Kuidas lugeda uudiseid ehk võlts-rohujuureliikumine ja meediasõnumitega manipuleerimine

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

7. august 2018 kell 20:59



Selles 2015. aastal TEDx-l peetud 10-minutilises ettekandes, mida on nimetatud silmiavavaks, tutvustab aastakümneid peavoolumeedias uuriva ajakirjanikuna töötanud Sharyl Attkisson astroturfi (eesti k. kunstmuru) ehk vale-rohujuureliikumisi, mida rahastatakse poliitiliste, korporatiivsete või teiste huvirühmade poolt ning mille abil manipuleeritakse väga efektiivselt massidega ning moonutatakse meediasõnumeid.

 

Kujutlege ette seda piltlikku näidet päriselust: te vaatate uudiseid ja sealt tuleb lugu uuest kolesteroolitaset alandavast ravimist Colextran. Teaduslikud uuringud väidavad, et tegemist on üliefektiivse ravimiga ning et arstid võiksid kaaluda selle väljakirjutamist täiskasvanutele, ning ka lastele, kel veel ei ole kõrget kolesterooli.

Kõlab liiga hästi, et olla tõsi? Te olete tark ning otsustate asja ise uurida. Te googeldate ravimit, viite läbi otsingu sotsiaalmeedias, Twitteris, Facebookis jne. Uurite Vikipeediast ja mittetulunduslikust WebMD-st. Lisaks sellele loete veel originaaluuringuid eelretsenseeritud meditsiiniajakirjadest. Kõik allikad kinnitavad, et Colextrani näol on tegemist efektiivse ravimiga.

Uurimise käigus sattusite te küll lugema paari negatiivset kogemust ning hoiatusi Colextrani ja vähi seoste vahel. Ent te lükkate need hoiatused kõrvale, sest meditsiinieksperdid on  öelnud, et Colextran ja vähi seosed on müüt ning et need, kes väidavad, et seosed on olemas, on šarlatanid, petised ja hullud. Viimaks saate te teada, et teie perearst on just võtnud osa meditsiiniseminarist, kus kinnitati, et tegemist on tõesti efektiivse ravimiga ning lõpuks saadab perearst teid kabinetist välja  mõnede tasuta raviminäidise ja retseptiga.

Te tunnete, et te olete põhjalikult teinud oma kodutöö ning selgitanud välja tõe. Kuid mis siis, kui kõik ei ole nii nagu paistab? Mis siis, kui see reaalsus, mida uuringu käigus nägite, on vale?

Väga hoolikalt ja teadlikult konstrueeritud narratiiv on pealtnäha nähtamatute huvigruppide poolt disainitud selleks, et manipuleerida teie arvamusega. Reaalsus nagu filmis “Truman Show” – see mis pole päris on päris sinu jaoks.  Uudistemeedia enesekindlus on kombineerunud tohutu võimsa propaganda ja meediavõimuga, ning see tähendab, et mõnikord on infos, mida meile jagatakse, väga vähe tõde. Huvigruppidel on limiteerimata aega ja raha selleks, et välja mõelda viise meie lollitamiseks, samal ajal ennast osavalt varjates.

Varjatud astroturfi meetodid on tänapäeval sellistele huvirühmadele tähtsamad kui traditsiooniline tagatoa-poliitika kongressis. Washingtonis on nende peale üles ehitatud terve tööstusharu.

Mis on astroturf? See on rohujuure väärastunud ehk võlts-rohujuure tasand. Astroturf on see kui erinevate huvidega poliitiline, korporatiivne  võim maskeerib end ning avaldab blogisid, loob Facebooki ja Twitteri kontosid, levitab reklaame, saadab kirju toimetajatele, kommenteerib kommentaariumites jne, püüdes lollitada teid ning panna arvama, et tegemist on iseseisva või rohujuuretasandi arvamusega.

Astroturfi eesmärk on jätta mulje, et on laiapõhjaline toetus millegi toeks või vastu, mida tegelikkuses ei ole. Astroturf üritab  manipuleerida teid muutma oma arvamust, pannes teid tundma, et teie olete kõrvalseisja, kuigi tegelikult te seda ei ole.

Üks näide sellest on Washingtoni Redskin’ide nimi (redskin = punanahk). Võtmata vastandlikku positsiooni, kuulates meedia kajastust eelmise aasta jooksul või jälgides sotsiaalmeedia arvamust, siis jäi teile ilmselt mulje, et enamik Ameeriklasi peab seda nime solvavaks ning soovivad, et seda muudetaks.

Kuid mis siis, kui ma väidaks teile, et 71% ameeriklastest arvab hoopis, et seda nime ei peaks muutma? See on rohkem kui 2/3. Astroturferid  üritavad vastanduda nendega, kes arvavad teisiti kui nemad. Nad ründavad uudistetoimetusi, mis avaldavad neile vastumeelseid artikleid; vilepuhujaid, kes räägivad tõde; poliitikuid, kes julgevad küsida keerulisi küsimusi; ning ajakirjanikke, kel on südikust seda kõike kajastada.

Mõnikord levitavad astroturferid meelega nii palju segast ja vastandlikku informatsiooni, et te ei oska teha lõpuks muud kui tõsta käed üles ning eirata kõike, kaasaarvatud tõde. Nad uputavad seoseid meditsiini ja ohtlike kõrvalnähtude vahel, nagu näiteks vaktsiinide ja autismi vahel, visates õhku suurel hulgal vastandlikke kinnimakstud viiteid teadusajakirjandusest, ekspertidelt ja mujalt, sogastades tõde nii, et see ei ole enam lõpuks leitav.

Ja siis on meil veel Wikipedia! See on astroturferite täideläinud unistus. See on loodud vabaks entsüklopeediaks, mida igaüks saab täiendada. Reaalsus on aga hoopis teine. Anonüümsed Wikipedia toimetajad kontrollivad lehekülgi huvigruppide nimel. Nad keelavad ja muudavad parandusi, mis on vastuolus nende eesmärkidega. Nad kallutavad ja kustutavad informatsiooni Wikipedia enda reegleid rikkudes, olles alati üle vaestest ullikestest, kes usuvad, et igaüks võib toimetada Wikipediat, kuigi võivad avastada, et neil ei ole luba parandada isegi kõige lihtsamaid faktivigu.

Proovige lisada fakti või parandada mõnd faktiviga mõnel teie poolt jälgitaval  Wikipedia lehel ning te leiate, et mõnikord on teie parandus muudetud tagasi algseks juba sekundite jooksul.

2012. aastal üritas kuulus autor Philip Roth parandada suurt faktiviga tema enda raamatutegelase kohta Wikipedias. Kuid ükskõik kui palju ta proovis, Wikipedia toimetajad ei lubanud tal seda teha. Nad muutsid jätkuvalt parandused tagasi valeinformatsiooniks. Kui Roth viimaks sai otseühenduse Wikipedia toimetajaga, mis ei olnud kaugeltki lihtne ülesanne, ning üritas välja selgitada mis toimub, öeldi talle, et teda lihtsalt ei peeta usaldusväärseks allikaks tema enda suhtes! (Ulmefilmi ja Telegrami toimetajad võivad kinnitada sarnaseid juhtumeid Eesti Vikipeediaga, kuigi ei saa kinnitada, kas tegu on tingimata huvigruppide soovide või viki enda toimetajate kognitiivsest dissonantsist vms tuleneva enesetsensuuriga. Samuti on Vikipeediast näiteks kustutatud 9/11 vandenõuteooriatest rääkiv artikkel, mis seal aastaid üleval oli  – toim.)

Paar nädalat hiljem oli suur skandaal, kus Wikipedia omanikud jäid vahele PR teenuse pakkumisega,muutmaks ja kallutamaks informatsiooni avalikku reklaami otsivate klientide huvide kohaselt, taaskord vastuolus Wikipedia enda põhimõtetega.

Kõik see võib olla ka põhjuseks, et kui üks meditsiiniline uurimisrühm uuris meditsiinilist informatsiooni Wikipedia lehekülgedel ning võrdles neid eelretsenseeritud teadusajakirjade uuringutega, siis selgus, et Wikipedia andmed olid vastavate teadusuuringutega vastuolus 90% juhtudel. Wikipedia infot ei saa täielikult usaldada. Ja seda sa ei tohikski teha.

Lähme nüüd tagasi fiktiivse Colextrani näite ning uuringu juurde, mida te ise tegite. Tuleb välja, et Facebooki ja Twitteri lehed, mis te leidsite ning mis olid nii positiivsed, on tegelikult kirjutatud kinnimakstud professionaalide poolt, kes on palgatud ravimifirma poolt selleks, et propageerida ravimit. Ka Wikipedia lehte jälgitakse inimese poolt, kes on samuti palgatud ravimifirma poolt. Ravimifirma on samuti korraldanud Google´i otsingumootori optimeerimise, seega ei ole juhus, et Te sattusite positiivsete mittetulunduslehtede peale, kus olid vaid positiivsed kommentarid. Mittetulunduslehed olid loomulikult salaja loodud ja rahastatud ravimifirmade poolt. Ravimifirmad rahastavad samuti positiivseid ravimiuuringuid ning kasutavad enda võimu toimetuse kontrollis, et mitte lasta ringlusesse infot, mis väidab, et ravimi üks võimalik kõrvalnäht on vähi teke.

Veelkord – iga arst, kes toetab Colextrani, või nimetab seost vähiga müüdiks, või naeruvääristab ravimivastaseid kriitikuid nimetades neid paranoilisteks šarlatanideks ja petisteks, või kes on liige riigiasutuse nõukogus, mis on ravimi ohutuks tunnistanud – kõik need arstid on tegelikult ravimifirmade poolt kinni makstud konsultandid.

Mis Teie enda arsti puutub, siis meditsiiniline loeng, millest ta osa võttis, oli tegelikult, nagu ka palju teisi meditsiinilisi täiendõppeprogramme, ravimifirmade poolt sponsoreeritud. Ja kui uudised avaldasid loo ravimi kasulikkusest, siis ei mainitud kordagi kõike seda.

Mul on tohutult palju isiklikke näiteid päriselust. Mõned aastad tagasi palus CBS-i uudistetoimetus mul uurida üht lugu uuringust, mis oli tehtud mittetulundusliku rahvusliku uneuuringute sihtasutuse poolt. Selle loo pressiteade pidi kõlama järgmiselt: “Uurimistöö tulemused näitavad, et me oleme rahvus, kes kannatab epideemilise unehäirete probleemi all ning me isegi ei tea seda, ja me peaks minema ja küsima enda arstidelt selle kohta“. Mõned asjad selle loo juures tundusid mulle kahtlased. Esiteks, mulle jäi kõrvu fraas: “pidage nõu enda arstiga“, mis on levinud fraas, mida propageerib ravimitööstus. Nad teavad, et kui nad suudavad teid suunata arsti uksest sisse mõne kaebusega, siis on väga suur tõenäosus, et arst kirjutab teile välja uusima ravimi, mis on hetkel turule tulnud.

Teiseks imestasin ma endamisi, kui tõsine ja epideemiline uneprobleem saab olla, kui me isegi ei tea, et see probleem meil on. Mul ei läinud kaua aega, et teha väike uuring ning leida, et rahvuslik mittetulunduslik uneuuringute sihtasutus ning tehtud uuring, mis tegelikult ei olnudki uuring, vaid küsitlus, need mõlemad nimetasid uut ravimit Lunesta, mis pidi varsti turule tulema. Unerohi. Ma tegin ettekande CBS uudistele, nagu nad olid palunud, kuid lisaks sellele ma ka avalikustasin sponsoreeringud mittetulundusliku sihtasutuse ja uuringu taga selleks, et lugejad saaksid informatsiooni ise kaaluda. Kõik teised uudistekanalid kajastasid seda sama infot, mis pressiteatega laiali saadeti, kontrollimata fakte pealiskaudsuse taga. Sellest juhtumist sai hiljem näide, mis oli avaldatud väljaandes Columbia Journalism Review, mis päris täpselt raporteeris, et vaid CBS-i uudised olid viitsinud teha natuke taustauuringut ning tõi avalikkuse ette huvide konflikti.

Niisiis, nüüd te ilmselt mõtlete: “Mida mina saan teha? Ma arvasin, et olin teinud oma uuringu. Mis võimalused on mul eraldamaks fakte väljamõeldistest, eriti kuna ka kogenud ajakirjanikke aastate pikkuste kogemustega on nii lihtne petta?” Mul on mõned strateegiad, millest ma võin teile rääkida, mis aitavad teil märgata märke propagandast ja võlts-rohujuuretasandist.

Hetkest, mil saate aru, milliseid märke otsida, hakkate seda ära tundma kõikjal. Esiteks, astroturfingus kasutatakse nn põletikulist keelt, kasutades sõnu nagu näiteks liba, šarlatan, lihtsameelne, rumal, valed, paranoia, pseudo, konspiratsioon jne. Astroturferid tihti “paljastavad“ müüte, mis tegelikkuses ei olegi müüdid. Nad kasutavad emotsioonidega laetud keelt ja kui inimesed kuulevad, et miski on müüt ja seda kinnitab ka näiteks Snopes (inglisekeelne müüte/linnalegende /vandenõuteooriaid kummutav leht, mida peetakse ka Skeptik.ee üheks eeskujuks – toim), siis soovib igaüks momentaalselt end pidada nii targaks, et mitte minna müütide õnge. Aga mis siis, kui kogu selline käsitlus müüdist on ise müüt ning teie ja Snopes langesite selle lõksu?

Olge teadlikud, et paljud huvigrupid, kes ründavad mõnd teemat, vastanduvad ja ründavad sellega seotud inimesi ja organisatsioone, selle asemel, et tegeleda faktidega. Tegemist võib olla astroturfiga. Ja mis kõige tähtsam, astroturferid enamasti reserveerivad oma skeptitsismi nende suhtes, kes paljastavad valetegusid, vale tegijate asemel. Teiste sõnadega – selle asemel et kahelda autoriteedis, kahtlevad nemad nendes, kes kahtlevad autoriteedis.

Võimalik, et te hakkate nüüd asju nägema natuke selgemalt. Te nagu võtsite prillid eest, pühkisite need puhtaks ning panite uuesti pähe ning nägite esimest korda, kui udused need siiamaani olnud on.

Ma ei saa neid probleeme lahendada, aga ma loodan, et ma andsin teile natuke informatsiooni, mis vähemasti motiveerib teid enda prille ära võtma ning puhtaks pühkima, muutudes targemaks informatsiooni tarbijaks ajal,  mil reaalsus on järjest tehislikum ja kinnimakstum.

 

Allikas: Youtube

Vaata ka Sharyl Attkissoni nimekirja “Top 10 Astoturferit”.

Artikkel ilmus Telegramis algselt juunis 2017.

Pilt: rinf.com

 

Toimetas Sander Soomaa

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt