase tugevaimad toetajad olid viimastel valimistel sellised nooremapoolsed, edasipüüdlikud naised, kelle puhul toimis nähtavasti samastumisefekt, aga tüüpide nagu Jüri Ratas ja Rainer Vakra põhivalijad on vanemad naisterahvad, kes soovinuks endale tõenäoliselt sellist poega või meest – erakonnad on neid asju uurinud, nad tellivad pidevalt igasuguseid küsitlusi, mille tulemusi ei avalikustata, järgmises Polkas räägin sellest ehk pikemalt), seda rohkem hääli võib nimekiri koguda.

Seega peaksid kandidaadid olema juba varem laialdaselt tuntud, valimiskampaania on nende tutvustamiseks liiga lühike aeg, aga samas mitte liiga polariseerivad, ärritavad kujud, sest muidu on toetusbaasi laienemisel lagi ees (hea näide selle kohta on EKRE – Helmed töötasid aastaid selle nimel, et koguda endale andunud toetajaid, aga enamik inimesi ei valiks neid kunagi).

Lisaks tuleb muidugi ekspluateerida parajasti õhus olevaid teemasid, mis inimestele huvi pakuvad, praegu siis koroonakriisi, näiteks Jüri Ratas oma nõudmistega kehtestada karmimaid piiranguid mängis selgelt selle peale, et sama soovivad küsitluste kohaselt ka päris paljud valijad – tema nõudmised olid suunatud eelkõige nende kõrvadele, et võita endale nende toetust, jätta mulje nagu sobinuks ta peaministriks paremini kui Kaja Kallas.

Ma ise kardan, et poliitiline debatt võib taandudagi Eestis lähiajal poliitikute võistupakkumisele selles, kes suudaks rahvast kõige paremini nö. kaitsta (klassika: väida inimestele, et nad on ohus, ja nad otsivad sinult kaitset).

Kaja Kallas ja tema lähikond eelistaks ilmselt liberaalsemat lähenemist, aga kui poliitilised konkurendid ja meedia süüdistavad neid selle peale hoolimatuses, majanduse seadmises ettepoole inimeludest jne, siis pole kerge seda suunda läbi suruda.

Päris uus erakond võiks tulla nüüd muidugi survestama teisest suunast, aga siis peaksid seda juhtima laiemalt vastuvõetavad kõneisikud, kelle autoriteeti tervishoiuküsimustes ei saa peavoolupoliitikud ja meedia kuidagi kahtluse alla seada (a la Martin Kadai), muidu kuulutatakse lihtsalt vandenõuteoreetikuteks vms.

Mida arvad sina, hea lugeja – milline on sinu unistuste erakond?

Toimetas Mariann Joonas